Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Psüholoogia eksam (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on psüühika ja kuidas jaguneb?
  • Mis on psühholoogia?
  • Mida ma endalt taha?
PSÜHHOLOOGIA RIIGI EKSAMI KORDAMINE
  • Mis on psüühika ja kuidas jaguneb?
    • Psüühika- elusolendi närvisüsteemi tulemus
    • Tajumine - teabe hankimine ümbritsevast maailmast
    • Teabe tõlgendamine- seletab tajumise tulemust
    • Hindamine- tõlgendamise teel saadud informatsiooni olulisuse määramine elusolendi jaoks
    • Motivatsioon - vastava tegevusmustri käivitamine teatud keskkonna nähtuse suhtes
    • Informatsiooni-edaspidiste tõlgenduste ja tegevuste lihtsustamiseks talletamine

  • Mis on psühholoogia?
    • Psühholoogia-teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid

  • Psühholoogia suunad
    • Psühhoanalüütiline-varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele(S. Freud)
    • Käitumuslik-uuritakse vaid seda, mida saab objektiivselt vaadelda(J.B. Watson)
    • Humanistlik -inimlikud tunded, inim kogemuste universaalsus (C. Rogers )
    • Tunnetuslik- info vaimne töötlemine
    • Psühhobioloogiline-käitumine, kui ajus toimuv keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus

  • Psühholoogia harud
    • Üldpsühholoogia- uurib normaalse täiskasvanud inimese psüühikat
    • Sotsiaal psüholoogia- tegeleb inimeste vaheliste psüühiliste nähtustega
    • Tööpsühholoogia- uurib tööga seotud psüühilisi nähtusi
    • Perepsühholoogia- uurib psüühika probleeme pereringis
    • Parapsühholoogia- uurib paranormaalseid psüühilisi nähtusi
    • Rakenduspsühholoogia-
    • Differentsiaalpsühholoogia

  • Psühholoogia meetodid
    • Juhtumi analüüs- ühe või mitme inimese väga põhjalik uurimine
    • Vaatlus - objekti sihipärane jälgimine, et kirjeldada ja üldistada fakte
    • Küsitlused-inimeste arusaamade välja selgitamine
    • Testid-kahe või mitme inimese võrdlemine, tulemuste kaudu
    • Korrelatiivsed uurimised- uuritaksenähtuste omavahelisi seoseid, et näidata, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on
    • Eksperiment - põhjuslike seoste selgitamine, teatud tegurite kontroll ja muutumine katsetuste abil

  • Minakaitse mehhanismid
  • Repressioon- ärevust tekitavad mõtted ja tunded surutakse teadvusest välja
  • Regressioon-lapsepõlves omandatud käitumisviiside kasutamine, ärrituse korral
  • Ratsionaliseerimine- häiriv tegur(ärritaja) mõeldakse ümber
  • Vastand reaktsioon -inimene varjab oma tegelikke motiive ja käitub vastupidiselt olukorrale
  • Projektsioon e. Ülekandmine- enda omaduste liialdatud ülekandmine teistele
  • Eitus - ebameeldiva olukorra mahasalgamine
  • Asendamine- ärritavate impulsside suunamine sobivamatele isikutele
  • Psühhosotsiaalne teooria
    • Usaldus v. Usaldamatus -laps peab tundma,et saab ümbritsevat maailma usalda, vanemate poolse hoolitsuse kaudu, kui see puudub, tekib usaldamatus
    • Autonooamia v. Kahtelemine ja häbi-eakohaste ülesannete täitmine vanemate abi ja heakskiiduga, selle puudumisel aga võib tekkida lapsel kahtlus kas ta üldse saab ülesannetega hakkama
    • Initsiatiiv v. süü- vanemate pooe abi lapse algatusvõime kasvatamisel küsimustele vastamisega, kui aga küsimustele jäetakse vastamata või peetakse neid rumalaks, võib tekkida süü tunne
    • Edukus v. Alaväärsus- vanemate poolne julgustus alustatud asjade äralõpetamiseks, kui lapse tehtust ei peeta lugu võib tekkida alaväärsus
    • Identsus v. Rolliähmasus- nooruk suudab oma rollid ühiskonnas ühtseks siduda, selle tegemate jättmisel võib jääda identsus ähmaseks
    • Intiimsus v. Isolatsioon - nooruk suudab luua lähedasi sidemeid teistega , vastasel korral võib tekkida üksindus ja isoleeritus tunne
    • Generatiivsus v. Stagnatsioon-järgmise põlvkonna kasvatamine ja juhendamine, kui sellist tegevust ei leita, võib inimene endasse tõmbuda ja tõrjuvaks muutuda
    • Integraalsus v. Meeleheide- tagasi vaadates elule, peaks inimene leidma, et see on olnud väärtuslik ja õige, kui aga tundub, et elu on valesti elatud,võib see viia meeleheiteni

