Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele (4)

Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele
Sissejuhatus
Tänapäeva ühiskonnas saame järjest vähem rääkida riikidest kui eraldiseisvatest üksustest. Kuna üksiku käekäik sõltub eelkõige tema suhetest tervikuga , saab ka progress toimuda ainult mitme teguri koosmõjul ja abil. Seepärast mängib maailmas üha enam rolli globaliseerumine ehk maailma riikide ja regioonide vaheliste kontaktide ning kaubavahetuse suurenemine.
Käesolevas essees vaatleme globaliseerumise plusse ja ohte lähtudes eelkõige Eesti majanduse seisukohast ning pakkudes välja võimalikke abistavaid nõuandeid mõningatele probleemidele, mis senini globaliseerumine väikeriikidele, peamiselt Eestile, kaasa on toonud .
Maailmamajanduse globaliseerumise alguseks tuleb pidada ennekõike 15. ja 16. sajandit. See on aeg mil tekkis ookeane ületav merekaubandus ja maailmamerede taguseid alasid kontrollivad impeeriumid , mis teineteisega maailmamajanduse kontrolli eest võistlesid ( Hispaania , Portugal , Inglismaa, Holland , Prantsusmaa). Sisemaise kaubavahetuse ja majandussuhete samaväärselt kiire areng pidi ootama raudtee leiutamist 19. sajandil, mis võimaldas majandussidemete teket varem teineteisest liiga kaugel olevate majandussubjektide vahel.
Majanduse globaliseerumine on pidevalt süvenenud, tähendades, et kõik maailma majandussubjektid (riigid, ettevõtted, töötajad) on järjest enam liitumas kokku, et moodustada üks majandusruum. See tähendab füüsiliste ja virtuaalsete kommunikatsioonikanalite jõudmist tasemele, mis võimaldab teineteisest järjest kaugemal paiknevatel majandussubjektidel olla järjest tihedamates majandussuhetes, mis varemalt ei olnud tehnoloogilistel aga ka poliitilistel põhjustel võimalikud.
Termini “globaliseerumine” võimas ekspansioon maailmas leidis aset 80ndate aastate teisel poolel. Protsess kaasas endas erinevate turgude, tootmisalade, finantseerimisasutuste ja kommunikatsioonide vahel mitmekülgsete sidemete väljakujunemist ja tihenemist. Nüüdisaja globaliseerumise arengutrendideks on peamiselt üleminek infoühiskonda, transpordi areng, uued kasvupiirkonnad ja rahvusvahelistumine. ( Heinmaa , 2006).
Globaliseerumisteooria toetuseks
Globaliseerumise peamisteks eelisteks võib pidada maailmakaubanduse kiiret kasvu, rahvusvaheliste kooperatsioonide levikut ning täpsustuvat ja laienevat rahvusvahelist tööjaotust.
Kuna majanduse globaliseerumine tähendab, et kõik majandussubjektid osalevad majandusringluses, kus nii hüviste kui ressursi turud on globaalsed , siis sellest tulenevalt omab iga majandussubjekt märgatavalt rohkem potentsiaalseid kliente, aga samas ka potentsiaalseid konkurente. Sellest tulenevalt mõjutab majanduse globaliseerumine ennekõike seda, kuidas inimesed, ettevõtted ja riigid konkureerivad, sest konkurentide hulk ei ole enam piiratud ühe riigiga või riigite grupiga.
Üldplaanis on kogu rahvusvahelise kaubanduse teooria hetkel üles ehitatud põhimõtteliselt „absoluutse eelise teooriale“. See teooria väidab kokkuvõtlikult seda, et iga riik on konkurentsivõimeline teatud tüüpi kaupade ja teenuste tootmises ja mitte väga konkurentsivõimeline teistes.
