EUROOPA LIIT, MIS OLI TEMA ALUSIDEE? (0)

TALLINA ÜLIKOOL
Õigusakadeemia
Sandra Tross
EUROOPA LIIT, MIS OLI TEMA ALUSIDEE?
Referaat
Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu
Juhendaja : Professor Peeter Järvelaid
Tallinn 2011
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1.Euroopa Liidu alusidee 4
2.Euroopa Liit täna 6
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Sõjajärgses maailmas oli pingeid ja segadust palju ning rahu säilitamine sai peamiseks eesmärgiks. Kuidas seda aga teha? Kuidas taastada Euroopa tugevus ja ühendada riigid koostööks, et nad enam nii kergekäeliselt omavahel sõdima ei hakkaks – heaks lahenduseks tundus olevat selline riikide liit, mis rajaneks majanduslikul koostööl.

Euroopa Liidu alusidee

Esimestel sõjajärgsetel aastatel vallandusid uued lootused Euroopa tuleviku suhtes, mis tulenesid rohkem rahvailt kui valitsustelt. Et Euroopa jõuaks veel kunagi endise tugevuseni, oli tarvis ühendada oma jõud. Ühinenud Euroopa pidi tekkima ühtlasi majanduslikult, sõjaliselt ja poliitiliselt. Õiguslik ühtsus ei olnud veel eesmärk.1
Esimese otsustava sammu Euroopa ülesehitamise poole astus Prantsusmaa, kaasates ka Saksamaa. Euroopa konteksti taheti täielikult muuta. See muutus pidi tegema võmalikuks ka kõik muu ühistegevuse , mis tolle ajani oli olnud mõeldamatu. Kõigest sellest pidi sündima tihedalt liidetud ja tugevalt struktureeritud Euroopa, mille elatustase tõuseks tänu tootmise ühendamisele ja turu avardumisele, tuues kaasa ka hindade languse.
Eeldati, et Euroopa, kus Ruhr, Saarimaa ja Prantsuse tööstuspiirkonnad töötavad rahumeelselt koos, toob kasu kõigile eurooplastele ning kõigile piirkondadele, mille areng ja heaolu sõltus Vanast mandrist, eelkõige aga Aafrikale. Maailmarahu säilimiseks oli tarvis teha loovaid pingutusi, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega. Hästiorganiseeritud ja aktiivse Euroopa panus tsivilisatsioonile oli hädavajalik rahumeelsete suhete hoidmiseks. Prantsusmaa esmane eesmärk oli alati olnud rahu tagamine.
Euroopa ei saanud sündida üleöö ega üldjoontes. Ta pidi sündima konkreetsete tegude kaudu, mis looksid kõigepealt reaalse ühtekuuluvuse. Euroopa riikide ühinemise eelduseks oli Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise sajandivanuse vastuolu kadumine. Sel eesmärgil tegi Prantsuse valitsus ettepaneku seada kogu Prantsuse-Saksa söe- ja terasetootmine ühise Ülemameti alla organisatsiooni raames, mis oleks avatud ka teiste Euroopa maade osalusele.
Söe- ja terasetootmise ühendamine pidi tagama viivitamatult majandusliku arengu ühiste aluste tekke, mis oleks Euroopa föderatsiooni esimeseks etapiks, ning pööraks uue ajaloolehekülje regioonides, kus oli pikka aega tegeldud relvade tootmisega ning mis oli ühtlasi olnud nende relvade pidevaks ohvriks.
Selliselt seatud tootmine kuulutas, et igasugune sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel ei olnud mitte ainult mõeldamatu, vaid ka praktilisel tasandil võimatu. Selline võimas ühendus, mis on avatud kõikidele osaleda soovivatele riikidele ja tagab kõigile ühinenud riikidele võrdsetel tingimustel tööstusliku tootmise alused, looks reaalse baasi riikide majanduslikuks ühinemiseks. Toodang plaaniti suunata kogu maailma hüvanguks, eranditeta ja väljaarvamiseta, et tõsta elatustaset ning aidata kaasa rahu võidukäigule. Kasvanud vahendite abil saanuks Euroopa jätkata üht oma põhilist ülesannet – arendada Aafrika mandrit . Nii saaks lihtsalt ja kiirelt teoks huvide sulandumine, mis on majandusliku ühenduse loomise tingimuseks , ning pandaks alus laiema ja sügavama ühenduse tekkimiseks riikide vahel, mida pikka aega olid lahutanud verised konfliktid. Baastootmise ühendamisega ja uue Ülemameti rajamisega, mille otsused seovad Prantsusmaad, Saksamaad ja teisi liituvaid maid, pandaks paika rahu säilitamiseks hädavajaliku Euroopa föderatsiooni esimesed konkreetsed alustalad.
Saavutamaks püstitatud eesmärke oli Prantsusmaa valmis alustama läbirääkimisi kindlatel põhimõtetel. Ülemameti ülesandeks seati võimalikult kiiresti kindlustada: tootmise moderniseerimine ja kvaliteedi parandamine; Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste liituvate maade turu varustamine söe ja terasega võrdsetel tingimustel; ühise ekspordi arendamine teistesse riikidess; ettevõtete tööjõu elatustaseme võrdsustamine ja parandamine.
Nende eesmärkide saavutamiseks tollases situatsioonis, kus liituvate maade tootmistingimused olid ajutiselt vägagi erinevad, tuli kasutusele võtta mitmed abinõud. Koostada tuli tootmis- ja investeerimisplaan, sisse seada hindade ühtlustamise mehhanismid , luua ümberkorraldusfond, mis lihtsustaks tootmise ratsionaliseerimist. Söe- ja terase liikumine liitunud riikide vahel taheti vabastada igasugustest tollimaksudest ning seda ei tohtinud mõjutada diferentseeritud transporditariifid. Nii taheti tekitada järk-järgult tingimused, mis iseenesest tagaks tootmise ratsionaalseima jagunemise kõrgeimal tootlikkuse astmel.
Loodeti, et loodav organisatsioon tagab turgude kokkusulamise ja toodangu suurenemise. Põhilised printsiibid ja kohustused fikseeritaks riikide poolt allakirjutatava lepinguga.2

