Uus Euroopa kaart. Külm sõda ja kolm maailma- euroopa koostöö, euro-atlandi partnerlus. Kriisid. TEOORIAD: Realism, libealism, Marksism, Neoteooriad Realism- kesksed riigid, sõjaline võimekus on väga oluline, inimloomuses on saada võimu. Riigid käituvad ratsinaalselt. Idealism- Briand-Kellogg, Rahvasteliit. Inimloomuso on hea, vaja RV õigust ja koostööd, saab ilma sõjata. Demokraatia ja kesklassi olulisus. Liberalism- inimloomus on hea, koostöö on võimalik, demokraatia olulisus, kaubanduse arendamine ja olulisus. Funktsionalism- kosstöö ja usaldus on oluline, sõda on kulukas, demokraatia olulisus. Institusionalism- orga olulisus kuna edendavad koostöödja usaldust. Sts instit: juhtumipõhine, inimene on mõjutatud. Marksism- klassipõhine (ttölisklass ja eliit) poliitika kese tootmine. Poliitika ja majanduse tihe kokkupõimitus. Kapitalismi kriitika. Rahvusvaheliste organisatsioonide tüübid: valitsusvälised, -vahelised ja ärilised. Piirkondlikud vs globaalsed; multi- ja biliteraalsed; erinevate eesmärkide, ülesehituse ja võimuga. Euroopa kontsert- 1815-1853- esimene organisatsioon üldse; Rahvasteliit 1920- esimene tänapäevane organisatsioon; ÜRO 1945- RL’i asemele, peakorter NY, 193 liiget. Peasekretär Ban Ki-Moon, peaassamblee kord aastas. Majandus ja sotsiaalnõukogu, Rahvusvaheline kohus, Hooldus- ja julgeoelkunõukogu. Allasutused: IMF; Maailmapank. NATO- 1949, 28 liiget ja 22 partnerriiki. Sõjaväekommitee ja Nõukogu. (Eesti: Lauri Lepik-tsiviil; Valeri Saar-militaar). Eesmärk on rahu tagamine, sõjaline koostöö, vastastikune abi ja kaitse, ühisõppused. Euroopa Liit: Parlament- seadusandlik, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle. Komisjon- täidesaatev võim. Määrab EL tegevuse eesmärgid, esitab Pralamendile õigusaktide ettepaneku...
Solidaarne rahvusvaheline ühiskond- fookuses on reeglid ning inimõiguste tagamine- uniliteraalne humanitaarne sekkumine peaks olema legaalne, R2P- kohustus Riikidevaheline süsteem ja ühiskond- on erinevad, võimu tasakaal pole nehaaniline vaid enese säilitamise poliitika tulemus. Materiaalne võimujaotus. Maailmaühikond- võtab arvesse mõisteid, mis ühendab tervet inimkonda (inimõigused) Lähenemine põhineb kolmel peamisel eeldusel: keskmes on põhiväärtused nagu sõltumatus, turvalisus, kord ja õiglus; See on indiviidikeskne lähenemine: uuritakse indiviidide rahvusvahelistesse suhetesse puutuvaid mõtteid ja tegusid. Lepitakse rahvusvahelise anarhia eeldusega. Sellegipoolest iseloomustavad rahvusvahelisi suhteid teatud reeglid, normid ja institutsioonid. Põhilised lähtekohad: tegemist on keskteega liberalismi ja realismi vahel. “riikide ühiskond", mille kesksed tegutsejad on nn riigiinimesed. Selline ühiskond kujuneb välja siis, kui mingi grupp riike peab end ühendatuks teatud reeglite järgimise tõttu. Riikide süsteemid kujunevad välja siis, kui kaks või enam riiki saavutavad piisava omavahelise kontakti. Piisav omavaheline kontakt tähistab seda, et iga riigi käitumine mõjutab seda, kuidas käitub teine riik. Rahvusvahelised suhted on lõppematu dialoog realismi, ratsionalismi ja revolutsionismi vahel. Rahvusvahelise ühiskonna peamine eesmärk on rahvusvahelise korra edendamine MARKSISM Teooria on aegunud. Karl Marx-"Kommunistliku partei manifest"; A. Gramsc...
