Rahvusvahelise majanduse alused kodutöö (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahvusvaheliste suhete instituut
Lühikokkuvõte artiklist „ Adding value“
Kodutöö aines Rahvusvahelise majanduse alused
Juhendaja :
Tallinn 2015
Artikkel „Adding values “ räägib sellest kuidas alanenud transpordi-, kaubanduse- ja side kulud on võimaldanud ettevõtetel oma tootmisliini geograafiliselt kildude kaupa laiali jaotada. Mitte ainult ei toimu tootmine nüüdsest erinevates rajatites, vaid sageli asuvad tootmishooned erinevates riikides. Seda tüüpi tootmine, mille tulemusena liiguvad kaubad ja teenused riigiti läbi tarneahela, on peamine põhjus miks globaalne kaubandus on nii tohutult arenenud. Väärtus lisatakse tootele igas riigis mis osaleb tootmisketis. Sellist protsessi nimetatakse vertikaalse kaubanduseks või vertikaalseks spetsialiseerumiseks.
Autor toob välja ka vertikaalse kaubanduse mõjud selles osalevatele riikidele, sise- ja välispoliitika mõju tarneahelale ja toob välja oma arusaama kuidas olukorda parandada.
Vertikaalse kaubanduse toimimine , kasu ja kahju.
Tegevuste ja ülesannete jaotamisega erinevate riikide vahel, võttes arvesse nende suhtelist eelist, vähendatakse tootmise kogukulusid. Arengumaad Aasias, siirdemajandus riigid Euroopas, ning ka teised riigid, nagu näiteks Mehhiko , on hakanud aktiivselt tegutsema vertikaalse spetsialiseerumisega tootmisahelas kuna see on nende majandust ning eksporti tunduvalt kasvatanud. Ei toodeta ainult juppe autodele, vaid ka arvutitele, mobiiltelefonidele ja ka meditsiiniseadmetele. Areneva majandusega riikides on alates 1980.aastast osakaal toodetud kaupade koguekspordist kasvanud 30% 70%-ni tänapäeval. Olulist osa ekspordi suurenemisest on mänginud varuosad ja komponendid mis on toodetud vertikaalses tootmisahelas.
Tarneahela kaubandus võib tuua küll palju kasu, kuid sellega võib kaasneda ka uusi ohte ja poliitilisi probleeme. Eriti oli seda tunda 2008.aastal finantskriisi ajal, kui rahvusvahelise kaubanduse maht kukkus drastiliselt. Riigid kes olid vägagi sõltuvuses tarneahela kaubandusest said kannatada. Kuid poliitiline- ja majanduslik kriis pole ainus mis sellises kaubavahetuses osalevaid riike kahjustada saavad, ka looduskatastroofid on miski mis võib areneva majandusega riigi rööpast välja viia.
Tarneahel võimaldab vaestel riikidel tegeleda tootmisega maailmaturul, kuna ettevõtted paigutavad töömahukad ja väheseid oskusi nõudvad ülesanded just neisse riikidesse, kus tööjõukulud on odavamad. Kuigi väärtuse osakaal mis lisatakse madala sissetulekuga riigis töötlemisel on üldiselt väike, siis loodud tööhõive ja sissetulekud võivad pikemas perspektiivis anda märkimisväärset kasu. Ajapikku, mil riigid suurendavad osalust sellises kaubanduses, on riigid võimelised suurendada ka koguväärtust mis on loodud kohapeal. Areneva majandusega riigil on oluline edendada suuremat osalust sellises tarneahelaga kaubanduses. See pakub riikidele võimalust kasutada ära oma suhtelist eelist, ilma et riik peaks ise arendama vertikaalselt integreeritud tööstusharusid, mis annavad tootjale lõpliku kauba koos vahesisenditega mida nad vajavad.
Rahvusvahelised kaubanduspiirangud .
