Austraalia (0)

AUSTRAALIA
Geograafia Uurimustöö

Sisukord

Sisukord 2
Austraalia üldandmed 3
Pinnamood 4
Pinnamoe mõju majandusele 4
Maavarad 4
Kliima 5
Austraalia pealinna ala 6
Kliima ekstreemsused 6
Põuad 6
Veestik 6
Järved 6
Jõed 6
Kokkuvõte 7

Austraalia üldandmed

Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral mille kogu pindala on 7 613 000 km2 . Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani , Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu. Austraalia pealinn on Canberra mis asub 15257 km kaugusel Tallinnast.

Pinnamood

Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave’i, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik . Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre ’i järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi . Austraalia madalaimaks punktiks on Eyre järv (-15m) ja kõrgeimaks punktiks Kosciuszko mägi (2, 229m).

Pinnamoe mõju majandusele

Austraalia Põhjaterritooriumil asetseb maailma suurim monoliit nimega „Uluru“, mis on 348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune tilliidist mägi ja temast 24 km läänes asub teinegi monoliit „Kata Tjuta“, mõlemad on turismi üheks tähtsaimaks objektiks.

Maavarad

Austraalias leidub väga mitmeid maavarasid , ta on tsingi ja uraani 2. kaevandaja maailmas, millest tsingi kaevandamine moodustab 14% kogutoodangust ja uraani kaevandamine 22% kogutoodangust, aga ka raua maak, nikkel ja teemant mille kaevandamise poolest on austraalia 3 riik maailmas.
kulla ja süsi kaevanduse edetabelis on ta 4-ndal kohal, kusjuures süsi eksportijana samuti 4-ndal kohal maailmastaabis.
Natuke vähem märkimist väärt kaevandamised on boksiit /alumiinium, vask, hõbe, opaal ja petroolium.
Kaevandamine Austraalias on üks tähtsamaid ettevõtteid ning suurim panustaja Austraalia majanduses.

Kliima

Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise vooluveega jõesängide - kriikide võrk. Vett leidub neis lühikest aega, ainult pärast harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2 500 km) koos oma suure lisajõe Darlingiga. Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on äravooluta ja soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 12 meetrit allpool merepinda.

Austraalia pealinna ala

Kõrguse (650m) ja kaugus rannikust annavad põhjuse, miks Austraalia Pealinna Ala kogeb nelja erinevat hooaega, erinevalt teistest Austraalia suurtest linnadest. Canberra on kurikuulus oma kuumade ja kuivade suveilmade poolest ning külmade ja vahetevahel uduste ning sagedaste jäiste päevadega. Suur hulk mägedest, mis asub territooriumi edela osas on kaetud lumega vähemalt talvel. Äikesetorme võib esineda oktoobri ning märtsi vahemikus, ning aastane vihmasagedus on 623 mm, kus sagedaselt sajab kevadel ning suvel ja vähem talvel. Kõrgeim temperatuur mis on mõõdetud Austraalia Pealinna alal on 42,8C Actonis 11.jaanuaril 1939. Madalaim temperatuur on olnud -14,6C Gudgenby-s 11.juulil 1971

Kliima ekstreemsused

Põuad

Põud Austraalias on defineeritud nende endi poolt sademete järgi, kus see on kolme kuu peale kokku alla 10% . Seda protsenti võrreldakse regiooni normaalsele sagedusele ja sademete järgi kolme kuivema kuu andmetelt.

Veestik

Austraalia pindalast 68 920 km2 moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast.

Järved

Eyre'i järv mis asub Lõuna-Austraalias, see on Austraalia suurim järv ja ühtlasi madalaim punkt (15 m alla merepinna ).Eyre'i järv asub suure Eyre’i Valgla keskmes. Järv jääb umbes 700 km Adelaide 'i linnast põhja.

Jõed

Darling on jõgi Austraalia kagus, Murray parempoolne lisajõgi. Algab Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult. Ülemjooksul voolab läände. Kesk- ja alamjooksul voolab rahulikult edelasse, suubub paremalt Murraysse.
Lachlan algab Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult. Tasandikule laskunud, voolab rahulikult läände, seejärel edelasse. Suubub paremalt Murrumbidgeesse.
Molonglo algab Suurest Veelehkmeahelikust, voolab ülemjooksul põhja, seejärel pöördub loodesse ja läände, suubub paremalt Murrumbidgeesse.
Murray on Austraalia suurim jõgi mille pikkus on 2570 km, koos Darlingiga 3490 km, valgla 1,06 miljonit km², keskmine vooluhulk 330 m³/s. Murray algab Austraalia Alpide läänenõlvult Lumemägedest, kesk- ja alamjooksul voolab tasandikul. Suubub Encounteri lahest liivakünnistega eraldatud Alexandrina järve.
Murrumbidgee (kohalikus keeles 'suur jõgi') on jõgi Austraalias Uus-Lõuna-Walesis ja Austraalia pealinna alal. Ta on Murray jõe parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 2172 km.

Kokkuvõte

Uurimustöö käsitles Austraalia pinnamoodi, majandust, kliimat ja veekogusid. Sain palju uut teada, mida enne polnud kuulnudki.