ÜRO loomine: omavahel hakkasid suhtlema Churchill, Roosevelt ja Stalin. Rooseveltile Churchill tegelikult ei meeldinud. Roosevelt=United Nation termini (US oli olemas). Teise maailmasõja järgsed aastad: Suurim osalejate , relvastuse ja hukkunute arvu poolest (riigid, inimesed). ABC (NBC) relvad. Uute lahenduste otsimine, kuidas sõda ära hoida. USA- loobub isolatsionismist. Ameeriklased näevad end maailma esimese suurriigina inimkonna viimase lootusena, pelgupaigana ja erilistena.Teise maailmasõja lõpp: optimistid- maailmas saab olema vennastumine ja suur rahu. Majandus on kõige tähtsam. Pessmistid- puffertsoonid tulevad aga väga konfliktne maailm. Pragaatikud- Churchill, USA diplomaadid ja poliitikud; puffertsoonid ja muidu sõbralik maailmajaotus). Külm sõda: Põhjused: 1. Ajalooline usaldamatus (1918 USA sponsoreeris Venemaa vastu interventsiooni; 1933 diplomaatiliste suhete sisseseadmine USA ja RU vahel- elementaarsuse täitmine; 1944 teise rinde avamine). 2. Riikide vastandlikud eesmärgidmõjusfäärid, mis on seotud vastandlike ideoloogiatega (liberaalne individualismkollektiivne sotsialism) ja isikute vastandumisega (Roosevelt- kõige enam valitud president 4x; Churchill-SB peaminister, kellel puudus kõrgharidus; Stalin). Harry Truman (1884-1972) Aatompommi küsimus. Puudus kõrgharidus, polnud soovi presidendiks saada (asepresident, kuna Roosevelt suri ootamatult). Asepresidendi funktsioon oli proformal ja seetõttu puudus Trumanil üldse arusaam, mis ta tegema peab, mis asi on aatompomm. F. Roosevelti “Nelja politseiniku” kontseptsioon: 1.USA 2.Inglismaa 3.NL 4. Hiina. tähendas seda, et neljas maailma erikohas saavad endale politseiniku rolli need riigid koos sõjaväega. Poliitikud: Stalini kõne “vaherahu” idee (slaididel) Winston Churchilli kõne “Iron curtain” “Raudne eesriie...
Vahepeal Egiptus nõrgenes, kuid tugevnes taas Seti I ja Ramses II ajal (1290 – 1224). Sõditi hetiitidega (indoeuroopa rahvas tänapäeva Türgi aladel), ent samas algas Egiptuse ja hetiitide vahel elav diplomaatiline läbikäimine – seda peetakse tavaliselt diplomaatia sünniks: säilinud on dokumente, läbirääkimisi peeti aramea keeles. 1.2 Sumeri tsivilisatsioon kujunes välja IV aastatuhande teisel poolel. Sumerite päritolu on senimaani segane (erinevad teooriad). Asustasid Eufrati ja Tigrise alam- ja keskjooksu (Bagdadist Pärsia laheni). Tsivilisatsioon baseerus samuti niisutusel põhineval viljelusmajandusel. Võtsid kasutusele kiilkirja, millest – läbi paljude vahendajate – pärineb meie tänane ladina tähestik, leiutasid ratta ja palju muud, st mõjustanud inimkonna arengut vähemalt samapalju kui Egiptus. Rahvusvaheliste suhete vaatevinklist oli Sumeril kaks olulist erinevust võrreldes Egiptusega: 1) säilis killustatus väikesteks linnriikideks, 2) tihedam läbikäimine (nii majanduslik kui sõjalis-poliitiline) mitte-sumeri maailmaga, sest erinevalt merede ja kõrbedega muust maailmast suhteliselt eraldatud Egiptusest oli Sumer eristavate geograafiliste piirideta. Sumeri linnriikide vahel puhkes arvukalt konflikte, enamasti maa (viljakat maad oli vähe) ja niisutussüsteemide pärast. Süsteemi anarhilisust pehmendas asjaolu, et sumerite arusaamise kohaselt pidi üks linnriikidest, tugevaim, täitma hegemooni funktsiooni – so olema vahekohtunikuks teiste riikide vahel tüliküsimuste puhul ning kehtestama teatava elementaarse korra. Selline kord kajastas taevast korda. 1.3 Assüüria Riik tekkis varasema Assuri linnriigi baasil, mis oli oma nime saanud jumal Assuri järgi. Riigi tuumikala ühendas esmakordselt amoriidi päritolu kuninga...
Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hege...
-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärkotstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •...
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regulatsioonimeh...
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu · Territooriumi olemasolu, milles avalik...
Rahapoliitika eesmärgiks on: • Majanduse üldine kasv • Hindade stabiilsus • Kõrge tööhõive • Maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise vahendid, nende sisu • Avaturuoperatsioonid; nt struktuurioperatsioonid – väärtpaberite ost, müük, repotehingud; pankade likviidsuse parandamine. • Püsivõimalused; nt laenamise ja hoiustamise püsivõimalused. • Kohustuslik reserv; keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas. 12. Eesti Panga ülesanded • Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises • Arveldusüsteemide käigushoidmine ja arendamine • Sularaharingluse korraldamine • Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine • Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades sellega valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega. 13. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal). Hinnastabiilsus tuleb säilitada keskpika aja jooksul. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrgema taseme saavutamisele. 14. Eurosüsteem Eurosüsteem: euroala keskpangandussüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad. 15. Maastrichti kriteeriumid Euroga liitumisel tuli liikmesriigil täita nn „Maastrichti kriteeriumid“, mis olid: • Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. • Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma...
Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma õigussüsteem, mis liige...
Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteeriumid mis aitavad ära tu...
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esindus...
RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kuju...
E-Eesti välispoliitika Artikli analüüs Artikli autoriks on Luukas Ilves, kes töötab ametnikuna kaitseministeeriumis ja on küberkaitseliidu liige. Oma kirjutises tutvustab ta liikumisi e-Eesti poole, mis tähendab ka uut välispoliitilist väljakutset. Põhiküsimusteks osutuvad: Kas Eestist võiks saada küberriik? Kuidas pääseks Eesti Euroopa ühisturule? Artiklis räägitakse Eesti saavutustest kübervaldkonnas ning edasistest arenguvõimalustest, kuidas Euroopa turgu liberaliseerida ning areenile pääseda. Kõigepealt tutvustab autor seisukohti, mis on võetud Eesti välispoliitika suhtes. Eesti on sihitu ning ebakindel ja seadnud eesmärgiks olla igav Põhjala riik, kuid passiivsuse taga on Eestil tekkinud saavutused, mis ulatuvad rahvusvaheliste mõõtmeteni ning aitavad edendada tulevasi suuri eesmärke. Järgmistes lõikudes annab Ilves neist saavutustest ülevaate (Ilves, 2011). Peamiseks eduks too...
loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
Kriitilised kodanikud, kes umbusaldavad riigisektoris toimuvat. Ebaausad eelised ja kasumid teatud toimijatele. 84. Mis on heaoluriik? Iseloomusta Esping-Anderseni heaoluriigimudeleid. Heaoluriik garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Anglo-ameerika mudel – tähtis koht turgudel, riigil on regulatiivne vähese sekkumisega funktsioon Mandri-Euroopa mudel – sotsiaalne funktsioon on nii riigil, ettevõtetel (töökohtadel) kui perekonnal Lõuna-Euroopa mudel - sarnaneb MandriEuroopa mudeliga, kuid suurem roll on perekonnal ja kodanikeühendustel (kirikul) Skandinaavia mudel – moodne riigikeskne mudel, probleemiks kõrged maksud ja liiga helde hüvede pakkumine Globaliseerumine: maailmapoliitika ja Euroopa Liit. Rahvusvahelised suhted 85. Iseloomusta peamisi rahvusvaheliste suhete koolkondi. Realism ehk konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng: riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte. Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism: otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aktsepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatunakorrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend – lepingud. Riikidel palju ühishuvisid, erihuvid ühitatavad kompromisside to...
Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid. Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks. ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD Kohustuslik kirjandus: 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 2. ptk (lk 49-86). 2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 62-77). 3. J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 100-139) 4. Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad + õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist! IV referaat: Õiguse vormid ehk allikad Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme on ajaloo jo...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...
Ta peab olema ühiskonna teener. Kuid ajalugu on näidanud, et riik võib oma võimu hakata kasutama ka ühiskonna enamuse huvide vastu, muutudes mõne kitsa isikute ringi tööriistaks (nt totalitaarsed ja autoritaarsed režiimid). Tänapäeval on võimu teostamine lahutamatult seotud poliitilise tegevusega, mis peab tagama ühiskonna laialdase osalemise riigivõimu kujundamisel, selle suunamisel ühiskonna huvides ja tema üle kontrolli teostamisel. Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Demokraatlikes riikides osalevad selles spetsiifiliste huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Kaasaja riikidevahelisi suhteid iseloomustab globaliseerumise protsess, selle laienemine üle riigipiiride (väljendub rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimises ja tegevuses, mis seovad kohustuslike reeglite süsteemi maailma erinevaid riike, suunates nii organisatsiooni tervikuna kui selle liikmesriike üksikult kogu inimkonna ees seisvate probleemide ühisele lahendamisele. Toimusid muutused ka käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. ÕIGUSE TEKKIMINE – uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1. riik aktsepteeris tavasid, mis mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues tavaõiguse 2. riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist 1 Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suh...
Teise maailmasõja mõju maailmale Kursuse kirjatöö Teine maailmasõda, mis toimus aastatel 1939-1945, oli ajaloo kõige laialdasem konflikt, mis puudutas mingil määral kõiki maailmajagusid (J.G Royde-Smith, T.A. Hughes, 2018). Teise maailmasõja teljeriigid olid Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt. ning liitlasriigid Suurbritannia, Prantsusmaa, NSV Liit, USA (Eesti Entsüklopeedia). Teise maailmasõja ulatusest annavad aimu järgmised näitajad: hukkus umbes 55 miljonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites. NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit (Eesti Entsüklopeedia). Selleks, et mõista teise maailmasõja olulisust ja mõju maailmale tuleb lahti mõtestada sõja põhjused ja tagajärjed, mis on ühtlasi ka selle töö eesmärk. Põhjused Peale Esimest maailmasõda, kus Saksamaa sai hävitavalt lüüa j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
