50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-06-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
madlitammel
Õppematerjali autor
Aastal. See tähendab, et hüpoteetiliselt krediteeriti madala sissetuleku ja halva krediitajalooga inimesi. 20%lise kinnisvara hindade languse tõttu kaotasid Ameerika majaomanikud ligi 5 triljonit. Ameerika finants George Soros nimetas hüpoteetilise seebimulli ainult käivitusmehhanismiks, mis viis veelgi suurema mullu lõhkemiseni. Vene minister Kudrin arvas, et suurel määral oli finantskriis provotseeritud sabpraim laenudega. See oli valitsuse katsete tagajärg odava rahaga majanduse üle puistata ja kunstlikult üles puhuda hüpoteeki, mille tulemusena tekkis vastav finants- ning hüpoteegimull. Sellise tegevuse tulemusena läks inflatsioon üless ja halvad laenajad olid esimesed, kes katkestasid oma krediidi eest maksmast. Innovatsioon finantsturule Kriisi põhjuseks oli suurim kinnisvarade ja laenude mull, kusjuures see ei võimendanud mitte ainult Ameerika eluasemeturuga. Sellise kõrval laenasid paljude maade finantsasutused ja teised ettevõtted üle oma võimete
ehk identsed. - Jaotatavus – raha peab olema jaotatud väiksemateks ühikuteks, selliselt, et nendega oleks võimalik täpselt tasuda. - Säilivus – raha peab oma eksistentsi vältel säilitama oma füüsilisi ja füüsikalisi omadusi. Peab olema kulumiskindel. - Käsitlevuse lihtsus ja kaasaskantavus - Raha peab olema eristuv - Raha peab olema piiratud kogus ringluses ( nii palju, et ta rahuldab raha vajaduse majanduse normaalseks arenguks) Kui on liiga vähe, siis majandus seisab. Kui liiga palju, siis väärtus kahaneb, tekib inflatsioon. - Äratuntavus – selleks, et ostu-müügitehingud toimuks, peavad tehingupooled kasutatavat maksevahendit hästi tundma. Veksli puhul oli tegemist usaldusrahaga – emission, tähendab sellise raha ringlusesse laskmist, mis ei ole täielikult kaetud väärismetalli või mõne teise konverteeritava valuutaga. Kuni 19
USA süsteem Millest juttu tuleb? Dollari tekkimine Finantssüsteemi iseloomustus Pangasüsteem Föderaalreservi süsteem Investeerimisinstitutsioonid Kindlustusfirmad Dollari tekkimine Koloniaalmaade mündid (Hispaania) Bartertehingud (riis, tubakas, loomanahad, rumm) 1776. USA iseseisvus, alustas põhiseaduse kirjutamist, lõi valitsuse. 1792. lõi Ameerika Kongress rahandussüsteemi, kuulutades dollari peamiseks rahaühikuks. 1794. Esimene dollar. Väärtus kõikus. Finantssüsteem Iseseisev USA majandus on maailma suurim Dollar on maailma baasvaluuta Wall Street on USA ja maailma väärtpaberikeskuseks Suured pangad ja finantsinstitutsioonid on USA majandusega tihedalt seotud Pangasüsteem 1) Üle 7300 panga 2) Tegutsemisluba on vaja valitsuselt või osariigilt 3) Seadus ei võimaldanud pankadel tegutseda rohkem, kui ühes osariigis 4) Riik määras hoiuseintressidele limiidid, et eristada investeerimis ja kommertspanku 5) Ühe keskpanga asem
Tuletisväärtpaber derivatiivid Väärtpaberi liigid: 1 · Aktsiad omaniku väärtpaber. Lihtaktsia annab juhtimises osalemise õiguse, eelisaktsia annab õiguse saada minimaalset dividendi tulu. · Võlakirjad ja obligatsioonid näitab teatuid kohustusi. · Optsioon · Forward tulevikule suunatud tehing. · Futuur tulevikule suunatud tehing. · Swap vahetustehing. Rahaasutuste eesmärgiks on olla majanduse vereringeks ja muuta raha kui finantsvara liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine. Äripank Aktiva Passiva 1. Raha ja selle ekvivalendid 1. Omakapital 1/5 2. Finantsvara Laen 2. Võõrkapital 4/5
Raha säilivus – raha materjalina tuleks kasutada sellist materjali, mis peab kaua vastu, mis tagab raha esialgse füüsilise säilimise ja tema omadused. Kaasaskantavus, käsitlemise mugavus – raha peab olema hästi transporditav, peab olema mugav käsitleda, eristamisvõimalus. Raha piiratus – raha peab ringluses olema parasjagu, seda ei tohi olla ringluses rohkem, kui normaalne majandusareng vajab, ei tohi olla ka liiga vähe, mis hakkab pidurdama majanduse potentsiaalset arenguvõimalust. Äratuntavus – raha peab olema kõikidele tehingupartneritele tuntud, sest kui raha ei tunta, siis seda ei aktsepteerita. Jaotatavus – raha peab olema võimalikult väiekestes kupüürides, et sellega saaks mugavamalt ja täpsemalt kaupade eest maksta. Kuni 19.saj.lõp. kasutati kullastandardisüsteemi – raha oli vahetatav kulla vastu. See süsteem hakkas lagunema 1.ms. ajal, kuna kadus ära ühtne valuuta ja hakati maksma kullaga ning kullavarud kadusid
17 Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil. Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%. Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. "kohandatav-fikseeritud" valuutakursside süsteem) Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid: 1.Maailmapank (World Bank, WB). Eesmärk: arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegilise nõustamise abil, vaesuse vähendamine 2. Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF). Eesmärk: tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus 3. Üldine Tolli-ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT, praegune Maailma Kaubandusorganisatsioon, WTO). Eesmärk: tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest
Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil. Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%. Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. “kohandatav- fikseeritud” valuutakursside süsteem) Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid: 1.Maailmapank (World Bank, WB). Eesmärk: arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegilise nõustamise abil, vaesuse vähendamine 2. Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF). Eesmärk: tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus 3. Üldine Tolli-ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT, praegune Maailma Kaubandusorganisatsioon, WTO). Eesmärk: tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest
www.eestipank.info http://euro.eesti.ee Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2 Valuutakurss, intress ja inflatsioon. Rahaga seonduvad kolm põhilist terminit: kurss, intress ja inflatsioon. Valuutakurss – on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. Valuutakursis peegelduvad selle valuuta emiteerijariigi majanduslikud näitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng, tootmine, majanduse reguleeritus jne. Nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teiste valuutade suhtes. Reaalkurss – koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes. Vabalt ujuv valuutakurss – riik ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse. Raha hind kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras. Reguleeritult ujuv valuutakurss – riik sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid