Sloveenia (2)

SLOVEENIA
Sloveenia on unitaarne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 23.12. 1991. Riigipea on viieks aastaks valitav president . Seadusandliku võimu esindab kahekojaline parlament , täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib valitsuse esimees, kelle valib riigikogu.
LOODUS
Sloveenia asub Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatia vahel. Rannajoont on 42 km ( Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik. Põhjas asuvad Ida- Alpide lubjakivist ahelikud, mida liigestavad Sava ja Drava jõgede orud. Savast (mis jagab Sloveenia piltlikult kaheks) lõunas on Julia Alpid (kõrgeim tipp Triglav 2863 m.), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres. Harimiskõlblikku maad on vähe, seda takistab pinnase kuivus : 42% Sloveenia territooriumist paikneb karastunud aluspõhjal.
Metsad (pöök, tamm, nulg , kuusk ) katavad Sloveenia territooriumist 51%. Tähtsamad maavarad on tsingi-, plii-, elavhõbeda-, uraanimaak , leidub ka rauda, pruunsütt ja naftat.
KLIIMA
Valitseb vahemereline suhteliselt mandriline kliima. Ljubljanas on suvel 26,5 kraadi, jaanuaris aga 2,2 kraadi. Rannikul langeb temperatuur mägedest puhuva tuule boora ajal. Sademeid on Julia Alpides 3000, Ljubljana nõos 1400 millimeetrit aastas.
RAHVASTIK
Riigi elanikest on sloveene 92%. Kümme aastat tagasi elas seal ka 60000 horvaati ja 40 000 serblast. 90% on katoliiklased, u. 25 000 moslemid . Linna ja maarahvast on võrdselt, kuid peale pealinna on suuremaid linnu vähe (Maribor, Glje, Kramj, Velenje)
MAJANDUS
Sloveenia on tööstus- põllumajanduslik maa, ta oli endise turumajandusliku sotsialismiga Jugoslaavia arenenuim osa. 51% tööhõivelisest rahavastikust on tegev tööstuses, mille põhiharud on metallurgia , masina- (transpordi-) tööstus, elektrotehnika -, elektroonika-, tekstiili-, õmblus-, puidu-, paberi- ja mööblitööstus. Tähtsad harud on ka farmaatsia ja toiduainetööstus.
Suuremad tööstuslinnad on Ljubljana ja Maribor, metallurgiatehased asuvad suuremate kaevanduste ligiduses.
Energeetika põhineb pruunsöel ning valdavalt sisseveetaval naftal ja maagaasil. Jõujaamad tarbivad vee- ja tuumaenergiat (Krsko tuumaelektrijaam , võimsus 632 MW).
Põllumajanduslikku maad on 863 000 ha (43% territooriumist), sellest 15% põllud, 2,9% viljapuuaiad ja istandused . Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus , kasvatatakse peamiselt söödataimi ning nisu. Sloveenia on ka arenenud turismimaa.
Eksport : tööstuskaubad, masinad , kemikaalid. Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Horvaatia, Itaalia, Prantsusmaa ja Austria.
TRANSPORT
Maanteid 14 526 km, sellest 1581 km kiirteid, tähtsaim raudteejaam asub Ljubljanas, lennujaamad samuti pealinnas ja Mariboris, ainus sadam on Koper.