Kuuba kriis (1)

Tallinna Nõmme Põhikool
Arutlus
Kuuba ehk Kariibi kriis
Tallinn
2010
Sisukord
Sissejuhatus....................................................................3
Algus..............................................................................4
Kriisi käik.......................................................................4
Lõpp...............................................................................6
Kokkuvõte......................................................................7
Kasutatud kirjandus........................................................8
Sissejuhatus
Sajandite eest, kui kasutusele võeti amb, arvas Inglise kuningas, vist Richard Lõvisüda, et nüüd lõpevad kõik sõjad. Amb oli omal ajal tänu oma täpsusele niivõrd tõhus tapariist ja tegi sedavõrd palju kurja, et kuninga arvates tänu suurtele kaotustele sõjas võitjaid ei ole. Nii arvati ka edaspidi, kui kasutusele võeti suurtükid, ja püssid, ja üha uued ja uued relvad.
Tänapäeva imerelvadeks on raketid . Piisab neil vaid vaenlasele läheneda, kui lõhkepea jaguneb, pooldub ja teeb ei tea veel mida kõike,et aga vaenlane avastada ja talle ots peale teha.
Nagu ikka peale suurt kaklust toimub haavade kinnikasvatamine. Peale II Maailmasõda tõusis esile kaks suurt jõudu - USA ja NSV Liit. Mõlemad suured nii eelkõige inimressursside, kui ka majandusliku potentsiaali poolest.Võitlus-võistlus esikoha tärast maailmas oli nende kahe riigi vahel visa , kestis aastakümneid ja sai lõppeda ainult nõrgema kokkuvarisemisega.Täna nimetatame seda sõda külmaks sõjaks ja selle kaotas riik, mille nimi oli Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Sõjapidamise üks põhilisi taktikaid oli ähvardamine. Algul, kes kui palju lõhkekehi suudab valmistada, seejärel, kes osavamalt neid vaenlasele salaja lähemale sokutab. Võisteldi ka selles valdkonnas, kes valmistab nutikama relva. Lõpuks valmistati niipalju pomme, et sellega sai kõik elava maapinnal ja maa all mitmekordselt ära hävitada. Võistlus ehk võidurelvastumine käis vahelduva eduga. Kuuba raketikriis ongi külma sõja episood , kus oli edukas NSV Liit, kes sokutas oma raketid ameeriklastele salaja nina alla ja oleks seetõttu äärepealt päästnud valla uue ilmasõja.
Algus
Probleemid USA kagurannikust 145 kilomeetri kaugusel asuval Kuuba saarel said alguse õieti juba 1959. aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Muu hulgas natsionaliseeris uus režiim hinnanguliselt 850 miljoni dollari väärtuses saarel asunud USA ettevõtteid, mispeale USA katkestas Kuubaga diplomaatilised suhted ning kehtestas tänaseni jõus oleva majandusembargo. Castro valitsus ei lasknud end aga heidutada ja kuulutas maa sotsialistlikuks vabariigiks. Seejärel seati sisse suhted Nõukogude Liiduga ning asuti nautima viimase sõjalist ja majandusabi. (1)
Tõsi - Hruštšov oli esialgu Kuuba toetamise küsimuses äraootaval seisukohal. Tema otsust Castrot abistada mõjutasid kaks olulist aspekti: lisaks Kuuba strateegilisele tähtsusele USA "tagaaias" ei soovinud Hruštšov näha Castro liikumist Hiina kontrolli alla. Selleks ajaks olid kahe kommunistliku riigi suhted juba arvestataval määral pingestunud ning Hruštšov pidas oluliseks Kuuba enda poole meelitada. Hiina hoidis kriisil siiski silma peal: piirikonflikt Indiaga Lõuna- Tiibeti pärast oli ajastatud just Kuuba kriisi algusesse , st perioodi, mil mõlemad supervõimud olid piisavalt hõivatud ega saanud India-Hiina konflikti sekkuda. (1)
Kriisi käik
15. oktoober. Kuuba kohal tehtud fotodel leiti märke, et NLi sõjatehnikud seavad saarel rakette stardipaikadesse.