Euroopa Liit täna

Euroopa Liit on edulugu , mille saavutusi tuleb vaadelda kui ajaloolist protsessi ja progressi . Juba 50 aastat tagasi sõnastati pluralistliku ühiskonna poliitiline kontseptsioon , mis põhineb väärtustel: riikide suveräänsus ja legaalne iseseisvus ; ühiste institutsioonide töö tulemusena saavutatud põhiväärtuste ühilduvus ; vastastikune tundlikkus, lojaalsus ning identiteet ; integratsioon , mis areneb seni, kuni liikmetel tekib „usaldusväärne lootus rahumeelseks muutuseks“ ning omavaheline kommunikatsioon tugevdab poliitilist ühendust. Täna täidab Euroopa Liit neid ootusi rohkem kui ükski muu rahvusvaheline institutsioon maailmas.3
Paljud maailma vaesemad piirkonnad unistavad Euroopa lainesagedusel, sest Euroopast on tehtud eduka regionaalse integratsiooni mudel, mille kogemust ja know -how´d saavad sarnaste eesmärkidega organisatsioonid edukalt enda tarbeks ära kasutada.
Enda maksmapanemiseks meelitab Euroopa järjest enam riike oma mentaalsesse lähedusse ning nõnda paneb ta end läbi teiste riikide toetuse maksma. Heaks abinõuks meelitamisel on Euroopa Liidu laienemise instrument. Öeldakse, et Euroopa perspektiiv toimib täna omaette poliitilise instrumendina. Näiteks võib tuua Türgi või Balkanimaad: võimalus kindlas suunas edasi liikuda arendab reforme ja soov ideaalile lähemale triivida annab energiat ja tahet rahvale oma riiki või olukorda muuta.4 Kui liidu laienemine kohe ei jätku, siis oma lähinaabrust reguleerib Euroopa majanduslike võtetega ja järkjärgulise investeerimisega. Nt on täiesti võimalik, et Türgi majandus seotakse EL-iga sootuks varem, kui Türgi lõpuks liitu kutsutakse. Kui üldse kutsutakse.5 Euroopa Liidu mõju on erinev nendele, kes asuvad meie ääremail ja nendele, kes jäävad meist kaugele. Kergem on oma norme kehtestada seal, kus lootus EL-iga liituda on käegakatsutavam. Meie piirialadel asub aga üpris palju riike, kes ei saa või ei soovigi EL-iga liituda. Nemad ei pälvi samasugust tähelepanu ega võida sellist kasu nagu liitujad. Nad saavad liidult vähem ettekirjutisi ning neilt ei oodata nii palju pingutust. Kahepoolsed lepped Brüsseliga on kõik sama tüüpi, kuid täiesti erineva iseloomuga , sõltuvalt konkreetsest riigist või asukohast. Liidulaienemise instrument on igatahes limiteeritud, kuna laieneb vaid Euroopa territoriaalsete piiride sees asuvatele riikidele ning eelistatakse nähtavalt väikeriike suurtele. Kuna mitme kandidaadi jaoks võib liitu pääsemine muutuda mõrumaiguliseks, on kogu protsess tasakaalutu. Euroopas pööratakse palju tähelepanu kandidaatriikide kvaliteedile.6 Liitumise eest küsitav „hind“ võib olla liiga kõrge ja ootused ebaselged. Laienemist ei ole võimalik kohaldada kogu maailmale ega eksportida. Tuleb leida alternatiivne väljapääs, millega sätestada oma norm rahvusvahelistes suhetes. Oma normi propageerimise eesmärgiks on see, et teised seda tunnistaksid ja omaks võtaksid, kuid siit tulebki EL-i enesekehtestamise raskus: mitte ükski suurvõim ei ole nõus teiste ettekirjutustega nende käitumise või elukäsitluse aadressil.7