Seega väidab majanduse globaliseerumist toetav teooria seda, et majanduse globaliseerumine teenib kõigi huve, kuna iga riik saab spetsialiseeruda sellele, milles tal on absoluutne eelis ja sellest tulenevalt toodetakse sellisel viisil maailmas rohkem kaupu odavama hinnaga. Veelgi enam, tänu rahvusvaheliste majandussuhete tekkele saavad erinevad riigid nii tarbida kui toota kaupu, mida neil varem ei olnud võimalik tarbida või toota. Siit nähtubki majanduse globaliseerumise mõju majandussubjektide liitjana ühe majandusringluse osaks.
Absoluutsele eelisele üles ehitatud majandusliku globaliseerumise põhiliseks probleemiks on mis saab siis, kui mõnel riigil ei olegi üheski valdkonnas absoluutset eelist? Kuigi globaliseerumise pooldajad ei soovi seda tunnistada, on sellistel riikidel ainult kaks võimalust – kas välja surra või vähemalt osaliselt oma majandus sulgeda. Tavaliselt kaitstakse sellistel puhkudel kõige olulisemaid osasid majandusest, millest sõltub riigi majanduslik julgeolek. Eeskätt on nendeks majandusharudeks põllumajandus ja  energeetika .
Globaliseerumine Eestis
Kõige olulisemaks positiivseks sammuks Eesti riigi globaliseerumisprotsessis on kindlasti Euroopa Liiduga ühinemine, mis teenib ennekõike eesti rahva heaolu parandamise huve. EL-ga liitumine on Eesti jaoks olnud muidugi ühelt poolt vägagi paljutõotav võimalus. Liikmestaatuse omandamise järgselt on arutelu Euroopa lõimumise tähenduse, arengusuundade ning mõjude üle järjest tähtsustunud, kuna täieõiguslik liikmestaatus võimaldab meil endil kaasa rääkida Euroopa tuleviku kujundamisel ( Varblane , 2004).
Euroopa Liiduga ühinemise järgselt on majandusteaduse peateemaks kujunenud konvergents kui protsess, mille käigus eri majandussubjektide teatud näitajad ühtlustuvad või lähenevad.
Konvergentsiprotsessist loodetakse eelkõige kasu saada just väikeriikidele nagu Eesti. Seetõttu on see teema muutunud äärmiselt populaarseks nii majandusteadlaste kui poliitikute seas, kes soovivad välja selgitada neid tegureid, mis aitaksid madalama majandusliku arengutasemega riike jõuda võimalikult kiiresti järele rikastele maadele. (Varblane, 2004)
Kaasaegne globaliseerumislaine on valdavalt tehnoloogia - ja majanduskeskne ning selle põhjusteks on eelkõige tehnoloogiline progress infotehnoloogias ja transpordivahendites ning majanduslik liberaliseerumine. Majandusvabaduse suurenemisele on paljuski kaasa aidanud piirangute kaotamine kaupade ja kapitali liikumisele.
Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldubki eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus , mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu.
Teiseks oluliseks teguriks on infotehnoloogia kiire areng, mis on märgatavalt lihtsamaks ja intensiivsemaks muutnud suhtlemise erinevate maade ja rahvaste vahel ülemaailmse arvutivõrgu kaudu. (Heinmaa, 2006)
Siiski võivad globaliseerumisega kaasneda ka mitmed probleemid, millest teadaolevamad on arenguvahede suurenemine eri maade vahel ja kultuurilised vastuolud. Eestiski on märgata kohalikul turul välismaiste tootjate pealetungi, mille tagajärjel on välja tõrjutud mitmed väiksemad kodumaised ettevõtted. (Heinmaa, 2006)
Globaliseerumisega kaasnevad ohud
Majanduse globaliseerumine on ka kaasa toonud mitmeid probleeme. Üks põhjus on globaliseerumise tempo ebaühtlus erinevates eluvaldkondades, mille tõttu on tekkinud majanduslikud ja sotsiaalsed lõhed.
