Psühholoogia teoreetlised suunad (1)

PSÜHHOLOOGIA tuleb kreeka keelsest sõnast psyche-hing j logos-teadus. Hing-psüühika. Psüühika-teadus inimese sees ja teda ümritsevas keskkonnas. Psüühika toimub ajus. Psühholoogia kui teadus uurib inimese vaimse ja käitumis elu toimumist . Psühholoog-on spetsialist, kes tunneb psühholoogia teadust ja tegeleb inimeste nõustamisega. Psühholoogia õpetaja on spetsialist, kes peab tundma psühholooigiat ning peab olema ka kraad . Psühaater-tegeleb ja uurib psüühika patoloogiaga. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, arenguvorme ning psüühika osa inimeses ja looduses. Psühholoogia struktuur jaguneb kaeks: 1) teoreetilised psühholoogia harud 2) rakendus psühholoogia harud. 1)psühholoogia:*terninoloogia*teooriad*konspektsioon*teadmised 2)eksperimentaal* uurimismeetodid *uurimistulemused. 2)rakendus psühholoogiaharud: kujunevad ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengut. KAKS RAKENDUSEPITSIOONI: 1.psüühilise protsesside konspektsioon:*psüühika on oma olemuselt mitte materiaalne vaid ideaalne nähtus*psüühika avaldub läbi materiaalsete nähtuste, retsultandina.*psüühikas peegeldub tegelikkus, mis eksisteerib inimest endas a väljaspool. 2.käitumise konspektsioon:*kuna psüühika on ideaalne nähtus, siis loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta. RAKENDUS PSÜHHOLOOGIAHARUD 1.meditsiinipsühholoogia *kliinilineps.*psühhoteraapia*farmakopsups*neurops*psühhoanalüüs. 2.Töö ja oranisatsioonipsühholoogia *tööpsühholoogia* oranisatsioonipsh. *personali *juhtumis* inseneri *kiiberi*interneti.
TEOREETILISED SUUNAD.
1)Psühhodünaamiline psühhol- *esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isikuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele *lähenemissuuna algatas Sigmund Freud *Freud kasutas võtet-vabade assotsiatsioonide meetodit-st patsient ütles,mis tal pähe tuli(ka mõttetusi),Freud aga keelas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone *teiseks olulised alateadvuse uurimise võimaluseks pidas ta unenägusid,sp arendas ta välja unenägude analüüsi *ta on loonud ka isiksuseteooria *Freud rõhutas inimese esimeste elua. Tähtsust isikususe kuj ja kinnitas,et psühhol meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutumisel 2) Biheivorism -*e käitumine *kujunes välja vastukaaluks introslektsiooni meetodile *.. loogika järgi saab uurida ainult seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda.Kõik see,mida objektiivselt vaadelda ei saa tuleb kõrvale jätta. *uuele suunale pani aluse John Watson oma 1913a ilmunud artikliga “Psühholoogia biheivoristi vaatekohalt” *…arvates võib kogu käitumist määratleda kui lihtsat vastest stiimulile(väline object kutsub esile organismi vastuse) *enamus katsed tulevevad loomakatsetel(tuvi,koer,rott) , keksenduti probleemile- “kuidas käitumist omandatakse?”, kasutati katse ja eksitusmeetodit *1925.a ilmus Watsoni raamat “Biheivorism” *Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutuse organismis . Reaktsioonide all aga inimolendi enda tegevus kuni raamatu kirj välja *…pidi uurima kõike,mida elusolend teeb hoomikust õhtuni *Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kongitiivne kaart:loom õpin mingile mõjutusele vastama