Rahanduse aluste KT küsimuste vastused (1)

Kordamisktisimused 6ppeaines,,Rahanduse alused,.
l. * Devalveerimine - seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i
paberraha kursi alandamine . V6ib olla rahareformi üks viise
2. Rahanduse tekkimise eeltingimused:
I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad
3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia , mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem
hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid
4. Rahanduse valdkonnad:
1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike
omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes
2) ettev6tete/firmade rahandus
3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus
4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus
5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab
maksevahendit
6. Raha funktsioonid:
1 ) vahetusvahend; 2) arvestusühik; 3) akumulatsioonivahend (raha reaalväärtus)
7. Raha tüübid läbi aegade:
1) täisväärtuslik kaupraha"/täie6iguslik kaupraha; 2) krediitraha e arveldusraha: 3) näivraha
8. * Likviidsus - rahaline v6i kergesti rahaks muudetav
Näide: kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiakte likviidsus.
sest kinnisvara müügiperiood on pikem.
9. Väärtusliku raha tunnused:
1) osadeks jaotatavus; 2) v6ltsimiskindlus; 3) säilivus, kulumiskindlus; 4) liikumiskiirus :
5) likviidsus; 6) vahetusväärtuse stabiilsus - inflatsioonikindlus; 7) omahind
l0' Raha kasutamise koormise m6ju ühiskonnale erinevatel turu arengutasemetel
11. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra
järgi
* Raha pakkumine - kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad
majandustegevuses, st reaal -ja finantsvaradega tehinguid sooritades.
RP - raha pakkumine; D - esialgne hoius; r* kohustusliku reservi määr; n - hoistamiste arv
Valemist saab leida esialgse hoiuse kasvukordaja e rahakordaja
12. Ideaalne rahakordaja - kohustusliku reservi pöördväärtus
M=1/r (r-kohustusliku reservi määr, m-rahakordaja)
13. Raha pakkumise kolm mõõtu:
1) M1= sularaha + n6udehoiused.tehinguraha. ( M0- sularaha. M1 hõlmab k6ige
likviidsemad raha funktsioone täitvad varad : ringluses oleva sularaha ning nõudehoiused
pankades.
2) M2= Ml + säästuhoiused.üldraha. ( säästuarveid arvestatav raha m66t).
3) M3= M2 + tähtajalised hoiused. ( veelgi laiem raham66t, sisaldab tähtajalisi)
14. Kullastandardi alamliigid:
1) mündistandard; 2) kangistandard, millega piirati rahamärkide vahetamist; 3) deviisstandard
15. Bretton Woods 'i süsteem
pandi alus Rahvusvahelisele Valuutafondile ja v6eti kasutusele fikseeritud e. kindel
vahetuskursisüsteem.l unts vastas 35 USD-le.
16. Eesti rahasüsteem
Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi
raamatupidamisdokumenti: Eesti maksebilanss, kooni kattevara bilanss . Eesti panga bilanss
17. Eesti krooni reservvääring
EURO
18. Eesti Vabariigi rahaseadus
1) rahaülhik; 2) emiteerirnine; 3) maksevahend; 4) EV raha piiranguteta vastuvõtmise kohustus
5) Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega; 6) vigastatud ja rikutud raha; 7) vastutus raha
järeletegemise eest; 8) seaduse jõustumine
19. Eesti krooni bilanss
Eesti krooni kattevara bilanss kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust ja konverteeritavust
tagavas ning Eesti Panga hallatavas krooni kattevaras
20. Valuutakomitee süsteemi olemus
Valuutakomitee süsteemiga riigis peab olema tasakaalus eelarve.
valuutakomitee süsteemi olemus-fikseeritud kursi süsteem, mille puhul raha pakkumine
ei s6ltu riigi keskpangast ning kogu ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla.
konverteeritava valuuta ( ankurvaluuta ) vm varaga
3 ühisjoont:
1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss
2) valuutakomitee kohustused-sularaha ja hoiused-on täielikult kaetud intressikandvate
ja k6rgekvaliteediliste välisvaluutareservidega
3) valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev -kui ka kapitalikonto tehinguteks
21. Rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid
Rahaühiku devalvatsiooni eesmärk on suurendada välisturul oma maa kaupade konkurentsi
võimet, piirata sissevedu ja stabiliseerida rahvuslikku valuutat.
22. Erinevus avatud ja suletud rahasüsteemi vahel
Avatud rahasüsteemis rahamärgid täidavad oma funktsioone ka väljaspool oma maa piire ,
suletud mitte.