Oluline on ka viimastel aastatel üha ilmsemaks saanud arenguvahede suurenemine riikide vahel. Globaliseerumine toob kaasa erinevate elulaadide tihedama kokkupuute ja paralleelse kooseksisteerimise. Maailmaplaanis hakkavad kauged piirkonnad, protsessid ja inimesed järjest rohkem üksteisest sõltuma. Samas kehtivad kõikvõimalikud arenguvahed ka riikide sees (erinevus sissetulekutes ja kultuurilistes hoiakutes, hariduses jms). ( Purju , 2009)
Ligi 2/3 maailma kaubandusest kuulub suurkorporatsioonidele. Selline olukord muudab suurfirmade nõudmistega sammupidamise aina keerulisemaks. Väiksemad ettevõtted ei suuda globaalsete hiiglaste mõjuvõimu ja turuülekaalu pärast konkureerida. Firmade ühinemised on viinud suure hulga töökohtade kaotamiseni. Lisaks on hakanud ettevõtted aina rohkem laienema odavama tööjõuga riikidesse. Kindlus tööturul on kõikjal maailmas langemas. (Heinmaa, 2006)
Probleemid Eesti majanduses
Tööjõu väljaränne
Globaliseerumine tähendab mitte ainult kapitali ja kaupade, vaid ka tööjõu vaba liikumist.
Praeguse majandusteooria kohaselt põhjustavad tööjõu liikumist riikidevahelised palgaerinevused, mis kujunevad tööjõu pakkumise ja –nõudluse erinevuste tõttu. Riikides, kus tööjõudu on suhteliselt vähem kui kapitali, kujuneb turu tasakaalupalk kõrgemaks kui riikides, kus kapitali on vähe, kuid tööjõu pakkumine suur. Seetõttu siirdutaksegi madalama palgatasemega riikidest kõrgema palgatasemega riikidesse. (Eamets, Philips , 2004)
Kuid kui tööjõud liigub vabalt, siis mis saab riigist mille (eriti parimad) töölised otsustavad lahkuda, et saada tööd suuremat lisaväärtust pakkuvas riigis? Eestis on kõige suurema potentsiaaliga lahkumas keskharidusega noored, kellel puuduvad kutse- ja ametioskused ja kellel töö leidmine Eestis on kõrge tööpuuduse tõttu raskenenud. Nende võimalus välismaal paremini teenida ja tööle saada on ilmselgelt potentsiaalsemad. (Eamets, Philips, 2004)
Üleüldise tööjõu väljarändega vaesematest riikidest toob endaga kaasa surnud ringi. Rikkamad riigid, mis toodavad kallemaid kaupu, meelitavad endale vaesemate riikide parimad töölised, et toota veel kallemaid kaupu, et meelitada endale veel vaesemaks jäänud riikide parimaid töölisi, et toota veel kallemiad kaupu ja saada veel rikkamaks, jne, jne.
Kapiltali vaba liikumine
Teine probleem peitubki kapitali vabas liikumises. Juhul kui tehase omanikul Eestis on võimalik oma kasum investeerida ükskõik millisele maailma turule ja maailmaturgude kasumlikkus on suurem kui mis tahes Eestisse tehtaval investeeringul, siis tasapisi viiakse kogu kasum riigist välja.