16. oktoober. John F. Kennedy kutsus kokku usaldusväärsetest riigiametnikest nõunike kogu, mida hiljem hakati nimetama EX-COMM-iks. Kaitseminister Robert McNamara pakkus esimesel koosolekul välja kolm võimalikku lahendust kriisile:

• diplomaatiline;
  
• Kuuba blokaad ja luure;
  
• sõjaline löök Kuubale .
  

17. oktoober. Hoidmaks asjade kulgu salajas, jätkas Kennedy tööd oma tavalise graafiku kohaselt, kõik vabad hetked pühendas aga kriisile ja EX-COMM koosolekutele. Sama päeva õhtul, pärast järjekordset U-2 lendu, avastas USA sõjaväeluure, et Kuubale on paigutatud keskmise laskekaugusega tuumaraketid, mis on suutelised tabama ükskõik millist punkti Ameerika pinnal.
18. oktoober. Kennedy kohtus NLi välisministri Andrei Gromõkoga ( kohtumine oli enne kriisi algust kokku lepitud). Kennedy suutis varjata, et ameeriklased teavad, mis Kuubal toimub. Samal päeval toetas EX-COMMi liikmete enamus blokaadi, kuid konsensusele veel ei jõutud. President laskis valmis kirjutada kaks kõnet 22. oktoobriks: esimene kõne kuulutas blokaadi ja teine õhurünnaku algust, jättes sellega võimaluse juba tehtud otsust vajaduse korral kiiresti muuta.
19. oktoober. Kennedy läks varem kokku lepitud visiidile lääneosariikidesse.
20. oktoober. Kennedy katkestas reisi, tuues põhjuseks haigestumise ning suundus tagasi Washingtoni.
21. oktoober. USA otsustas blokaadi kasuks, kuid nimetusena võeti kasutusele karantiin . U-2 lend avastas, et saarel paiknesid ka pommituslennukid ja ründelennukid MiG.
22. oktoober. USA liitlasi teavitati eelmisel päeval vastu võetud otsusest ja samal ajal lahkusid sadamast ligi 300 sõjalaeva, kümned lennukid tõusid õhku ning raketid seati laskevalmis. Terves USA-s oli sõjaline valmidus tõstetud tasemele DEFCON 3 (Defence Condition ). Kell 7 hommikul pidas Kennedy kõne, milles teavitas USA olukorrast ning kavatsusest reageerida enda kaitseks. Seejärel mobiliseeris F. Castro oma väed.
23. oktoober. Kennedy käskis kehtestada Kuuba ümber karantiini alates kella 10-st 24. oktoobri hommikul. Samal päeval kiitis ka Ameerika Riikide Ühendus karantiini vaikimisi heaks.
24. oktoober. Vaatamata karantiinile jätkasid Nõukogude laevad Kuubale lähenemist. EX-COMM-ile tegid muret Nõukogude laevu saatvad allaveelaevad. Kõrgendati sõjalist valmidust ja mindi üle sõjalisele valmidusele DEFCON 2, mis on kõrgeim kehtestatud tase USA ajaloos.
25. oktoober. ÜRO pakkus välja plaani pidada kriisis paus , ent Kennedy lükkas pakkumise tagasi põhjendusega, et NL võinuks selle aja jooksul raketibaasid valmis ehitada. Kella viiesel EX-COMM koosolekul ütles CIA direktor John McCone, et osa rakette on stardivalmis.
26. oktoober. Kennedy mõistis, et ainult karantiin ei takista raketibaaside valmisehitamist ja et vajadusel tuleb tungida Kuubasse. Teise variandina lootis Kennedy pakkuda võimalust viia USA raketid välja Türgist, kui NL viiks vastutasuna raketid Kuubalt.
27. oktoober. Kriisi kõrghetk. Kuuba kohal lasti alla üks U-2, teine U-2 lennuk sattus kursilt kõrvalekaldumise tõttu NLi õhuruumi, kus teda saadeti alla tulistama mitu MiG hävitajat. Eksinud lendur jõudis enne kokkupuudet hävitajatega NLi õhuruumist väljuda. Valgesse majja saabus NLi juhi Nikita Hruštšovi kiri, mis nõudis strateegiliste relvade väljaviimist Türgist ja lubadust, et USA ei tungi Kuubasse. USA nõustus ja nõudis NLilt kõigi ründerelvade kohest väljaviimist Kuubalt.
28. oktoober. Hruštšov nõustus USA tingimustega ning teatas, et rakettide ülesseadmine on lõpetatud, kohalepaigutatud raketid võetakse maha ja saadetakse tagasi NLi.(2)
Lõpp
Hruštšov oli mänginud õnnemängu ja kaotanud. Ta küll üritas serveerida kriisi lahendit oma võiduna, seletades, et eesmärgiks oligi olnud üksnes Kuuba julgeoleku kindlustamine ja see oli saavutatud, kui USA president oli lubanud austada Kuuba puutumatust. Samas ei saanud ta vastavalt Kennedyga sõlmitud kokkuleppele kuulutada, et ka USA rakettide väljaviimine Türgist oli olnud tema teene . Kokkuvõttes on Kuuba kriisi alustamist ning järeleandmiste tegemist USA-le nähtud kui üht põhjust, miks Hruštšov kahe aasta pärast (1964. aasta oktoobris ) võimult kõrvaldati.
Ühe põhjusena, miks Hruštšov kriisiga sedavõrd kaugele läks, on nähtud Berliini edasise staatuse küsimust. Nimelt oli Hruštšov korduvalt nõudnud NATO vägede väljaviimist ning Berliini kuulutamist vabalinnaks, millega USA aga seni leppinud ei olnud. Nüüd, kus Hruštšov võis tänu Kuubal asuvatele tuumalõhkepeadega rakettidele Ühendriigid tõsiselt "pihtide vahele" võtta, uskus ta võimalusesse oma nõudmised realiseerida. Kõnes kompartei presiidiumi ees kasutas ta "pindpinevuse" (meniscus) metafoori: "Me peaksime survet tugevdama ega tohiks taganeda, oma võimsuse kasvu peame ka oma vastasele demonstreerima. Aga ärgem valagem viimast piiska, misläbi tass üle ääre ajama hakkaks. Las see olla justkui pindpinevus , mis tänu füüsikaseadustele ei luba vedelikul üle tassi ääre voolata." Sarnaselt ameeriklaste brinkmanship doktriinile, mille kohaselt tuli vastase järeleandmise saavutamiseks viia suhted äärmuseni teravaks ja pingeliseks, lausa sõja puhkemise äärele - to the brink of war, pidi selline käitumine ja tõsise surve avaldamine viima vastase taganemise ja järeleandmiseni. (1)
Iroonilisel kombel heideti Kennedyle ette sedasama, mis Hruštšovilegi. Tema kriitikud pidasid Kennedy lubadust Kuubale mitte tungida häbiväärseks järeleandmiseks. Sõjaväe juhid olid rahulolematud, näiteks märkis kindral Curtis LeMay, et "tegu on meie ajaloo suurima kaotusega".
Suurim kaotaja oli aga ehk hoopiski Kuuba. Castro tundis end Nõukogude Liidu poolt reedetuna: temaga ei pidanud keegi läbirääkimisi, lõpplahendus pandi paika vaid Kennedy ja Hruštšovi vahel.