23' * Inflatsioon - üldise hinnataseme t6us või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse
vähenemine
24. * Inflatsioonimäär - hindade taseme muutuste määr. Viiljendatakse % aastas
25. Inflatsiooni põhjustaja ja peamine indikaator
Inflatsiooni peamine indikaator on tarbijahinnaindeksi muutumine, kuid seda näitab ka
rahvusvahelisel turul kasutatava raha vahetusväärtuse alanemine teiste valuutade suhtes.
Inflatsiooni p6hjustab töötasu kasv ja toodangu kallinemine ning raha ostuj6u langus.
26. Rahapoliitika - eesmärgid, liigid ja täidesaatja
Rahapoliitika eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, k6rge täähõive,
maksebilansi tasakaal jms.
Rahapoliitika liigid: leebe rahapoliitika - tulemuseks on raha pakkumise kasv ja karm
rahapoliitika - püüab raha pakkumise kasvu piirata.
Täidesaatjaks on keskpank.
27. Fiskaalpoliitika - eesmärgid, vahendid ja täidesaatja
Fiskaaloliilika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat , mis lähtub riigile pandud ülesannetest,
makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest.
Eesmärkideni j6udmiseks kasutab fiskaalpoliitika riigieelarvet ja makse. Täidesaatja on
valitsus.
28. Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid e rahapoliitika instrumendid
Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakursile. viimased omakorda m6jutavad otseselt
majandusagentide tegevusv6imalusi
29. * Valuuta - riigi rahvuslik rahaühik, mida teised rigid on aktsepteerinud maksevahendina.
Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka raha asendajaid.
30. * valuutapoliitika - valuutasuhete -ja raharinglusalaste abin6ude süsteem, mida riigid ja
keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostuj6u ja valuutakursi m6jutamiseks
3l'* Valuutaturg – majandussuhete sfäär , kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate
maksedokumentide ostu-müügi ning vahetustehingud
32. * valuutakurss - ühe valuuta hind teises valuutas , ühe riigi raha kurss teiste riikide
rahade suhtes
33. Valuuta otsene ja kaudne noteering
Otsene noteering näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks .
Kaudne noteering annab teada, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta
ostuks.
34. * Punkt valuutaturul - 0,0001 e 1/10000 rahaühikut
35. Spot -ja forwardkurss
Spot e hetkekurss on valuutakurss, millega antud päeval ostetakse ja müüakse valuutat.
Tähtajakurss e forward on kurss, millega s6lmitakse ostu/müügitehing tulevikus.
36. * ValuutaarbitraaZ - tähendab valuuta üheaegset ostu ja müüki kasumi saamise
eesmärgil.
37. * Valuutade ristkurss * valuutakurss, mis on leitud kahe teise valuutakursi järel
38. Ühe hinna seadus - ütleb, et konkureerivate turgude korral, mis on vabad
transpordikuludest ja seaduslikest kaubandusbarjääridest, peab erinevates riikides toodetud ühesuguseI kaubal olenemata tootjast olema hind kogu maailmas ühesugune.
39. Ostuj6u pariteedi teooria - väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss
muutub koos hinnataseme suhtelise muutumise e inflatsiooniga .
40. Ostujõu pariteedi teooria puudused - kui ühes riigis hinnad t6usevad, siis toob see
kaasa selle riigi valuuta väärtuse vähenemise.
41. Valuutakursside süsteemid:
1) ujuvate valuutakursside süsteem;2) fikseeritud valuutakursside siisteemi 3) osaliselt
fikseeritud valuutakursside süsteem
42. Riigitulude sise -ja välisallikad
Siseallikad: a) omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus
Välisallikad: a) teistelt riikidelt saadavad laenud b) välismaised investeeringud
43. Eesti Vabariigi rahandussüsteem
Riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem. mille tegevust
riik kas osaliselt v6i täielikult reguleerib.
44. * Finantsturg - institutsioon , mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt , kel on
vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus
45. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine
otsefinantseerimine tähendab seda, et raha liigub laenuandjalt laenuv6tjale otse finantsturu
kaudu. Kaudfinantseerimisel liigub raha finantsvahendaja kaudu.
46. Finantsvahendajad - m6iste ja liigid
* Finantsvahendaja - on finantsvaratehingute vahendajad
Rahaasutusteks nim. Institutsioone, mis tegelevad finantsvahendajatena.
