Peipsi järve koosluse esitlus (0)

Peipsi järve kooslus
Jaanika Vichterpal
11.b
Sissejuhatus
Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba
ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka
puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga,
Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga
reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid
linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel
kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud
kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene
vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid.
Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite
pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest ajast tuntud sibula- ja
kurgikasvatajad. Olulist rolli kohalikus majanduselus omab kalapüük. Väga
hinnatud on Peipsi suitsurääbis, ­latikas ja ­koha. Kuna Peipsi järv asub Eesti
idapiiril, siis võib Mehikoormas hea ilmaga silmitseda Venemaa randa, mis asub
Lämmijärvel kõigest kahe kilomeetri kaugusel. Peipsiäärne on siiani paljuski
avastamata, kuid pakub häid võimalusi neile, kes huvituvad puhtast loodusest,
jahist ning suvisest ja talvisest kalapüügist! Eestimaal piirneb Peipsi järvega 3
maakonda: Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa.
Geograafiline asend
Peipsi, järv Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Peipsi nõos Eesti ja Venemaa
piiril, suuruselt (3555km²) Euroopas 4. ja maailmas 53. kohal. Põhja-lõuna
sihiline, liigestub kaheks suureks järveks ­ põhjas Suurjärv ja lõunas Pihkva järv
­ ning neid ühendavaks väinalaadseks Lämmijärveks. Rannajoon on enamasti
sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega
Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska
orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40
deltasaarekest.
Vesikond
Vesikond ­ koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti
vahel (vastavalt 27917, 16323 ja 3560km²), ligi 57% valgalast moodustab
Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja
ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41.
Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi. Hüdrograafiliselt moodustavad
Peipsi valgala ja Narva jõe jõgikond kokku suure Peipsi järve ja Narva
jõe jõgikonna (56200km²). Suurjärve (eriti selle põhjaosa) põhi on
valdavalt liivane; Lämmi- ja Pihkva järve põhja katab peamiselt
järvemuda, ida­ ja lõunaranna lähedal turbamuda. Veetase kõigub 28,72
meetrist (7.november.1964) 31,76 meetrini (12.mai.1924), järve
ekstreempindalaks on arvutatud vastavalt 3474 ja 4328km². Suuri
üleujutusi on Emajõe suudmealal (Varnja ja Meerapalu vahel, 200km²),
Remda poolsaarel, Pihkva järve edela- ja Lämmijärve läänerannikul ning
Suurjärve põhjarannikul Remniku ja Vasknarva vahel. On ka aju- ja
pagunähtust.
Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal
jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest
keskmiselt 9,3km³ ja sademeist umbes 2km³ aastas. Veekaost moodustab äravool
85,3% ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul. Tugev tuul
tekitab järske ja lühikesi laineid (kõrgus harilikult alla 1,5 meetri, üliharva kuni
2,8 meetrit). Hoovusi põhjustab peamiselt tuul, märgata on neid eriti
Lämmijärves. Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C,
avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud
aastaringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus
harilikult 50-60cm.
Loodus
Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv
liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem
reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia"
kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle
900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi
(sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv
kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala,
Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude
kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis,
ahven, haug, latikas ja peipsi siig.
Kalandus ja teised kasutusvaldkonnad
Peipsi kala- püügist saavad Eestis tulu "Peipsi Kaluri" järglased ­
aktsiaseltsid "Kallaste Kalur", "Latikas" ja "Peipsi Selts" ning aktsiaselts
"Peipsi Laine". Tähtsamad paadisadamad on Alajõe, Lohusuu, Kallaste,
Kolkja, Varnja, Piirisaare, Meerapalu ja Mehikoorma, suurim
kalatööstusettevõte on aktsiaseltsi "Peipus Fish" Kallaste kalatehas.
Venemaal on tähtsamad kalurikülad Vetvennik, Ostrovtsõ, Samolva,
Terebistse, Ostrov-Zalit, Kulje ja Budoviz, kalatehased asuvad Gdovis,
Kruppis ja Stsiglitsõs. Erakordselt tähtis on Peipsi kui Põhja-Eesti ja
Tallinna tuleviku veevaru. Järvel tegutsevad kala-(talvine sikutipüük) ja
purjespordiharrastajad. Peipsi liivarikkal põhjarannikul asub rohkesti
puhkekohti (tuntumad suvituskohad on Rannapungerja, Kauksi ja
Uusküla). Kallastel paljandub (kuni 11 meetri kõrguselt) devoni liivakivi
(Looduskaitse all). Peipsi kaudu kulgeb Tartu-Pihkva laevaliiklus
Peipsi kui piiriveekogu
Läbi aegade on Peipsi järv kui piiriveekogu olnud tähtis poliitiliselt ja sõjaliselt
(Jäälahing, Vabadus- sõda, II maailmasõjas 1941. Ja 1944. Aasta operatsioonid).
Peipsi on olnud Muinas-Eesti ja Novgorodimaa, Vana-Liivimaa ja Venemaa,
Rootsi ja Poola valduste ning Venemaa, Eesti ja NSV Liidu looduspiir.
Nüüdisajal kulgeb Peipsil 125km Eesti ja Venemaa riigipiiri. Peipsi rannajoonest
on 175km (üle 1/3) Eestis, 2km Leningradi oblastis ja üle- jäänud 343km Pihkva
oblastis.
Kasutatud materjal
WWW.http://en.wikipedia.org/w/index.php
WWW.Google.ee
WWW.Miksike.ee
Tänan tähelepanu eest!