Eesti tööjõud on suunatud suurtesse rahvusvahelistesse koostöövõrkudesse, mis tähendas ühelt poolt uusi võimalusi ja lihtsamat pääsu välisturgudele, kuid samas on mitmete rahvusvaheliste kriiside mõjul kohalikul kapitalil loodud ettevõtteid välisomanikele müüdud. Kuna ettevõtted tegutsevad üha suureneval turul, siis konkurentsis püsimiseks peab igaüks leidma võimalusi vähendamaks globaliseerumise otsest mõju oma ettevõtte tulevikule. (Heinmaa, 2006)
Kui rääkida kapitali vabast liikumisest , siis on ülimalt oluline mõelda selle peale, et siin on mõned riigid, mis on maailmas teistest märksa soodsamas olukorras, kuna nendel on olemas uskumatult suur privileeg trükkida raha, mille eest on neil võimalik osta ülejäänud maailma kaupu ilma ise midagi vastu tootmata nö. “lihtsalt paberi eest” (tänapäeva digitaalse panganduse ajastul isegi veel lihtsamalt - tehes vaid paar nupuvajutust). Nendeks riikideks on USA (USA Föderaalreserv, mis trükib dollarit), Eurotsooni riigid (Euroopa keskpank , mis trükib eurot), Suurbritannia ( Bank of England, mis trükib naelsterlingut) ja Jaapan (Jaapani keskpank, mis trükib jeeni ). Nende riikide poolt trükitud raha on kasutusel 96% rahvusvahelistest tehingutest. Loomulikult on need ka riigid, mis on kõige enam huvitatud kapitali liikumise piiride kaotamisest – seda seni, kuni kapitali liikumine toimub nende poolt väljastatud valuutades.
Kodumaine vs välismaine
Veel üheks mureküsimuseks võib lugeda välismaise kauba eelistamine kodumaisele ja sellest tulenevalt kodumaiste ettevõtete vähenemine ja kadu ringlusest. Väikese riigina peab Eesti paratamatult tihedalt integreeruma maailma majandusse. Kodumaised tootjad saavad pakkuda ainult väikest osa tänapäeva üha laienevast tootmisvahendite ja tarbeesemete sortimendist, teised vajalikud kaubad tuleb importida välisriikidest. Spetsialiseerumise süvenemine, mis on ka maailmamajanduse üldine arengutendents, peab riigi müügi- ja ostuturgudel laienema. (Reiljan, 1995)
Sotsiaalne diferentseeritus ja Eesti rahvuskultuurilise identiteedi nõrgenemine
Globaliseerumine põhjustab ka elanikkonna tulude diferentseerumist ja sellest tulenevalt sotsiaalseid pingeid ühiskonnas. Põhimõtteliselt rikkam kiht aina rikastub ja samas vaesem jääb vaesemaks ning teadupärast ei ole nende klasside sotsiaalsed suhted nende erinevuste tõttu kunagi märkimsväärselt head. Näiteks piirkonnad, kus tegeldakse vanade tööstusaladega nagu kaevandamine, on tuntud oma suurema kuritegevuse, kehvema elujärje ja rahva üldiselt väiksema haridustaseme poolest. Kokkuvõttes kujundavad need tegurid regioonile või linnale väga negatiivse maine, mis on näiteks juhtunud mitmes Ida-Virumaa piirkonnas.
Laialt on levinud arvamus, et globaliseerumine toob endaga kaasa üha homogeensema, eriti aga läänelikuma, maailmatunnetuse. Kuna juba sõna “globaliseerumine” ise viitab rahvusvahelistumisele, siis on selge, et mingil määral saab selles protsessis kannatada ka inimeste rahvustunnetus.
Põhjusteks on loomulikult kõik eelpool nimetatud tegurid. Elukohavahetus ja seda eelkõige parema sissetuleku nimel. Turu suunitletus üha enam ja enam välisriikidele, jättes tagaplaanile oma rahvuskaaslased. Samuti kodumaise toodangu kallim hind turul, mis paneb jällegi meid meie oma riigi sees eelistama võõramaist ent odavamat. Ning muidugi ka Eesti noored, kellele järjest armsamaks saab läänemaine kultuur oma sõnavara ja hoiakutega.