Algupäraselt lõid eurooplased originaalse institutsiooni ning kehtestasid Euroopas rahvusvaheliste suhete ansambli, mis pärineb täielikult globaalsest asjade käsitlemisest. Süsteemist, milles on välistatud sõja võimalus omavahel suveräänsust jagavate riikidega, unistasid juba aastasadu mitmed siinsed juhid, mõtlejad, utopistid ja intellektuaalid.8
Luues riikide ja kodanike ühenduse, mis baseerub suveräänsuse delegeerimise põhimõttel, avalik-õiguslike poliitikate ühendamisel ning õiguse ülimuslikkusel, on Euroopas saavutatud kaks eesmärki: esiteks on jõutud riikidevaheliste suhete tsiviliseerimiseni (või tsiviliseerituseni), teiseks on siin aga aset leidnud rahvusvaheliste suhete nn domestikatsioon ehk „ kodustamine “ selles mõttes, et rahvusvahelised suhted on edasi kantud sisepoliitikasse. Selline oli eurooplaste suhtumine just 1960. aastatel, kui toonased liikmesriigid soovisid riikide ühendamises võimalikult süvitsi ja kaugele jõuda.9
Euroopa Liidu a priori ülesanne on kohaldada oma õnnestunud süsteemi ülejäänud maailmale ning edutada tehnilisi (ühisturg), valitsuslikke (majanduslik-poliitiline ühendus) ning moraalinorme (hüved ning järelvalve, et huvid ei domineeriks väärtusi), arvestades eraldi liitumise strukturaalset tugevust.10
Kuigi Euroopa idee on enamasti olnud seotud siseprobleemidega, võib tulevikku vaadates näha probleeme, mis tulevad väljaspoolt. Maailma geopoliitilised protsessid nõuavad ammu tugeva Euroopa teket, st seda, et liikmesriigid peaksid suhtuma maailma konfliktidesse ühtviisi, lahendades väliseid väljakutseid koos.
Euroopa Liit on kasvanud 27 väga erineva taustaga riigi, suurte ja väikeste rahvaste liiduks. Ta on paraku kohati suutmatu vastu astuma väljakutsetele, mille ta on ise ajapikku vallandanud. On vaja ühendada teoreetilised ideed tugevaks pragmaatiliseks reaalsuseks, et tekiks tulevikku kujundav potensiaal .11 EL-i peab vastama küsimusele, kuidas Euroopa suudaks end uuesti tähtsaks teha. Euroopa Liidu võimalus end maksma panna peitub poliitilises tsentraliseeritud otsustuse tulemis.12
Mis saab Euroopast edasi? Mitmedki futuroloogid on fatalistid, kuna ennustavad lõppu Euroopale, vähemasti sellisele, nagu me teda täna teame.
Eurooplased ei moodusta ei rahvast ega rahvust; koos toimivad erineva oleku ja iseloomuga riigid, neil kõigil on omaenda poliitiline geograafia ja tunnused. Pole olemas Euroopat, vaid hoopis europaniseerumine ehk protsess. Pääs Euroopa Liitu terendas varem kui finišijoon, mille ületamine oleks justkui hüvastijätt eelmise kehva eluga. EL-iga ühinedes ei ületanud me mitte finišijoont, vaid hüppasime justkui liikuvale rongile, mille sõidusuund on ebaselge ja osalt ka meie enda kujundatav.
Euroopa saavutusi ei tohi vaadelda kui üksikuid üritusi või Euroopa ülemkogu kohtumiste jada, vaid kui ajaloolist protsessi ja progressi. Euroopa on muutuv mõõt, mitte fikseeritud suurus.13 Euroopa Liit on muutuva geomeetriaga stabiilne üksmeel. Seega defineerivat rolli ei mängi riigipiirid ega territoriaalne suurus.14