Kuigi konflikt oli väga pingeline , saavutati rahvusvaheliste suhete tulevikku silmas pidades ka positiivseid tulemusi: kahe suurriigi vahel loodi pidevalt töötav telefoniliin ehk nn kuum liin. Teiseks märkimisväärseks saavutuseks oli 1963. aastal sõlmitud leping, millega lõpetati tuumarelvade katsetamine atmosfääris. Nende katsetamist maa all see küll ei keelanud. (1)
Lõppsõna
Raketid koristati küll ära nii Kuubalt kui Türgist,aga ega maailm sellepärast veel nendest ei pääsenud. Raketid viidi allveelaevadele ja neid sõidutati pikki aastakümneid mööda maailmameresid ja sõidutatakse ilmselt edasi. Kuuldes täna õnnetustest allveelaevadel, hoiab maailm hinge kinni ja ohkab kergendatult, kui järjekordne õnnetus ei too endaga kaasa korvamatuid tagajärgi.
Täna näeme me Kuuba kriisis eelkõige vastasseisu USA ja NSV Liidu vahel,kuigi USA püüdis näidata,et ta esindab mitte enda kitsalt riiklikke huve,vaid püüab kaitsta midagi enamat . Nii pöördus
president Kennedy 22.oktoobril palvega osutada sõjalist abi Brasiilia poole (3). Kuuba kriis, mis leidis aset Külma sõja alguses, oli ikkagi rahumeelselt lahendatud kriis võidurelvastumise perioodil. Samas oli see ka üks kõige ohtlikumaid kriise, kuna oli olemas reaalne oht tuumasõja alustamiseks USA ja NSV Liidu vahel, kelle suhted olid juba niigi tervad. Mõlemad riigid olid valmis iga hetk sõda alustama ning USAs oli koguni väljakuulutatud üldmobilisatsioon.
Kriisil oli ka positiivsed küljed pannes aluse pidevalt töötavale telefoniliinile kahe suurriigi vahel ehk „ kuum liin“, teiseks märkimisväärseks saavutuseks oli 1963. a sõlmitud tuumarelvade atmosfääris katsetamise lõpetamise leping, mis keelas tuumarelvade katsetamise kosmoses, vees ja atmosfääris; lubatuks jäid ainult maa-alused katsed.
Kõige rohkem võitis sellest kriisist vast aga Kuuba, kes vabanes blokaadist ja sai endale liitlase NSV Liidu näol.Fidel Castro kindlustas aastakümnetaks oma võimu.Kaotasid ka kõige rohkem kuubalased,Castro valitsus jäi püsima aastakümneteks,Kuuba väliskapitalilesuletud riigiks ja NSV Liidu sabarakuks.NSV Liit osutas Kuubale pikka aega majanduslikku ja sõjalist abi,mis lõppes alles NSV Liidu kokkuvarisemisega.Kuuba ei jäänud omalt poolt ka võlgu,toetades NSV Liidu välispoliitikat, eksportides mässulisi Lõuna- ja Kesk- Ameerikasse. Angoola kodusõjas oli Kuuba peamine kahuriliha tarnija, konfliktis osales kümneid tuhandeid Kuuba sõdureid.
Peamiseks saab siiski pidada kriisi rahumeelset lõppu.Varem või hiljem pidi reaalne vastasseis tekkima.Vesternites juhtub väga harva, et kaks vaenulikku kauboid üksteist ei tulista.Tänagi me ei tea kogu tõde tuumarelvadega tehtud katsetustest. Venelased ei kõhelnud proovimast pommi kodumaal oma kodanike ega tuhandete oma sõdurite peal. Ka ameeriklased olid ju juba aatompommi kasutanud ja veendunud relva headuses.
Me ei saa õnneks kunagi teada, mis oleks juhtunud,kui oleks sarnane olukord tekkinud mitte USA rannikul,vaid näiteks mõne Aafrika riigi rannikul. Vaevalt oleks seal Hiroshima ja Nagasaki tragöödia sõjardeid tagasi hoidnud .
Kasutatud kirjandus
(1) Luts, Kristjan Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi
http://www.horisont.ee/node/220
(2)
http://www.laidoner.ee/infoboks-1/1.html#t5
(3) Kennedy palus Brasiilialt sõja puhul Moskvaga abi
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kennedy-palus-brasiilialt-soja-puhul-moskvaga-abi.d?id=20571205
8