Tarneahela kaubanduse laienemise ja sellega seotud välismaised investeeringud tootmisüksustesse on oluliselt vähendanud riikide stiimuleid kasutamaks kaubanduspoliitika instrumente, nagu näiteks tariife. Tarneahela kaubandusele spetsialiseerumine nõuab, et firmad saaksid importida oma tooteid ja teenuseid mida nad töötleksid ning hiljem ka ekspordiksid. Liigne impordi kaitsmine ( maksustamine) suurendaks ettevõtte kulusid ning muudaksid ta konkurentsivõimetuks. Hirm konkurentsi võime kaotamisest aitab selgitada miks riigid, kus tarneahela kaubandus on levinud, eelistavad madalaid imporditolle ja kuidas tarneahela kaubanduses osalemine erineb riigiti. Sellega on seletatav miks riigid, kus on kõrge impordi maksud , ei osale nii aktiivselt vertikaalses kaubanduses. Üldiselt sisepoliitikad mis suurendavad kauplemist võivad kahjustada vertikaalse kaubanduse efektiivsust . Samuti kahjustab vertikaalse kaubandust ka maksude kehtestamine teiste riikide ettevõtetele mis on kuidagi viisi tarneahelaga seotud – asudes kas ahela tootmisahela alguses või lõpus. Tihtipeale valitsused ei ole isegi teadlikud oma investeeringute ja tegevuste mõjust tarneahelaga kaubandusele. Olemasolevad kokkulepped ja rahvusvahelised koostööd riikide vahel tavaliselt ei ole loodud arvestades ka mõju vertikaalsele majandusele. See kõik mõjutab seda kuidas tarneahel nii arenenud kui ka areneva majandusega riikide vahel luuakse .
Poliitika mis tõstab kulusid rahvusvaheliste kaubavoogude, teenuste, teadmiste ja spetsialistide vahel, mis kõik omakorda on põhielemendid vertikaalses kaubanduses, omavad reguleerivat iseloomu. Nende seaduste hulka kuuluvad ka toote ohutus ja tervishoiu määrused, litsenseerimise nõuded ja hindamise menetlused. Rahvusvahelist koostööd on väga raske saavutada just reguleeriva iseloomuga poliitika puhul kuna seadusandjad muretsevad, et sellised jõupingutused võivad takistada nende poolseid eesmärke.
Artikli autori ettepanek.
Autor leiab, et üks esimesi samme oleks kehtestada laiem lähenemine . Selleks tuleks liita kokku umbes kuus tootmisahelat ja luua nendevaheline nõukogu. See koondaks ettevõtted, seadusandjad ja tootmisahelate ametnikud, et välja selgitada poliitilisi kitsaskohti mis oma tegevusega tarneahelale kahju teevad. Ettevõtete aktiivne osalemine on kriitiline, kuna seadusandjad ja ametnikud tihtipeale ei mõista kuidas tarneahelaga kaubandus toimub ja kuidas poliitika seda mõjutada võiks.
Peamine ülesanne tootmisahela nõukogul oleks koostada kava, et määratleda seadused mis on kõige kahjulikumad tootmisahela toimimisele. Nõukogul oleks tarvis välja selgitada mida tuleb teha, et ettevõte saaks jätkata ilma suuremate kahjudeta. Äriringkond aitaks ametnikel ja seadusandjatel jõuda lahenduseni.
Kokkuvõtlikult leiab autor, et tarneahelaga kaubandus pakub väikeste sissetulekutega riikidele uusi võimalusi saada osa „globaalsest tehasest“. Selline kaubandus toimib paremini väiksemate sisekaubanduse kulude puhul, mis on oluline eeldus sellises kaubanduses osalemiseks. Rahvusvaheline koostöö on nii riigile kui ka ettevõttele vajalik, et vähendada reguleeriva poliitika mõjusid tootmisahelale. Seega tihedam koostöö avaliku ja erasektori vahel aitab suurendada vertikaalse kaubanduse edu oluliselt.