47. Rahaasutused Eestis
1) krediidiasutus ; 2) kindlustusselts; 3) väärtpaberivahendaja
48. * Krediidiasutus - ettev6te, mis v6tab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel
laene
49. * Kindlustusselts - ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest
hüvitatakse kindlustusvõjatele tekkinud kahjud
50. * Väärtpaberivahendaja - finantsturuga seotud asutus, näiteks investeerimispank, mis
aitab ettevõttel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite
järelturul
51. * Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui
kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga
52. Lihtmaksed ja dokumendimaksed - m6iste ja liigid
* Lihtmakse - makse, mille korral maksjat teenindav pank kannab maksja korralduse alusel
vastava rahasumma maksja kontolt üle saaja kontole.(tšekk v6i maksekorraldus)
* Dokumendimakse - dokumendid peavad kinnitama ostu-müügilepinguga koosk6la
53. Avalikud kaubad
Avalikke kaupu iseloomustab asjaolu, et kui kaup on juba toodetud, siis iga lisandunud
tarbija saab nendest kaupadest kasu ilma selle kauba eest täiendavalt maksmata. Seega on iga
lisandunud tarbija puhul kauba tarbimise piirkulu null
54. * Eelarve - teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon
55. Milliseid etappe hõlmab eelarve menetlus?
o Kevad- alustatakse riigieelarve koostamist.
o Mai-Juuni- Rahandusministeerium kogub ministeeriumite eelarve taotlused.
o Juuli-August- Esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve. Tehakse parandusi.
o 1. oktoober- valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule, kus läbib kolm p6hjalikku
arutelu.:
o 1. lugemine-ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne p6hjal.
Avaldadakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks
o 2. lugemine-hääletatakse eeln6u ettepanekud. Muudatused tuleb teha matemaatiliselt
põhjendatult.
o 3. lugemine- ülddiskussioon, mis l6ppeb eelarve vastuvõtmisega. V6etakse vastu
seadusena.
o 1. jaanuar- Hakkab seadus nö. Jooksma .
56. * Eelarvedefitsiit - summa, mille v6rra eelarve kulud ületavad tulusid
57. * Assigneerimine - kätte juhatama ; eesti keeles teatud otstarbeks summasid kindlaks
määrama
58. Eelarvetele esitatavad n6uded
l) ühtsus;2) täielikkus; 3) reaalsus;4) avalikkus
59. Eelarve tasakaalustamise võimalused
1) kulude vähendamine; 2) maksude suurendamine ; 3) riigilaenude, v6lapaberite
väljaandmine, et saada kodanikelt lisavahendeid; 4) paberraha emissioon/sularaha hulga
suurendamine; 5) varade müük
60. Riigieelarve tulu -ja kululiigid
Tulud kajastatakse sageli tululiikide kaupa ning detailsemalt kasutatakse ka ametkondlikku
liigitust näiteks näidatakse tulud allasutuste l6ikes liigitatuna tulu liikide lõikes.
Kulud: ametkondlik, harukondlik, majanduslik, ja segaklassifikatsioon
61. Riigieelarve kassatagavara olemus
1) Riigieelarve kassatagavara on eelarve vahenditest moodustatav reserv. mida
kasutatakse rahandusministri otsusel eelarveaasta siseselt riigieelarve tulusid ületavate
kulude finantseerimiseks
2) Kassatagavara suuruse ja selle muutmise otsustab Riigikogu vabariigi valitsuse
ettepanekul ning kassatagavara peab eelarveaasta lõpul vastama Riigikogu poolt
määratud suurusele
62. Riigieelarve stabiliseerimisreservi olemus
l) Makromajanduslike riskide vähendamiseks moodustatakse stabiliseerimisreserv, mis
on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum
2) stabiliseerimisreservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline
abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu
toovate investeeringute j a strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse
tagamiseks
3) Veel võib stabiliseerimisreservi vahendeid kasutada sotsiaal-majanduslike kriiside
vältimiseks v6i leevendamiseks ning eriolukorra ja erakorralise seisukorra
väljakuulutamise korral
63. Riigieelarve menetlus
Eelarve eeln6u koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja
kinnitamise protsess, milleks kasutatakse erimeetmeid
64. Milline asutus korraldab riigieelarve täitmist Eestis?
Rahandusministeeriumi eelarve osakond
65. Riigieelarve muutmise seadus ja lisaeelarve
Riigieelarve eeln6u muutmise ettepanekule,mis tingib eelnõus ettenähtud tulude
vähendamise,kulude suurendamise v6i ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised
arvestused,mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad .Riigikogu ei tohi kustutada
ega vähendada riigieelarve eeln6us muude seadustega ettenähtud v6i riigikogu poolt
ratisfitseeritud välislepingutest tulenevaid kulusid
66. Riigieelarve täitmise p6him6te
1)Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond.Tulud laekuvad Maksu- ja
Tolliameti riigieelarveliste kontode kaudu.
