Hüdrosfääri kokkuvõte. (0)

Q: Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem mis põhjustab selle?

Vastus leiad õppematerjalist: Hüdrosfääri kokkuvõte.

Q: Kuidas mõjutavad soojad ja külmad hoovused rannikualade kliimat?

Vastus leiad õppematerjalist: Hüdrosfääri kokkuvõte.

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem mis põhjustab selle?
Kuidas mõjutavad soojad ja külmad hoovused rannikualade kliimat?

KORDAMISKÜSIMUSED
HÜDROSFÄÄR

Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed , oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet.
Maailmameri: mered , ookeanid
Siseveed: jõed, järved, põhjavesi.
Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo -(veeaur), lito -(põhjavesi), hüdro-, pedo -(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel.

Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle?
Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.)
Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab vähe.

Selgitage, millised tegurid ja kuidas mõjutavad auramist.
Aurumine sõltub temperatuurist, päikesekiirte kaldenurgast ja tuultest, õhuniiskusest, pinnase omadustest.

Kuidas mõjutavad soojad ja külmad hoovused rannikualade kliimat?
Soe hoovus toob kaasa rohkem niiskust ja sademeid ning sooja kliimat, aga külm toob kaasa kuivust ja külma.

Oskate selgitada hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises.
Hoovusi tekitavad:
1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused )
2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused)
3. veepinna kallakus (äravooluhoovused)
Nende tähtsus:

Soojusevahetus erinevate laiuste vahel

Nad on setete transportijad (nt. savi, muda )

Planktonite transport

Mõju kliimale

Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus.

Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre , Läänemerest Põhjamerre jne.

Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel . Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre.
Gradienthoovused võivad olla tingitud erinevate veemasside talvistest tiheduse erinevustest. Kui veekogu on jahtunud alla 4°C, põhjustab sedimendist eralduv soojus vee tiheduse kasvu ja selle raskema vee voolamist mööda põhja süvikutesse. Tavaliselt tõuseb sedimendi temperatuur läbi jää tuleva soojuse toimel kiiremini just madalaveelises kaldavööndis. Kui aga sedimendiga kokkupuutuv kiht soojeneb üle 4° tekitab see konvektiivseid tõusvaid veevoole ja jää all radiaalse suunaga vee liikumisi .
Maailmamere hoovused on oma olemuselt segu gradient - ja tuulehoovustest: ekvaatoril , kus päikesekiired keskpäeval langevad otse ülalt (seniidist) toimub intensiivne vee soojenemine. Soe vesi ei saa jääda " kuhja " vaid voolab ekvaatorilt pooluste suunas laiali, kus pikapeale jahtub. Ekvaatori kohal tekib apvelling.
Külm kompensatsioonihoovus liigub põhja pidi vastassuunas - poolustelt ekvaatori poole. Coriolise jõu tõttu hakkab soe hoovus kalduma ida poole (Põhja poolkeral paremale). Maakera pöördub itta . Ekvaatoril liigub kogu veemass koos Maaga ida poole joonkiirusega 1700 km/h. Meie laiuskraadil on idapoole liikumise joonkiirus vaid u. 900 km/h. Järelikult on veemass pidurdunud, kuid inertsi tõttu kaldunud ida poole (püüdnud säilitada oma ekvaatorilt kaasa saadud liikumist). Selle tõttu on ka tõusu ja mõõna nähtused tugevamad mandrite läänerannikutel. Sama jõud mõjutab ka tuuli : ekvaatori suunas puhuvad passaattuuled kalduvad lääne poole. Parasvöötmes on seetõttu valdavaks läänetuuled.
Passaathoovused. Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, mis suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid. Vaikses ookeanis kannab nime Ida- Austraalia hoovus. Kõigis kolmes ookeanis vastupäeva toimiv hoovuste süsteem kutsub esile pideva itta suunduva külma ringhoovuse ymber Antarktika , mida kutsutakse läänetuulte hoovuseks. Jõudes mandriteni (Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia), pöördub üks haru sellest hoovusest põhja suunas piki rannikut üles. Lõuna-Ameerika rannikul kannab nime Peruu hoovus. Hoovuste erinev mõju mandrite ida- ja läänerannikule tuleb eriti selgelt esile Lõuna-Ameerikas, kus Idarannikul ulatub troopiline kliima ekvaatorist kaugele lõunasse, läänerannikul valitseb aga valdavalt parasvöötme kliima. Sama on näha ka Aafrika lõunatipu ümber. Põhja passaathoovused on Atlandi ja Vaikses ookeanis (India ookeanis poleks tal kuhugi minna). Atlandi ookeanis nimetatakse põhja passaathoovust Golfi hoovuseks. Saab alguse Sargasso merest, kulgeb piki Põhja-Ameerika idarannikut ja pöördub viimaks Euroopa poole mõjutades tugevasti Skandinaavia , Briti saarte ja Läänemeremaade kliimat. Vastuhoovusteks on lääne pool Labradori, Ida Grööni ja idapool Kanaari külmad hoovused. Vaikse ookeani soe põhjapassaathoovus mõjutab kliimat Jaapanis ja Kuriilidel. Tema jätku nimetatakse Kuro_io hoovuseks. Põhjas pöördub see Ameerika poole soojendades Kanada läänerannikut ja Alaskat. Kompensatsioonihoovusteks on külm Oja_io hoovus lääne pool piki Aasia rannikut ja California hoovus piki USA läänerannikut.

