Diplomaatia analüüs (0)

Diplomaatia analüüs
„Abitus ja habitus “ Toomas Hendrik Ilves
( Diplomaatia nr 97; September 2011)
Sissejuhatuseks
Selle essee eesmärk on analüüsida presidendi, Tooma Hendrik Ilvese, kirjutatud artiklit ajalehes Diplomaatia, teemal „Abitus ja habitus“. Artiklis tehakse tagasi vaade 11.septmbril 2001. aastal juhtunule ning sellele kuidas on see mõjunud erinevatele riikidele ning ka inimestele. Lisaks on puudutatud islamimaadest tulnud inimeste eluolu Euroopas.
Artikli valisin ma sellel põhjusel, et pealkiri tundus alguses väga huvitav. Peale selle kui ma esimesel korral artikli silmadega üle lugesin , siis tundus see väga sisukas . Lisaks mind huvitab kõik, mis on mingil määral seotud 11.septembriga 2001. aastal ning selle tagajärjed.
Alguses on kerge ülevaade sellest, millest artiklis kirjutati. Välja on näiteks toodud see kas ja kuidas mõjutas autorit Kaksiktornidele suunatud terroriakt . Lisaks üks uuring ning ka see, millised ohud kaasnevad, kui islamiäärmuslased, võõrtööjõuna, järjest rohkem Euroopasse tulevad ning siis see mida president kokkuvõtteks oma artikliga öelda oli tahtnud.
Peale seda on minu enda arvamus artiklist . Toon välja selle, kas artikkel tundus minu jaoks loogiline ning millega ma artiklis nõustusin. Lisaks toon välja mõne asja, mis on võib-olla muutunud ajast, mil artikkel kirjutati. Lõpuks on välja toodud minu poolne kokkuvõte kõigele eelnevale.
Ülevaade artiklist
Toomas Hendrik Ilves kirjutas viis aastat peale maailma suurimat terroriakti New Yorkis , ajalehes diplomaatia, elust peale selle katastroofi. Ta toob välja, et eestlaste jaoks on terrorism , kui mingi asi, mis juhtub mujal ning meid endid ei puuduta. Lisaks tunnistab autor, et teda puudutas isiklikult New Yorkis toimunu väga , kuna Toomas Hendrik Ilvese nii ülikooli ning ka saadiku aastad möödusid sealkandis. Paljud ohvrid olid pärit väikelinnast, kus president üles kasvas.
Autor peab oluliseks seda, et enesetaputerror mõjub inimestele teisiti kui ükskõik milline teine julmus, sest neid kes selle toime panevad, ei saa karistada , kuna nad on kõige selle käigus võtnud lisaks teistele inimestele ka enda elu.
Toomas Hendrik Ilves on veendunud, et hirm pole ainulaadne emotsioon , sest kõik tunnevad hirmu kriisiolukordades. Näitena tõi ta Kuuba raketikriisi ajal. Autor tõi välja ka selle, et enamasti läheb kriisiolukorras hirm mingil ajal kui oht on möödas üle, aga terrorirünnakud mõjuvad teisiti, sest need tulevad ootamatult ning inimesed saavad sellest teada alles siis, kui neil on õnnestunud ellu jääda.
President toob välja E.P. Seligman ’i uuringu, kus on inimesi võrreldud koertega. Uuringu kaudu on välja selgitatud , kuidas tekib abitus. Sellest uuringust leidis president selle, et peale 11.septembrit vaevleb osa maailmast õpitud abituse käes. Autori arvates on see kõik hirm, abitus ja teadmatus hakanud õõnestama liberaalset demokraatiat, mille võidukäik veel oli sellel ajal 16-aastat tagasi ajaloo paratamatus.
Toomas Hendrik Ilves pidas uueks ohuks islamiäärmuslaste enesetaputerroriste ning nende mõttemaailma, mis omakorda oli 2006. aastal Hollandis ja Taanis sünnitanud vastureaktsiooni liberaalide hulgas. Näitena tõi ta välja Hollandi kunagise poliitiku Pym Fortuyni, kes kaitses liberaalsust ning põhiteesiks oli välismaalaste Hollandisse laskmise keelustamine, sest ta leidis et immigrandid ohustavad nende vabameelsust.2002.aastal aga viis asi selleni , et Pim Fortuyn tapeti ning täpsemalt oli tegu poliitmõrvaga.
Autor leidis, et islamiriikidest saabunud võõrtööliste probleem on sügavamaks muutunud, sest moslemid ei soovi kohaneda uue keskkonnaga ning toovad oma traditsioone kaasa. Ta tõdes, et lääs aga usub sellesse, et erinevad kultuurid võivad vabalt koos eksisteerida, mis aga tegelikult ei vasta tõele.
Kokkuvõtteks leiab autor, et kuna USA-s on peale 2001.aasta septembri terroriakti suurendatud kontrolli ning vähendatud kodanikeõiguseid on toonud ameeriklastesse tagasi selle turvatunde, mis peaks olema igas riigis. See on toonud läänes suure muutuse. Ameerikas rohkem ning Euroopas vähem. Autor lisas , et Euroopas pigem suureneb hirm valitsevate ohtude vastu ning habitus ,mida varem taheti on muutunud.
