Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Huvitavaid fakte maakerast vol 2 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missuguse maa rahvaarv on kõige suurem?
  • Milline riik on pindalalt suurim?
  • Milline usk on maailmas kõige levinum?
  • Millist keelt räägitakse maailmas kõige rohkem?
  • Milline riik toodab kõige rohkem naftat?
  • Kus asub kõige suurem liustik?
  • Milline järv asub kõige kõrgemal?
  • Kus asub maailma kõrgeim juga?
  • Milline jõgi on kõige veerikkam?
  • Milline laht on kõige avardunum?
  • Kus asub kõige suurem korallrahu?
  • Kus on merelooded kõige suuremad?
  • Milline ookean on kõige suurem?
  • Kus on kõige suurem koobas?
  • Missugune on kõige kõrgem tegutsev vulkaan?
  • Milline mäeahelik on kõige suurem?
  • Kus puhub tuul kõige kiiremini?
  • Kus sajab kõige rohkem?
  • Kus on olnud kõige kõrgem temperatuur?
Milline pealinn on maailmas kõige põhjapoolsem?
Üsna põhjapolaarjoonele lähedal asuv Islandi pealinn Reykjavik. Päris külm seal siiski pole, sest tänu Põhja-Atlandi soojale hoovusele on seal päris pehme kliima.
 
Missuguse maa rahvaarv on kõige suurem?
Maakeral elab 6 miljardit inimest ja tervelt viiendik neist ehk 1 249 987 000 inimest elab Hiinas. Teisel kohal on India, kus elab umbes 1 miljard inimest. See on tegelikult peaaegu neli korda rohkem rahvast kui Ameerika Ühendriikides.
 
Milline riik on pindalalt suurim?
Venemaa Föderatsioon hõlmab 17 075 400 ruutkilomeetrit. See võtab kokku sellise pindala, mille moodustavad Ameerika ja Kanada kokku.
 
Milline usk on maailmas kõige levinum?
Kristlus on kõige levinum religioon , sellel on 1 miljard 800 miljonit usklikku. Kristlusel on kolm põhisuunda. Need on katoliiklus , protestantlus ja õigeusk. Kristluse kõige levinum suund on katoliiklus. Sellel on 1 miljard usklikku. Katoliku kiriku keskus on Vatikanis ja seda juhib Rooma paavst .
 
Millist keelt räägitakse maailmas kõige rohkem?
Elavaid keeli arvatakse olevat umbes 3000 ja kui juurde lisada veel murded ja murrakud, siis võib olla see arv on umbes 9000. Kuid on täpselt teada, millise keele kõnelejaid on maailmas kõige rohkem. See keel on hiina keel ja seda kõneleb 300 miljonit inimest.
 
Milline riik toodab kõige rohkem naftat?
Peaaegu igal aastal on suurim nafta tootja erinev. See võib olla Venemaa, Ameerika Ühendriigid või siis Saudi- Araabia . Suurimad maardlad asuvad Pärsia lahe rannikul ja lahe põhjas.
 
Kus asub kõige suurem liustik?
Liustike nimetatakse ka gletšeriteks. Need liiguvad mägedes nagu jõed, ainult aeglasemalt. Selle jäämassi suurus ja liikumise kiirus sõltuvad kliimast ja pinnamoest. Kõige suurem liustik on Lamberti liustik Antarktises ja see on 700 kilomeetrit pikk.
 
Milline järv asub kõige kõrgemal?
Tavaliselt on kõrgel asuvad järved väikesed. Kuid see ei kehti Lõuna-Ameerika suurima järve kohta. Titicaca järv laiub Peruu ja Boliivia piiril Kesk-Andides 3800 meetri kõrgusel. Selle kõige sügavam koht on 280 meetrit. Järve veetemperatuur   on nullilähedane.
 
Kus asub maailma kõrgeim juga?
Maailma kõrgeil juga asub Lõuna-Ameerikas Venezuelas Caroni lisajõel Chrunil. See on 979 meetrit kõrge. Sinna on väga raske pääseda. Selle joa avastas USA lendur James Angel 1933. aastal. Tema auks kannabki see juga Angeli joa nime.
 