Oskad iseloomustada kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi, ning selgitada erinevuste põhjusi.
Lähistroopikas on vesi soolasem suure auramise tõttu.
Ekvatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele.
Põhjapoolkera suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede suubumisele ja liustikujää sulamise tõttu.

2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35‰
Merevee soolsus mõjutab otseselt elustikku , näiteks liikide arvu.

Merevee koostises on enam klooridesulfaate ja karbonaate.
Keskmine soolsus on 35 promilli.
Mere soolsust mõjutavad:

Sademete hulga ja auramise vahekord
Jõgede suubumine
Ühendus ookeaniga

Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsak- ja laugrannikul.
Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad . Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale.
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid – rannavallid . Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks.

Analüüsid jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiit ja üleujutused võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju.
Äravoolu mõjutavad tegurid:

Sademed
Õhutemperatuur (aurumine)
Lume sulamine 8liustike sulamine)
Juuredevool lisajõgedest
Läbivool järvest
Paisu ehitamine
Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne)

Liustike tekketingimused, jaotumine ning levik, tähtsus.
Liustik on suur liikuv jääkeha.
Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks.
Liustike tüübid:

Mandriliustikud
- Jääkilbid
- Jäämütsid
  - Oskulaarsed liustikud
- Šelfi-liustikud
Mäeliustikud
- Kaari e orvandi-liustikud
- Alpi liustikud
- Ripp-liustikud
- Jalami-liustikud

Mõisted:
Veereziim - jõe veetase ajutine muutumine
Maailmameri- maailma mered ja ookeanid
Rannavallid- maismaal olevad suured kivimid
Rannabarrid- vees olevad suured kivimid
Vooluhulk
Hüdrograaf
Valgla ehk äravooluala
TULV
See on vee kogus kuup -meetrites või liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget
See on jõe äravoolu-diagramm, mis kajastab jõe voolu-hulkade hooajalist muutlikust
Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee
lühiajaline järsk ja
juhuslik veetaseme tõus,
mida võivad põhjustada
hoogvihmad jne
Fjordrannik - rannik , kus esineb(esinevad) fjord (id). FJORD - pikk, kitsas kõrgete kallastega sügav laht või väin, mis on tekkinud mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel merega.
Skäärrannik- rannik, kus esinevad kristalsete kivimetega kaljusaared.
Pankrannik - rannik, kus on ülekaalus lainete ja tuulte kulutav tegevus
Laguunrannik- rannik, kus on ülekaalus lainete ja tuulte kuhjav tegevus
Jõgede äravool- sademete ja auramise vahekord(?)
Valgala ehk äravooluala- maa-ala, millelt veekogud või veekogu osa saab oma vee.
Infiltratsioon ehm maasisseimbumine- vee liikumine maapinnalt mulda ja poorsetesse kivimitesse
Igaks juhuks
Jõgede iseloomutamine:

Volga : Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%). Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga; 2-3 kuud on kõrge veeseis.

Rein : Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Ühe sõnaga: algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest. Toitub aastaringselt peamiselt sademetest.

Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. Ta toitub peamiselt lume sulamisest. Suurvesi kestab 2–3 kuud. Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud.

Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes. Toitub peamiselt sademetest.

Ganges : Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Asub mussoonkliimaga alal. Toitub peamiselt sademetest. Toitub ka mäestikes lume sulamisest. Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi.Talvel on madalvesi.

Niilus : Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. Niilus on maailma pikim jõgi. Saab alguse mäestikust. Läbib mitut kliimavöödet. Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul. Toitub peamiselt sademetest.

Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme
Jõed kujundavad Maa pinnamoodi
Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli

Jõed toituvad ehk saavad vett juurde:

Lume ja igilume sulamisest
Sademetest
Liustikujää sulamisest
Põhjaveest
Teistest veekogudest

JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREŽIIMI
Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub

kliimast,
aastaajast ,
jõe geograafilisest asendist,
pinnamoest,
muld -ja taimkattest
ning maakasutusest.