Minu arvamused:
Võttes arvesse, et see artikkel oli kirjutatud 2006.aastal tundus artikkel loogiline. Midagi kritiseerivat öelda ei ole ning pigem ma nõustusin kõigega, mis autoril oli öelda, sest kõik väited olid väga hästi ära põhjendatud. Mõnegi kohapeal ma mõtlesin, et miks ma ise varem selle küljepealt mõnele asjale lähenenud ei ole.
Ma nõustuksin autori väitega, et suureks probleemiks on islamiriikidest saabunud võõrtööliste kohanemisraskused. Nimelt Euroopas on hetkel 53,7 miljonit moslemit, väga vähe on sellest arvust neid, kes on nõus loobuma oma usust ja tavadest , enamus ikkagi toovad need kaasa Euroopasse ning tihtipeale hakkavad ka levitama ( näiteks laste kaudu). ( Number of muslims in Europe 2007) Leian, et selline võõra usu ning tava sissetoomine on küll meie kultuuri rikastamine, aga samas ikkagi väär, sest sellega tekib suurem risk mõnele katastroofile.
Autor kardab , et liberaalne demokraatia Euroopas võib pöörduda iseenese vastu, siis kui islamistlik sallimatus tolerantsete vastu süveneb. Vaadates seda, kui palju on hetkel juba Euroopas islamlasi, siis võib arvata, et nii tõesti juhtub. Ma ise arvan, et tuleks karmistada seadust, millega piiraks immigratsiooni Euroopa Liidu riikidesse, selle liidu välistest riikidest. Võin kõlada küll isekalt, aga leian, et iga inimene peaks ikka elama seal, kuhu ta kuulub. Mõtlen selle all seda, et iga inimene peaks kuuluma sinna riiki, kus on täpselt temale vastavad uskumused ja tavad ning mitte teistes riikides, kus puudub selline kultuur seda peale suruda, sest see tekitab ainult suuremaid probleeme.
Toomas Hendrik Ilves ütleb oma artiklis, et kuna ameeriklased on loobunud turvalisema elu pärast oma kodanikuõigustest siis on lääs muutunud. Lisas ta veel, et Euroopa on vähem, kuna siin pole aset leidnud nii mastaapset ja jõhkrat katastroofi nagu kolme tuhande inimese massimõrv viis aastat tagasi New Yorgis . Selle kohta saaks lisada, et tänaseks pole ka Euroopa enam ilma massimõrvast, mis oleks mõjutanud tervet läänemaailma. Nimelt 22.juuli jääb pikaks ajaks mõjutama norrakaid. Nimelt siis otsustas norrakas Andres Breivik korraldada 2 terroriakti ühe päevaga. Selle tagajärjel hukkusid 91 inimest, peaaegu kõik neist olid noored, keda terrorist pidas ühiskonnale tulevikus lihtsalt mitte vajalikuks.(Terroriaktid Norras: 84 inimest lasti maha 7 inimest hukkus pommiplahvatuses 2011) See, milliseid muutusi toob see terroriakt kaasa on veel vara öelda, sellele saab ka tagasi vaate teha pigem alles järgmise viie aasta jooksul.
Puudujäägina võiks võib-olla välja tuua, et minule ei jõudnud päris hästi kohale see, mis asi oli see habitus, mis oli mainitud nii pealkirjas kui ka kokkuvõttes. See oli minujaoks ainukene selline kriitikaline joon, mis mulle lihtsalt kohale ei jõudnud.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et Toomas Hendrik Ilvese artikkel oli väga sisukas. Oli palju informatsiooni, millega ma isiklikult ka nõustusin. Artiklis oli väga palju minu jaoks uut ja huvitavat. Seega oli tegu ka hariva kirjatükiga.
Kui vaadata nüüd kriitilisema poole pealt, siis võib-olla oli artikkel natukene liiga pikaks veninud, ma usun, et mõne lõigu oleks kindlasti võinud ka ära jätta ning sisumõte oleks ikkagi kohale jõudnud.
Mulle meeldis väga, et artikkel oli loogiliselt üles ehitatud. Struktuur oli paigas ning ei oldud ühe teema pealt teisele hüpatud ning hiljem jälle tagasi teema juurde, millest oli juttu juba eespool . Pigem oli terve jutt väga siduv.
Seega võib öelda, et artikliga võib vägagi rahule jääda. Kuigi minuni ei jõudnud küll see habituse asi, oli artikkel ikkagi selgelt kirjutatud ning argumenteeritud lauseid täis. Kui hinnata artiklit siis võiks artiklile hindeks panna nelja plussi või viie miinuse.
Kasutatud kirjandus
Diplomaatia nr 37, september 2006; Toomas Hendrik Ilves “Abitus ja Habitus“ - http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews[tt_news]=373&tx_ttnews[backPid]=375&cHash=861669b912
Number of Muslims in Europe - http://islamineurope.blogspot.com/2007/05/number-of-muslims-in-europe.html
Eesti Ekspress 23.juuli 2011; „Terroriaktid Norras: 84 inimest lasti maha, 7 hukkus pommiplahvatuses“- http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/kaardid/terroriaktid-norras-84-inimest-lasti-maha-7-hukkus-pommiplahvatuses.d?id=50023613