teataval viisil *arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad,et ravida inimese foobiat 3)Humanistlik psühholoogia- *..loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid om, muis eristavad teda loomast *..esindajateks olis Albraham Moslow ja Carl Rogersi. *Rogersi arvates peaks humanistl psüh uurima alasid ja valdkondi nagu inimese eesmärgid,väärtused,valiku tegemine,enese ja teise tajumine jne,mille alusel me looma omaenda maailma *..keskenduvad inimese sisemisele,subjektiivsele minale,teadvusele ja tunnetusele,rõhuasetus on inimese vabal tahtel,tema vormil langetada oma elu puudutavaid otsuseid *…lähtuvad veendumustest,et inimese olemus on oma loomult positiivne,loov ja arengut taotlev, ehkki teda on muderdanud kogemus *inimest julgustatakse väljendama oma tundeid ja ise leidma oma probleemidele lahendusi * humanistid vaatlevad iga indiviidi kui kordumatut isikut 4)Tunnete psühholoogia - *..uuris eeskätt info vaimset töötlemist *…huvitab,kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas *Šveitsi psühholoog Jead Piaget on uurinud milliseid vaismeid operatsioone lasped teatud vanuses teevad *..esindajate all on seega teadmiste omnandamione õppise teel,nende korrastamine,teadmise organiseerits inimese mälus. Uuritakse,kuidas on kujundid ja sõnalised mõisted seotus info taastamisel ja mõltemisel,kuidas toimub info tötlemine. *…on arenemishoos ja ta muutub ja täiened *..luurib eeskätte info vaimset töötlemist 5)Psühhobioloogia- *viimase aja jooksul on see sound kiirsti arenenudl. Muutunud on arusaamad ajust ja ns-st *edukalt on uuritud bioloogiliste faktorite osatähtsus aistingutes,õppimises,mälus ,seksuaalkäitumises ja psühholoogiliste häirete tekkes . *.. tänap moodne tehnika võimaldab uurida üksikuid närvirakke,aju eri osade rolli,mitmesuguste ainete ja välistegurite mõju aju funktsioonidele.

PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID

1) Eksperiment - … on tunnetusmeetod,mida isel uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. *… seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevasse suvalisse muudetavaise tingimustesse,millles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul *…eesmärk: on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine *Laboratoorne eksperiment **Psühhol eksperimendi piirid: ei saa kasutada ,kui on vähimki kahtlus,et eksperiment võib olla ohtlik v mõjuda kahjulikult *järeldused võivad olla muundunud *Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltud Ki motivatsioonist,psühhilisest seisundist, eskperimentaatori käitumisest. 2) Vaatlus - …on tunnetusmeetod,nmille käigus ei mõjutata uuritava nbähtuse kulgu *vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku *püshholoogiline vaatlus on psühhol nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine,kus on loodud hüpoteesist lähtuv vaatluse plaan,toimub vaatlusandmete protokollimine, süstematiseerimine ninhg interpreteerimine psühholoogia teooria seisukohalt *Vaatlus jaotatakse isel ja kestvuse järgi:juhi-,püsi-,enese-,tunniajaline-,ööpäevaringne vaatlus jne 3) Vestlus 4) Intervjuu - Strukteeritud intervjuu(küsim läbimõeldud) ; mittestruktureeritud intervjuu 5)Küsitlus 6)Hinnangute leht 7)Testimeetodid
INIMESE ARENG.
