Kordamisktisimused
6ppeaines,,Rahanduse alused,.
l.
*
Devalveerimine
- seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i
paberraha kursi
alandamine . V6ib olla rahareformi üks viise
2.
Rahanduse
tekkimise eeltingimused:
I
) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema
valitsevad
3.
*
Rahandus
- tuleneb lk. S6nast
financia , mis algselt tähendas rahalist makset.
Hiljem
hakati
finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid
ja maksevahendeid
4.
Rahanduse
valdkonnad:
1)
riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus,
keskvalitsuse ja kohalike
omavalitsuste
rahandus
omavahelise s6ltumatuse tingimustes
2)
ettev6tete/firmade rahandus
3)
tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus
4)
üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus
5.
*
Raha
- see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab
maksevahendit
6.
Raha
funktsioonid:
1
) vahetusvahend; 2) arvestusühik; 3)
akumulatsioonivahend (raha
reaalväärtus)
7.
Raha tüübid läbi aegade:
1)
täisväärtuslik kaupraha"/täie6iguslik kaupraha; 2)
krediitraha e arveldusraha: 3) näivraha
8.
*
Likviidsus
- rahaline v6i kergesti rahaks
muudetav Näide:
kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate
aktsiakte likviidsus.
sest
kinnisvara müügiperiood on pikem.
9.
Väärtusliku
raha tunnused:
1)
osadeks jaotatavus; 2) v6ltsimiskindlus; 3) säilivus,
kulumiskindlus; 4)
liikumiskiirus :
5)
likviidsus; 6) vahetusväärtuse stabiilsus - inflatsioonikindlus; 7)
omahind l0'
Raha kasutamise koormise
m6ju ühiskonnale erinevatel turu
arengutasemetel
11.
Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku
reservi määra
järgi
*
Raha
pakkumine
- kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad
majandustegevuses,
st
reaal -ja finantsvaradega
tehinguid sooritades.
RP
- raha pakkumine; D - esialgne hoius; r* kohustusliku reservi määr;
n - hoistamiste arv
Valemist saab leida esialgse hoiuse kasvukordaja e rahakordaja
12.
Ideaalne
rahakordaja
- kohustusliku reservi pöördväärtus
M=1/r
(r-kohustusliku reservi määr, m-rahakordaja)
13.
Raha
pakkumise kolm mõõtu:
1)
M1=
sularaha + n6udehoiused.tehinguraha. ( M0- sularaha. M1 hõlmab
k6ige
likviidsemad
raha funktsioone täitvad
varad : ringluses oleva sularaha ning
nõudehoiused
pankades.
2)
M2= Ml + säästuhoiused.üldraha. ( säästuarveid arvestatav raha
m66t).
3)
M3= M2 + tähtajalised hoiused. ( veelgi laiem raham66t, sisaldab
tähtajalisi)
14.
Kullastandardi alamliigid:
1)
mündistandard; 2) kangistandard, millega piirati rahamärkide
vahetamist; 3) deviisstandard
15.
Bretton
Woods 'i süsteem
pandi
alus Rahvusvahelisele Valuutafondile ja v6eti kasutusele fikseeritud
e. kindel
vahetuskursisüsteem.l
unts vastas 35 USD-le.
16.
Eesti rahasüsteem
Eesti
raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi
raamatupidamisdokumenti:
Eesti maksebilanss, kooni kattevara
bilanss . Eesti panga bilanss
17
.
Eesti krooni reservvääringEURO
18.
Eesti Vabariigi rahaseadus
1)
rahaülhik; 2) emiteerirnine; 3) maksevahend; 4) EV raha piiranguteta
vastuvõtmise kohustus
5)
Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega; 6)
vigastatud ja rikutud
raha; 7) vastutus raha
järeletegemise
eest; 8) seaduse jõustumine
19.
Eesti
krooni bilanss
Eesti
krooni kattevara bilanss kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust
ja konverteeritavust
tagavas
ning Eesti Panga hallatavas krooni kattevaras
20.
Valuutakomitee süsteemi olemus
Valuutakomitee
süsteemiga riigis peab olema tasakaalus eelarve.
valuutakomitee
süsteemi olemus-fikseeritud kursi süsteem, mille puhul raha
pakkumine
ei
s6ltu
Kõik kommentaarid