2) Kui tahetakse eelarvet muuta aasta keskel,siis valitsus esitab riigieelarve seaduse
muutmise seaduse eelnõu.
3) Aasta l6pus tehakse kokkuv6tted riigieelarve täitmiseks ja jrg aasta 1. juuniks .
esitatakse riigieelarve täitmise aruanne Riigikogule
67. Riigikassade ülesanded
1) Riigieelarve tulude ja kulude kassaline teenindamine, tagades riigile vajalike kulude
6igeaegse katmise tuludega
2) Koos riigieelarvega vastuv6etud ja seaduses sätestatud eelarvete kassaline
teenindamine
3) Riigi sise- ja välisvõla kassaline teenindamine ja arvestus
a) Riigi likviidse vara haldamine . Riigi likviidseks varaks on Riigikassa pangakontodel
olev ja tema poolt deponeeritud sularaha ning riigile kuuluvad aktsiad - osatähed ja
võlakirj ad
5) Arvestuse pidamine riigieelarve tulude ja kulude täitmise ning riigi likviidsete varade
seisu üle
6) Riigieelarve kassalise täitmise aruande koostamine
68. Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist?
Rahandusministeeriurn
69. Riigieelarve kassaline täitmine
Riigieelarve kassaline täitmine on riigieelarve kulude katmine tuludega ning tulude ja kulude
vahe haldamine. Riigieelarve kassalist täitmist teostab Riigikassa. Riigieelarve kassalise
täitmise eeskirja kehtestab rahandusminister.
70. Maksuhaldurid
Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende kohalikud asutused.
Maksuhaldurid on asutused, mis koguvad makse
71. Kindlustuse peamised rühmad
1) isikukindlustus; 2) varakindlustus e riskikindlustus e kahjukindlustus ; 3) vastutuskindlustus
4) sotsiaal e pensionikindlustus
72. * Kindlustus – kindlustusvõtja e kliendi ja kindlustusandja e kindlustaja vaheline leping
kindlustamise kohta
73. * Kindlustatud isik - kindlustusv6tja ise v6i kolmas isik, kell kasuks leping on sõlmitud
74. * Kindlustusjuhtum - sellise sündmuse tegelik saabumine, mille puhul kindlustusandja e
kindlustaja peab hüvitama varale tekkinud kahju v6i välja maksma kindlustussumma
isikukindlustuse korral
75. Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus ?
76. Pensionikindlustussüsteem
Esimene sammas koosneb baas-,staaž- ja kindlustusosakust.
Teine sammas: kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile, pakkudes pensionieas
täiendavat sissetulekut(2% brutopalgast+4% sotsiaalmaksust)
Kolmas sammas(sissemaksete suurused määratakse ise,maksepuhkuse
võimalus,tulumaksusoodustus)
77. Ravikindlustussüsteem
78. Isikukindlustuse liigid
pere-,laenu-,6nnetusjuhtumi lisakindlustus jne
79. Varakindlustuse liigid
kodu-ja kaskokindlustus
80, Väärtpaberite liigid
l) omandi6igust tõendavad väärtpaberid; 2) võlakohustust t6endavad väärtpaberid; 3) ostu v6i
müügiõigust, ostu v6i müügikohustust t6endavad väärtpaberid
81. Omandi6igust tõendavate väärtpaberite liigid
l) aktsiad; 2) investeerimisfondi osatäht
82. V6lakohustust tõendavate väärtpaberite liigid
1) võlakiri e veksel; 2) obligatsioon ; 3) hoiuse serifikaat
83. Tuletisväärtpaberid - liigid ja iseloomustus
Liigid: optsioonid , forvardid ja futuurid e tiihtajalepingud.
Optsioon annab 6iguse tulevikus aktsiaid osta v6i müüa varem kokkulepitud ajal ja
kokkulepitud hinnaga. Forvard ja futuur sarnased eelmisega , kuid tähendavad lepingupooltele
kohustust osta v6i müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga.
84. Maaklerid ja vahendajad väärtpaberi turul
Maaklerid tegutsevad kliendiagendina,ei oma väärtpaberile omandiõigust,saavad
vahendustasu .vahendajad saavad uut kapitali juurde ja on seega tähelepanu all(ettevõtted)
85' Avatud investeerimisfond - osakuid, millel puudub sisuliselt kate ning investeerija v6tab
tulu saamiseks riske k.a. ostuhinna mitte tagasisaamise riske
86. Kinnine investeerimisfond - osakud, mis annavad selle omanikule 6iguse osale fondi
varadest