Kokkuvõte

Euroopa Liidu „ isad “ tahtsid luua organisatsiooni, mis eelkõige välistaks järjekordse sõja puhkemise ja mis edendaks riikide vahelist rahumeelset ja tulusat koostööd. Selles suhtes on EL tõepoolest täitnud oma eesmärki. Euroopa Liidu liikesriigid on endiselt iseseisvad, aga paljudes asjades tegutsevad koos ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Rikkamad riigid aitavad majanduslikult kehvemas seisus olevaid, et tasakaalustada arengut ning abi saadetakse ka paljudesse Kolmanda maailma riikidesse. See, mis saab EL-ist edaspidi, on veel ebaselge. Majanduskriis andis oma hoobi ka EL-i ühisraha eurole . Oluline on säilitada rahu ja üksmeelt ning kindel on see, et selle organisatsiooni arendamisse on liiga palju panustatud, et lasta sellel kergelt puruneda, mis võib omakorda kaasa tuua rängad tagajärjed.

Kasutatud kirjandus

Robert Schuman . 1950. aasta 9. mai deklaratsioon . Akadeemia nr. 5, 2002

Hans Hattenhauer . Euroopa õigusajalugu . Juura , 2007

Martin Kala. Euroopa maailma teljel . Eesti Päevaleht , 2009
1 H. Hattenhauer; Euroopa õigusajalugu; Kirjastus Juura, 2007, lk 819
2 R. Schuman; Akadeemia nr. 5, 2002, lk 904-908
3 M. Kala; Euroopa maailma teljel; Eesti Päevaleht, 2009, lk 262
4 Id.: lk 263
5 Id.: lk 264
6 Id.: lk 264
7 Id.: lk 265
8 Id.: lk 267
9 Id.: lk 267
10 Id.: lk 267
11 Id.: lk 268
12 Id.: lk 269
13 Id.: lk 292
14 Id.: lk 293