Probleeme on veel palju kuid kõik eelpooltoodud puudutavad otseselt ka Eestit. Eriti see, mis puudutab tööjõu vaba liikumist. Arenguprobleemide lahendamiseks kasutatakse paljudes maades tulude ümberjagamist maksusüsteemi alusel. Seda võib teha harupoliitika, kohalike omavalitsuste eelarvete tasakaalustamise - eelarvepoliitika või regionaalpoliitika läbi. (Heinmaa, 2006)
Mida tuleks teha, et globaliseerumisprotsessist rohkem võita kui kaotada?
Globaliseerumine kajastab üha uuemaid ja arenevaid tendentse maailmamajanduse arengus. Kas need osutuvad võimaluseks või ohuks, sõltub konkreetse riigi majanduse ja tööturu kohanemisvõimest.
Et neid ohte vähendada või ära hoida saaks teha nii mõndagi efektiivset, kuid loomulikult nõuavad need ka pikaajalist järjekindlat tööd ning ka küllalt palju raha. Üks neist oleks näiteks turu- või tööturukaitse ja finantsinstitutsioonide läbipaistvuse suurendamine ja nende üle kontrolli tugevdamine. Samuti tuleks võimalikult palju toetada eksportijaid, tuleks tõsta au sisse maksumaksja . Üldsus peaks tublisid ettevõtteid paremini teadma, et neid tunnustada ja toetada. Tuleks toetada eeskätt kõrgtehnoloogia ettevõtteid alates ühiskonna üldisest hoiakust kuni selleni , et siin tehtud tooteid peaksid kõik riigieelarvest raha saavad asutused ostma jõuda. (Neivelt, 2009)
Et noor tööjõud meie riigist nii kergekäeliselt ei lahkuks, tuleks ilmselt luua rohkem ettevõtteid, kus saavad töötada ka lihttöölised ja arvestatava palga eest. Haridussüsteemis tuleks samuti rohkem reklaamida ja väärtustada kutsealasid, et noored valiksid elukutseteks võimalikult erinevaid alasid. Me kõik ei saa loota töötamist ainult juristide ja ärimeestena. Seda enam, et nendestki paljud ei saa soovitud ametipostile ning töötavad lõpuks ikkagi mõnel kohal, milleks nende haridisustase võiks ka väiksem olla. Seega on meil selle tulemusena koolitatud välja valed inimesed valedele ametikohtadele.
Võimalik lahendus väljarännanud kohaliku tööjõu asendamiseks oleks ka võõrtööjõu sissetoomine, kuid ilmselgelt tooks see endaga kaasa tugevaid sotsiaalseid lõhesid ja probleeme kohalike elanike turvatundega ning võimalik, et aja möödudes paneks küsimuse alla ka eestlaste rahvusluse ja identiteedi.
Nn “Eelista eestimaist” suunas peaks suurendama ja parandama sisemaist turismi, et noored inimesed õpiksid rohkem Eestimaad kogu oma kauniduses tundma ega eelistaks alati kodumaa eksukrssioonidele välismaiseid. Giide võiks rohkem suunata kodumaise kultuuri tutvustamisele ning kas või omavalitsuste ülesanneteks seada uued programmid , mida iga vald või linn oma kodukoha atraktiivsuse edendamiseks ette võiks võtta.
Keeleteadlaste seas räägitakse ka järjest enam omasõnade eelistamisest võõrsõnadele, mis on küll üks väga tänuväärt ettevõtmine, iseasi , kas ja kui kiiresti selline trend nooremapoolstele ühiskonnaliikmetele sisse juurdub. Siiani on toiminud ainult laialdane oma keelest võõrdumine. Üks olulisi kohti, millega igapäevaselt kokku puututakse ja kus seda tendentsi arendada saaks, on muidugi Interneti keskkond. Kodumaiste sõnade kasutamist saab juurutada kodulehtede, programmide ja kasutusõpetuste eestindatud sõnavara abil. Väärkeelekasutust võiks aga rangemalt kontrollima hakata nii meediaväljaannetes kui ka Interneti kommentaarides.