*..e ontogenees-muutused munaraku väljastumisest kuni inimese surmani. Arengupsüholoogia- *..uurib arengulisi muutusi *eristatakse füüsikalist,kognitiivset ja sotsiaalset arengut *areng sisaldab endas kasvamist kui ka küpsemis protsessi *uurib kuidas laps erineb täiskasvanust *uurib lapse arengu seaduspärasusi. Pärilikkus- *23paari kromosoome,kannavad endas pärilikkuse omadusi.Pärilikud om on enamasti polügeensed *Genotüüp-vanematelt saadud päriline tegurite kogum *Fenotüüp-genotüübi väljendamione konkreetsel inimesel * Kromosoomid koosnevad geenidest .mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuriosa *23kromosoomipaar määrab soo. Perioodid - I sünnieelne periood-*0-2nädalat-eostumisper-ühest rakust mood kogum,mis kinnitub emakale *3-9nädal-embrüonaalperiood-kuj südame,NS,meeleludnite ja kehaosade alged *9-38/40nädal- looteperiood -loote kiire areng ja kasvamine, sündimine II imikuiga (0-1a)-*vastsündinuiga(1e.k)-kindlad kaasasünd refleksid, meeleelund toimuvad kuulm,lühinäg, haistm ja maitsmine,on olemas kõik närvirakud,kuid seosed nende vahel arenevad e.k jooksul. *imikuiga(-12e.k)-kasvab kõndimine,käe-silma koostöö areng *Sensomotooorne staadium(0-2a)-*keskkona tundmaõp ja selles toime tulemine. Kohanemisvõimelisus intelligents kriteeriumina. * Assimilatsioon (sulandumine) *Akomunadatsioon(mudanemine,kui onfi eo sobi olemasoleva skeemiga ) *Usaldus/ Usaldamatus III maimikuiga (1-3a)- *kõne tekke ja sõnavara kiire areng,iseteenindus,liikuvus,markimine *Tahteprotsesside kuj algus * Autonoomia (jõukoh iseseisv andmine,kiituse saamine)/Kahtlemine ja häbi IV koolieelikuiga(3-7a)- *liigutuste kordinatsiooni areng. *mina-identiteet *rollimängud * Initsatiiv /Süü *Opertatsioonieelne staadium(3-7a)- *sõńade ja sümb kasutamise avardumine * Egotsentriline mõtlemine *Ei suuda objekte liigitada,järeldada V kainikuiga (7-11)*tüdrukute küpsemine kiirem * kirjutamis -,lugemis-,arvutamisoskus *õppimine4 *Edukus/Alaväärsus VI puberteedi e murdeiga (11-19a)- *Kiire füüsiline areng jätkub *kiire seksuaalne küps *al 16a –Enesearendamine, Identsus/Rolliähmasus *formaalsete operatsioonide stadium (12-..a)- *kuj abstraktne ja loogil mõtlem *opereerib võimalikkuse,tõenäos jms katekooriates VII noorukiiga (19-22/25a)- *identiteedi kuj * iseseisvumine *rahunemine,sisemine tasakaal *mõtlemine teroteetiline *tunded sügavamad,püsivamad * Intiimsus / Isolatsioon VII varajane küpsusiga(25-35a)- *füüsik võimete kõrgtasemeline hetk *fluidised koguitivsed võimed on tipus *Generatiivus/Stagnitsioon IX keskmine küpsusiga e keskiga(35-60)- *al 45 hakkavad füüsil võimed langema; liigeste elastus väheneb,organism vanaeb *vananemiskiirus individuaalne *tõuseb kristalliseerunud intelligentsuse osatäht;kogemuslik pagas ja mälus talletatud info hulk suur,kasutatav *Integraalsus/Meeleheide X hiline küpsusiga e elatanudiga(60-75a)-* krooniliste haiguste esinemise risk kõrge *väheneb vaimsete ül sooritamise kiirus *väheneb vahetu mälu maht ja meenutamiskiirus XI vanuri e raugaiga(75-surm)- *füüsikal ja vaimne funtsiooneerimine halveneb kiiresti *iseseisev toimetulek häiritud,vajab abi * soodsalt mõj lähedus ja hoolitsus
NÄRVIRAKU JA PEAAJU EHITIS.
Peaaju ehituse ül- 1)Mõhnkeha-ühendab 2 ajupoolkera 2)Naalduv tuumake -naudingukeskus 3)Hüpotalamus-kontrollib sisenõresüsteemi ja autonoomset (ainevah, tempkohanemine, janu/nälg),seksuaalkeskus,valukeskus,stressikeskus 4) Ajuripats 5)Ajusil-refektoorne keskus,närviimpulsside ülekande keskus,une ja ärkveloleku regulatsioon 6) Piklikaju e seljaaju -südametalitluse-,seedimis-,kaitsereflekside- ja hingamiskeskus 7)Väikeaju-kordineerib liigutusi,hoiab keha tasakaalus 8) Keskaju -kordineerib liigutusi,selle vahendusel kantakse edasi lihastesse reflekse,liigutusi. 9) Talamus -läbi talamuse saadetakse infot ajukoorele töötlemiseks 10) Ajukoor -kogu kurruline “ maastik ”,keskeltläbi 3mm paksune,selles toimub kõrgeim närvitalitlus (kogu info) Limbiline süsteem e emotsionaalne aju. Koosneb keks-ja vaheajust. Informatsioon jõuab küll siia,aga kuidas see töötab sõltub ajukoorest. Ajusagarad - 1)Otsmikusagar-liigutuste planeerimine , teostamine ja kontroll 2) Oimusagar -kuulmiskesk,helidele reageerimine,töötlemine 3)Kiirusagar-naha ja lihastundlikkuse reguleerimine 4)Kuklasagar-nägemisprotsessid. Aju funtsionaalsed väljad- Asuvad ajukoorel ja on seotud selle tegevusega . 3tüüpi: 1)Motoorsed väljad-keha liigutuste info tuleb sealt 2)Assotsiatiivsed väljad-on seotus kõrgemate psühhiliste protsessidega, kogu saabunud info ühendamine sihiopärase tegevuse huvides 3) Sensoorsed väljad-kuulmiskesk,nägemiskesk ja puutetundlikkuse aladele saabub meelte saadetud info
NÄRVISÜSTEEMI EHITUS.
Ül - *põhliül on inimese sees toimuvate protsesside intrigeerimine(ühendamine) *organismi elundite talitluse reguleerimine ja kordineerimine *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine
SOMAATILINE NS e KEHA NS
AUTONOOMNE NS e VEGETATIIVNE NS
KESKNS PIIRDENS
*pea-ja seljaaju *pea-ja seljaaju
+31 paari närve närvid
*ÜL-kontrollida *ÜL-reguleerib
kogu elutegevust liikumiselundite
*Seljaaju:ühendab tööd-motoorne
kehas toimuva pea- süsteem saab infot
ajuga,vastutab väliskeskkonnast -
tingimatute refleks sensoorne süsteem
ide eest
*Ül-siseelundite ja sisenõrenäärmete,südame ja verekeskkonna talitluse reguleerimine
TAHTELE ALLUMATU SÜSTEEM!
SÜMPAATIL NS PARASÜMP NS
*Ül-aktiveerib, *Ül-pidurdab,
annab energiat ohu rahustab,taastab,
ja stressi olukorras taastab energia-
varusid
REFLEKSID.
*…nim neid reakts,mis annavad nende ärritusele vastuse * ..aitavad organismil kohaneda ja kahjustustamist vältida *…on kahte tüüpi : 1)Tingimatud refl- ..on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid.Vastsündinul olulised toitumis ja katiserefleksid.Reaktsioonide talitlus täiendub elu jooksul. On seotud madalama närvitalitlusega e selja-ja piklikajuga. 2)Tingitud refl- ..kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised,oskused,harjumused,kombed jne. On muutlikumad ja võivad isegi kustuda. On seotud kõrgema väörvitalitlusega e suuraju koore tegevusega.
Jean Piaget. Šveitsi psühholoog.Uuris,milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad. Kognitiivse arengu teooria looja. See uurib ,kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine.
Erik Erikson . on psühhosotsiaalse arenguteooria looja. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi:Usaldus või usaldamatus, Autonoomia või kahtlemine ja häbi, Initsiatiiv või süü, Edukus või alaväärsus, Identsus või rolliähmasus, Intiimsus või isolatsioon, Generatiivsus või stagnatsioon ja Integraalsus või meeleheide