RANNAJOON - maismaa ja vee kokkupuutepiir
RAND - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub
RANNIK - maismaa ja veekogu kokkupuutala, mille piires lainetustegevuse
tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid
PADUMERI -lauge ranniku osa, mis tõusu ajal jääb vee alla ja mõõna ajal kuivale
Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus . Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted . Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär.
Allikas: koht, kus põhjavesi maa peale voolab
Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb

Lainetuse tugevusest,
Alalistest tuultest,
Kivimite vastupidavusest,
Maapinna tõusudest ja langustest (tektoonilistest liikumistest)

Järskrannikutel süveneb veekogu kiiresti, lainete suur energia, kulutav tegevus- murrutuskulbas
Kulutusrannad- õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine
Laugrannikud- ülekaalus kuhjav tegevus. Süveneb aeglaselt, lainetel randa jõudes väike energia. Rannavallid, barrid- veealused vallid, maasäär

Šelfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge
- Toetub šelfile või ujub meres
Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka šelfiliustikku
- See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist

Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1)- (kulutus): Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) ,Silekaljud (“oinapead”) ,Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) ,Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) ,Kulutusnõod ja - vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) Kuhje: Moreentasandikud (pinnakatteks moreen ), Otsamoreenid (survelised ja puistelised), Moreenkünkad , kulutus-kuhje: voored .
jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) - oos, sandur , mõhn,
(+ jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme)

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 55 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

225426 Õppematerjali autor

hoovus äravool hoovused rannajoon soolsus liustikud lainetus järsak kulutav tegevus veemass

Sarnased õppematerjalid

doc

Hoovused ja mere tegevus

HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf

Geograafia

docx

Hüdrosfäär

kõikumisest tingitud veevaesed ja veerohked perioodid. Õppis Tartu Ülikoolis, seejärel Müncheni ülikoolis. Esitas sademete, õhurõhu, jõgede ja järvede veetaseme, liustiku laienemise ja sulamise perioodilise muutumise teooria. Hiljem tegeles Alpi mäestiku uurimisega, selgitas mäeliustike taantumist kliima soojenemise tõttu 19.sajandist. Geograafia GE3 Hüdrosfäär 1. Vee jaotus Maal 2. Suur ja väike veeringe Soolane 97,2% Väike veeringe Ookeanidel aurustunud Mage 2,8% vesi langeb ookeani tagasi o Pinnavesi 77,8% Suur veeringe Ookeanil aurustunud vesi, Jää ja liustikud 99,36% mis jõuab maismaale Järved 0,61% 3

Hüdrosfäär

doc

VETEVÕRK

26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: SOOJAD- hoovuses

Geograafia

pdf

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nimetatakse Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning on osaliselt nende sees Vee (100%) jaotus 1. Maailmameri (97%) - Ookeanid (5 tükki: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri) - Mered - Lahed 2. Muu vesi (3%) - Põhjavesi (24%) - Pinnaveed (ka siseveed) - Liustikud (75%) - Järved - Jõed - Sood - Mullavesi - Veeaur atmosfääris Jõgede äravool Jäeorg, jõesäng Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale liigub nimetatakse jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1. Sademete hulk ja režiim 2. Õhutemperatuur (sellest sõltub aurumine) 3. Äravooluala ehk valgla suurus 4. Jõgede lang (suurima langusega jõgi Eestis on Piusa jõgi - 212m) 5. Valgla t

Loodus

doc

Hüdrosfäär

hakata maasäär. Inimeste mõju rannikule- Kui rajada rannale, kus toimub setete pikiränne, sadam või mõni muu ehitis, mis takistab seda, siis hakkab ühel pool ehitist avalduma lainete kuhjav tegevus ning teisel pool lainete kulutav tegevus. Rannikualade süvendamine ja taimkatte eemaldamine soodustab lainete kulutavat tegevust. 8. Mõisted Veereziim- veetaseme ajaline muutumine Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid. Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks)

Geograafia

docx

Hüdrosfäär KT konspekt

HÜDROSFÄÄR (kordamisteemad, lk.69-95) 1. Vee jaotumine hüdrosfääris (s.h. mageda vee jaotumine). - Kogu maakera pinnast on veega kaetud 71% - Magedat vett on alla 3% kogu veehulgas (mageveest 75% on igijää ja lumena ning sügaval maa sees põhjaveena 24%. Hüdrosfäär ehk vesikest, peamiselt veega seotud geosfäär. Hõlmab ookeane, meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. - Magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) - Soolased veed (maailmameri) 2. Veeringe ja selle lülid. Mis on vee viibeaeg? Vee viibeaeg on aeg, mis kulub selleks, et kogu veevaru uueneks, kõige

Hüdrosfäär

docx

Veeringe maal

Veeringe maal Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo, hüdro, lito ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed

Hüdrosfäär

rtf

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR Osa Maast ,mis on täidetud veega. 23.Vee jaotumine Maal: Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Magevesi(jõed,järved,põhjavesi,ojad,sood,liustikud) 4,04% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkera

Geograafia

Rohkem sarnaseid