Positiivse külje pealt aga võiks öelda seda, et viimaste aastate rahvuslikud ettevõtmised nagu ühislaulu- ja tantsupeod ning nende allüritused (Öölaulupidu, Noorte laulu- ja tantsupidu ) on kõiki oma publiku arvukusega üllatanud. Kui ikka “eesti asi” meile korda ei läheks, ju ei oleks piletiostjate arv niivõrd kõrge. Samuti võib märgata teatrikülastuste tihedust ja etenduste pidevat väljamüümist ja seda olenemata raskendatud majanduslikest tingimustest. Olenemata paljude välismaiste autorite loomingust, näitlevad seal ju siiski eesti näitlejad, kes on just peamiseks põhjuseks, miks me teatris käime.
Kokkuvõte
Teaduse, tehnoloogia ja sotsiaalmajanduslike suhete areng on endaga kaasa toonud ka majanduse struktuuri muutumise, mis väljendub globaliseerumises, integreerumises ja spetsialiseerumises ning nende tegurite tulemusena on tekkinud ühine turg .
Majanduse globaliseerumine kaasab endas aga ka mitmeid valupunkte. Suur osa maailma kaubandusest on valdavalt suurkorporatsioonide käes. Selline olukord muudab väikefirmadel nendega konkureerimise aina keerulisemaks.
Suurenenud on ka lõhe arengumaade ja rikaste tööstusriikide vahel. Kaubanduse liberaliseerimine ergutab rikkaid riike rohkem tarbima ja vaeseid rohkem eksportima.
Majanduse globaliseerumine puudutab paratamatult ka Eestit. Euroopa Liitu kuulumine on abiks eelkõige just väikeriikidele nagu meie ja tänu sellele liikmestaatusele suudame tõhusamalt vähendada oma majandusliku mahajäämuse erinevust rikaste riikidega. Oleme kaasatud üha enam ja enam maailma majandusse ning saame rohkem sõnaõigust tähtsates küsimustes. Meie suhted välismaalimaga tihenevad, mistõttu tehnika areneb ja kaubandus elavneb.
Vaba tööjõu ja kapitali liikumine on ühelt poolt küll võimalusi suurendanud, kuid samal ajal ka negatiivseks teguriks muutunud. Sotsiaalne diferentseeritus on põhjustanud lõhesid ühiskonnas ja järjest tugevnev välismaailma mõju seab ohtu eestlaste rahvusluse küsimuse.
Õnneks on globaliseerumisprotsessiga kaasnevad ohud majandusteadlaste juba üheks käsitletumaks teemaks saanud. Lootes teadlaste ja reaalselt majandusettevõtetes tegutsevate inimeste koostööle, võiksime edaspidi probleemide vähenemist ja paremuse poole liikumist oodata julgeda küll.
Kasutatud kirjandus
Eamets, R. & Philips, K. Tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus ja selle mõju eesti tööturule. Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži Toimetised, nr 20,2004
http://ec.ut.ee/et/images/stories/toimetised/Toimetised_20_Eamets_ja_Philips_uus.pdf
Heinmaa, H. Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eestile. Referaat, 2006
http://web.zone.ee/uix/Ardo%20Heinmaa%20referaat%20-%20Globaliseerumise%20m%F5jud%20Eestile.doc
Neivelt, I Missugune on majanduse tulevik? Eesti Päevaleht (online), 2009
http://www.epl.ee/artikkel/481397
Purju, H. Globaliseerumine, delokaliseerumine ja katsed protsessi valitseda . Riigikogu toimetised, 2009
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=12539
Reiljan, J. Välismajanduse monetaarse teooria alused. TÜ kirjastus, 1995
Varblane, U. Euroopa Liiduga ühinemise mõju konvergentsiprotsessile Eestis.
Euroopa Kolledži Toimetised, nr. 26, 2004
http://ec.ut.ee/et/images/stories/toimetised/Toimetised_26_Varblane.pdf