  • Maslow vajaduste hierarhia
    • Füsioloogilised vajaduse-seksuaal-,vee-,toidu-,unevajadused
    • Kaitstus vajadus-kindlus ja turvatunde vajadus
    • Armastus ja kuuluvus vajadus- tunde, et teised armastavad ja hoolivad, vajadus
    • Tunnustusvajadus -tunde,et keegi hindab tehtud ja saavutatud, vajadus, kui tunnustusvajadus jääb rahuldamata võib tekkida alaväärsus
    • Eneseteostus vajadus- küsimus: mida ma endalt taha? Ja kuidas ma selle saavutan

  • Isiksuse suundumused
    • Suundus-tegurite kogum, mille toimel inimene valib oma suhted ja tegevused
    • Huvi-soov midagi teada saada või teha
    • Veendumused ja ideaalid- teadmine, mille tõesuses on inimene kindel
    • Väärtushinnang- isiksuse hinnanguline suhtumine mingisse asja või nähtusesse
    • Motiiv - psüühiline nähtus, mis on tegevuse või teo põhjustaja

  • Temperament
    • Sangviinik -(seltsiv, avatud, jutukas, meeldiv, muretu, mugav) väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja oskuski kiirelt
    • Koleerik-(tundlik, rahutu , agressiivne, tujukas, aktiivne)keevaline ja tormakas, suheldes reageerib väga ägedalt suhteliselt tühiste asjade pärast.
    • Felgmaatik-(passiivne, hoolikas, mõtlik, rahulik, usutav, ühtlane) töö kohustustesse suhtub visaduse ja püüdlikusega.
    • Melanhoolik-(tujutu, kartlik, jäik, kaine mõtlemisega, pessimistlik seltsimatu, rahulik)kõrge tundlikus ja aistangute adal lävi

  • Iseloom
    • Iseloom-kogum inimese püsivaid ja olulisi psüühilisi omadusi, mis väljendavad tema suhtumist tegelikkusse

    11.1 struktuur:
    • Veendumused- muudab iseloomu põhimõtte kindlamaks, ilmnevad sihikindluses, optimismis, nõudlikuses jms.
    • Vajadused, huvid- esiplaanil olles kujundavad iseloomu
    • Intelektuaalsus - annab iseloomule omapära

  • Võimed
    • Võimed- isiksuse omadus, millest sõltub tegevuse edukus

    12.1 võimete liigid:
    • Üksikvõimed-seotud taju, mälu, tähelepanu, kujutluse ja mõtlemisega. nt. silmamöödu täpsus
    • Erivõimed-rakenduvad vaid kindlas piirkonnas, konkreetsel eriala
    • Üldvõimed-iseloomustavad inimese üldist vaimset arengutaset
    • Intelligentsus - vaimsete võimete kogum, mille küllalt kõrge tase tagab vaimse tegevuse suhtelise kerguse

  • Psüholoogia eksam #1 Psüholoogia eksam #2 Psüholoogia eksam #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kirsch Õppematerjali autor
    kordamisküsimused

    Sarnased õppematerjalid

    PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR
    51
    docx

    PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

    PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga

    Psühholoogia
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    88
    doc

    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

    Psühholoogia alused
    Õiguse sotsioloogia
    83
    doc

    Õiguse sotsioloogia

    Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

    Õiguse sotsioloogia
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

    Arengupsühholoogia



    Kommentaarid (1)

    djelton profiilipilt
    djelton: suht norm material
    00:01 07-06-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun