50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-06-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
madlitammel
Õppematerjali autor
inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, tarbimine) kogum, mis leiavad aset vaadeldava riigi piires. · Maailmamajandus- riike siduv rahvusvahelise tööjaotuse ja majandussuhete süsteem. Maailmamajanduse elemendid on maailmaturg, rahvusvahelised arveldused ja krediit, rahvusvahelised organisatsioonid ning rahvusvaheline tööjaotus. · Majanduskord- iseloomustab majanduskord inimeste eksisteerimist, kooselu ja tegutsemist ühiskonnas teatud kindlaksmääratud seostes ja suhetes. · Uus rahvusvah. majanduskord- atribuutideks on kapitali suurenenud liikuvus,
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl
vaid partnerite arvel. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. "maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 4. Absoluutse eelise teooria A. Smith (1723 1790) väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolu tasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis -mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga (vähima tööjõu vajadusega). Absoluutse eeliste alaliigid: Loomulik e. looduslik ressursid, asukoht. Omandatud- tuleneb tehnoloogia, vilumuste, (hariduse ja infrastruktuuri) kõrgemast tasemest. Olulisim
Valitsus on seda tasakaalustanud reformide ja kasinusmeetmetega. 2011 lisati põhiseadusesse tasakaalus eelarve nõue. Hispaanias Madridi eeslinn ehitati üles, mistõttu kinnivarahinnad 3x, krediit lõppes, 11% eelarve puudujääk 2012 abi, lubati 100 kasutasid ära 41..maksavad tagasi 6,5 miljrd aastat..troika lõpetas järelvalve 2014, 2017 makstakse 100% tagasi 14. Euroopa Liidu liikmesmaade majanduse ja eelarvepoliitika koordineerimine pärast rahanduskriisi. Uute eelarvenõukogude loomisele Euroopa Liidu liikmesriikides pandi alus 2011. aasta detsembris siis võeti vastu meetmete pakett, mille raames nähti ette miinimumnõuete kehtestamine liikmesriikide eelarveraamistikule. Lisaks arvuliste eelarvereeglite kehtestamisele viidati ka riigirahanduse sõltumatu järelevalve ja analüüsi vajadusele. 2013. aastal jõustunud nn kaksikpaketiga
tööks, vaid eluks. Majanduspoliitika loengukonspekt jaguneb kolmeks osaks: esimeses osas antakse ülevaade majanduspoliitika olemusest ja põhimõistetest; teises osas käsitletakse majanduspoliitika mõningaid olulisemaid allosi; kolmandas osas analüüsitakse majanduspoliitika rakendamist Eesti Vabariigis. Arvestatava osa õppeaine TTP0010 Majanduspoliitika mahust moodustab nn välistegurite käsitlus (kultuuri ja religiooni mõju; geopoliitika; majanduse ja majanduspoliitika integreerumine, globaliseerumine ning regionaliseerumine; riikidevahelise tehnosiirde mudelid; multinatsionaalsed korporatsioonid; riikide avatus; rahvusvahelised organisatsioonid). Põhjus on selles, et Eesti on avatud majandusega väikeriik (meie väliskaubanduse ja sisemajanduse koguprodukti suhe on üks maailma suurimaid). Eesti majanduse areng sõltub lisaks meist sõltuvatest teguritest ka paljudest meist sõltumatutest teguritest. Oleme paratamatult tuhande
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust
Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Pikkade meresõitude alustamisega keskajal sai võimalikuks mandritevaheline mitmesajatonniste kaubapartiide transportimine purje- laevadega. Tõelised eeldused transpordi arenguks ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemiseks tek- kisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist
Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Pikkade meresõitude alustamisega keskajal sai võimalikuks mandritevaheline mitmesajatonniste kaubapartiide transportimine purje- laevadega. Tõelised eeldused transpordi arenguks ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemiseks tek- kisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid