Rahanduse aluste KT küsimuste vastused (1)

Kordamisktisimused 6ppeaines,,Rahanduse alused,.
l. * Devalveerimine - seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i
paberraha kursi alandamine . V6ib olla rahareformi üks viise
2. Rahanduse tekkimise eeltingimused:
I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad
3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia , mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem
hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid
4. Rahanduse valdkonnad:
1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike
omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes
2) ettev6tete/firmade rahandus
3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus
4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus
5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab
maksevahendit
6. Raha funktsioonid:
1 ) vahetusvahend; 2) arvestusühik; 3) akumulatsioonivahend (raha reaalväärtus)
7. Raha tüübid läbi aegade:
1) täisväärtuslik kaupraha"/täie6iguslik kaupraha; 2) krediitraha e arveldusraha: 3) näivraha
8. * Likviidsus - rahaline v6i kergesti rahaks muudetav
Näide: kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiakte likviidsus.
sest kinnisvara müügiperiood on pikem.
9. Väärtusliku raha tunnused:
1) osadeks jaotatavus; 2) v6ltsimiskindlus; 3) säilivus, kulumiskindlus; 4) liikumiskiirus :
5) likviidsus; 6) vahetusväärtuse stabiilsus - inflatsioonikindlus; 7) omahind
l0' Raha kasutamise koormise m6ju ühiskonnale erinevatel turu arengutasemetel
11. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra
järgi
* Raha pakkumine - kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad
majandustegevuses, st reaal -ja finantsvaradega tehinguid sooritades.
RP - raha pakkumine; D - esialgne hoius; r* kohustusliku reservi määr; n - hoistamiste arv
Valemist saab leida esialgse hoiuse kasvukordaja e rahakordaja
12. Ideaalne rahakordaja - kohustusliku reservi pöördväärtus
M=1/r (r-kohustusliku reservi määr, m-rahakordaja)
13. Raha pakkumise kolm mõõtu:
1) M1= sularaha + n6udehoiused.tehinguraha. ( M0- sularaha. M1 hõlmab k6ige
likviidsemad raha funktsioone täitvad varad : ringluses oleva sularaha ning nõudehoiused
pankades.
2) M2= Ml + säästuhoiused.üldraha. ( säästuarveid arvestatav raha m66t).
3) M3= M2 + tähtajalised hoiused. ( veelgi laiem raham66t, sisaldab tähtajalisi)
14. Kullastandardi alamliigid:
1) mündistandard; 2) kangistandard, millega piirati rahamärkide vahetamist; 3) deviisstandard
15. Bretton Woods 'i süsteem
pandi alus Rahvusvahelisele Valuutafondile ja v6eti kasutusele fikseeritud e. kindel
vahetuskursisüsteem.l unts vastas 35 USD-le.
16. Eesti rahasüsteem
Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi
raamatupidamisdokumenti: Eesti maksebilanss, kooni kattevara bilanss . Eesti panga bilanss
17. Eesti krooni reservvääring
EURO
18. Eesti Vabariigi rahaseadus
1) rahaülhik; 2) emiteerirnine; 3) maksevahend; 4) EV raha piiranguteta vastuvõtmise kohustus
5) Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega; 6) vigastatud ja rikutud raha; 7) vastutus raha
järeletegemise eest; 8) seaduse jõustumine
19. Eesti krooni bilanss
Eesti krooni kattevara bilanss kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust ja konverteeritavust
tagavas ning Eesti Panga hallatavas krooni kattevaras
20. Valuutakomitee süsteemi olemus
Valuutakomitee süsteemiga riigis peab olema tasakaalus eelarve.
valuutakomitee süsteemi olemus-fikseeritud kursi süsteem, mille puhul raha pakkumine
ei s6ltu