Milline jõgi on kõige veerikkam ?
Kuna Amazonas on maailma kõige pikem jõgi, on ta ka kõige veerikkam. Amazonas kannab igas sekundis Atlandi ookeani umbes 200 000 kuupmeetrit vett. Amazonasel on ligikaudu 500 lisajõge.
 
Kus on kõige pikem fjord ?
Fjord on pikk kitsas ja järskude kõrgete kallastega sügav laht,  mis ulatub kaugele maismaasse. Väga kuulsad on Norra ja Lõuna-Tšiili imeilusad fjordirannikud. Kõige pikem fjord asub Gröönimaal. See on Nordvest ja see ulatub 300 kilomeetri kaugusele sisemaasse.
 
Milline laht on kõige avardunum?
Kõige avardunum laht on Hudsoni laht Kanadas. See laht on kaugele mandrisse tunginud ja pindala ulatub 800 000 ruutkilomeetrini. Rannajoon on 12 000 kilomeetrit pikk. Hudsoni laht on oktoobrist juulini jääs ja seega kutsutakse seda Põhja-Ameerika külmkapiks.
 
Kus asub kõige suurem korallrahu ?
Korallrahud ehk korallriftid on meredes elutsevate mitmesuguste loomade ja vetikate tekitatud moodustised merepõhjas. Korallrahud saavad tekkida ainult troopikameredes. Suurim korallrahu on Austraalia kirderannikul. See on Suur Vallrahu ja see on 2000 kilomeetrit pikk.
 
Kus on merelooded kõige suuremad?
Tõusu ja mõõna põhjustavad Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju. Tõusude ja mõõnade energiat on hakatud kasutama energia tootmiseks. Kõige suurem mereloode on Fundy lahes.
 
Milline ookean on kõige suurem?
Kõige suurem ookean on Vaikne ookean. Selles on veel kõige rohkem vett ja suurim absoluutne sügavus ja keskmine sügavus.
 
Kus on kõige suurem koobas?
Kõige suurem koobas asub Kentucky osariigis Ameerikas. See on Mammutikoobas ja selle käikude kogupikkus on 560 kilomeetrit.
 
Missugune on kõige kõrgem tegutsev vulkaan ?
Kõige kõrgem tegutsev vulkaan on Ojos del Salado . See 6864 meetri kõrgune vulkaan asub Argentiina ja Tšiili piiril.
 
Milline mäeahelik on kõige suurem?
Andid on kõige pikemad mäed. See mäestik asub Lõuna-Ameerikas ja selle pikkus on 7500 kilomeetrit. Kui arvestada kõrgust, on kõige kõrgem mäestik Himaalaja . See asub Aasia keskosas ja selle kõrgeimad mäetipud on üle 8000 meetri merepinnast.
 
Kus puhub tuul kõige kiiremini?
Anemomeeter muudab tuule kiirust. Antarktikas on mõõdetud eri paigus tuule kiiruseks 320 kilomeetrit tunnis.
 
Kus sajab kõige rohkem?
Kõige rohkem sajab India ookeani saartel, Austraalia loodeosas ja Aasia edelaosas. Sellises kohas nagu Cherrapunji sajab aastas keskmiselt 12 000 liitrit vett ruutmeetrile !
 
Kus on olnud kõige kõrgem temperatuur?
Temperatuur sõltub geograafilisest laiusest, millised õhumassid seal liguvad ja asukoha kõrgusest. Kõrgeim temperatuur registreeriti 1922. aastal Liibüas. Seal oli siis 58 kraadi varjus !
 
Kasutatud kirjandus:
Axis Geograafia entsüklopeedia
Huvitavaid fakte maakerast vol 2 #1 Huvitavaid fakte maakerast vol 2 #2 Huvitavaid fakte maakerast vol 2 #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andu115 Õppematerjali autor
Huvitavaid fakte maakerast

Sarnased õppematerjalid

Huvitavaid fakte Maast
4
doc

Huvitavaid fakte Maast

· Kui vana on Maa? Universumi vanuseks arvestatakse umbes 15 miljardit aastat, kuid Maa vanuseks arvestatakse 4,5 miljardit aastat. Planeedid, galaktikad ja tähed tekkisid suure paugu teoorial. Ülitihe, kuum ja väike moodustis sisaldas enne paisumist ja laialipurskumist seda materjali, millest on tehtud taevakehad. · Kus on olnud kõige külmem? 1983. aasta juulis registreeriti külmarekord Antarktises. 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter ­ 89,20 C. Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 kraadi. · Kus sajab kõige vähem? Sadememõõtur on seade, mida kasutatakse teatud paigas langevate sademete hulga mõõtmiseks. Mõtet pole sadememõõturit paigaldada Atacama kõrbesse Tsiilis, sest seal on 17. sajandist- 1971 aastani vägagi vähe sadanud. · Kus on sadanud kõige rohkem lund? Lumi on jääkristallidest koosnevad tahked sademed. Jääkristallid tekivad pilvedes, kui selles sisalduv veeaur külmub. Kõige rohkem lund üldsegi on sa

Vabaaeg
Veekogud
11
doc

Veekogud

Üldist Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümme on vähemalt 100 kilomeetr

Loodus õpetus
Maailma suurimad kuulsamad joad
13
doc

Maailma suurimad/kuulsamad joad

Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Kuulsamad joad Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................lk 3 Angeli juga...........................................................lk 4 Niagara juga.........................................................lk 5 Victoria juga..........................................................lk 7 Iguaçu juga............................................................lk 8 Tugela juga............................................................lk 9 Reini juga..............................................................lk 9 Jägala juga.............................................................lk 10 Kokkuvõte...........................

Geograafia
Maa kui süsteem
41
docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................

Geograafia
Austraalia ülevaade
14
ppt

Austraalia ülevaade

Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent ning pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²). Rannajoonepikkus on 25 760 kilomeetrit. Austraalia asub Lõunapoolkeral 100 - 450 lõuna laiuskraadidel ja 1100 ­ 1550 ida laiuskraadide vahel Austraalia ja Okeaania maailmajaos, Austraalia mandril. Austraalial pole maismaapiire st naabrid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida- Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Lisaks kuuluvad Austraaliale mõned ülemereterritooriumid: Norfolk Island, Christmas Island, Cocos (Keeling) Islands ning asustamata alad: Ashmore ja Cartier Islands, Coral Sea Islands, Heard Island, McDonald Islands ja Australian Antarctic Territory. Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist: New South Wales (Uus-Lõuna-Wales) Victoria (Victoria) Queensland (Queensland) Western Australia (Lääne-Austraalia) Southern Australia (Lõuna

Geograafia
Venezuela ja Santo Angeli juga
3
doc

Venezuela ja Santo Angeli juga

Angeli juga ehk Salto Angeli juga (hispaania Salto Ángel) on kõrgeim juga maailmas (979 meetrit, 20 korda Niagarast kõrgem). Samuti on see pikima vee vabalangemisega juga maailmas, selle takistuseta langus on 807 m. Angeli juga asub Lõuna-Ameerika põhjaosas Venezuelas Caroni lisajõel Churunil. Vesi kukub alla suurelt Auyantepui tepuilt ehk platoolt Guajaana mägismaal. Kuna vesi kukub kilomeetri kõrguselt, aurustub see vahepeal ära ja moodustab keskel aurupilve, mis all taas veerohkeks joaks muutub. Juga on saanud oma nime USA seikleja, kullaotsija ja lenduri Jimmie Angeli järgi, kes avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil. Seal on asutatud Canaima rahvuspark, mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table mountains). Turistid külastavad juga väikese lennukiga mööda lennates.

Geograafia
Põhja -Jäämeri
9
odt

Põhja -Jäämeri

Põhja ­ Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks. Rüsijää kohal huilgab kord lumetorm, kord sähvivad taevas virmaliste sinakad lindid. Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab sil

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun