`hull`, kaif `joove´ + diil, drink, luuser – slängiliku varjundiga) Varem mõjutas keelt raamatutekst, siis nüüd ajakirjandusväljaannete keelkasutus. Meediakeel on aga viimase 20 a jooksul lähenenud argikeelele, taotledes kujundlikkust ja vahetust, distantseerudes varasemast kuivast ametlikkusest ja bürokraatlikkusest. Emakeele Seltsi keeletoimkond Keelekorralduslik hooldetöö Emakeele Seltsi keeletoimkonnal (al 1993) Kui II ms järel kohustuslik üks õige keelenorm, mis tuli selgeks õppida, siis nüüd kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele (mitte ranged ettekirjutused), rohkem vabadust (varasem pole kehtetuks kuulutatud). Norme vaja • ametlikus keelekasutuses (lepingud, seadused), • haridussüsteemis, • teaduses, • avalikkusele suunatud tarbe- ja teabetekstides. Infoühiskonnas peab hakkama saama eesti keelega.
konkreetne (nt nimi ). · Keelemärgi funktsioon- väljendada tähendust, nt nimi, aga nt foneem eristab tähendust(nt K|ool vs T|ool) · Süsteem ja allsüsteemid- kogum, mille üksused on omavahel suhetes ja seostes. Igal süsteemil on struktuur. Madalaim tasand on foneemide tasand, see on kõige keelespetsiifilisem, siis morfeemide tasand jne. Keelesüsteem kirjeldab, mis on keeles võimalik. Lapsel hakkab keele omandamine keelesüsteemi omandamise tasemel. Keelenorm piirab keelesüsteemi võimalusi, nt mida eestlane oma kõnes rääkides kuidas rakendab. Puudega laps eksib süsteemi vastu. Raamat on lauas/laual (eksib keelesüsteemi vastu, alalütlevas peab olema). Raamat on laudal (valesti valitud sõnatüvi, pmst keelesüsteemi on õigesti kasutatud, aga me ei räägi nii, me muudame tüve ära teatud käänetes) · Struktuur- süsteemi sisemine korraldus, sh kõrgema tasandi üksuste moodustamise
- Lase sõbral v tuttaval tekst üle lugeda. Mingist hetkest töö autor ise enam teatud vigu ei näe. Lühendid Lühendeid tuleb kasutada säästlikult, eelistades üld- ja teaduskeele traditsioonilisi lühendeid. Vältida tuleb lühendite kunstlikku loomist. Esmakordsel kasutamisel kirjuta- takse spetsiifilisemad lühendid koos selgitustega täpselt ja pikalt välja. Lühendite kirjutamine - Levinud lühendite järele punkti ei panda. See on praegune keelenorm! a, dl, e, eKr, jm, jne, jrk, jt, kd, lk, lp, nn, nr, nt, saj, sh, st, u, v, vms, vrd, õa ... - Kui lühend langeb kokku mõne sõnaga või meenutab sõna, siis pannakse sisepunkt: v.a, k.a, p.o, s.o, e.m.a ... (NB! erandlik: n-ö niiöelda) - Ladinakeelsetel lühenditel on omad normid, kaldkirjas ja sageli punktidega: v.s. (versus), op. (opus), ca (circa), a. D. (anno Domini, tühikuga ja punktidega). - Suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkte ei panda.
Tema ideedel oli üsna suur mõju, sellel ajal tekkis ja ajakirjandus (eeskätt Addison ja Steele). Lepizigiga on seotud Johann Christoph Gottschedi (1700-1766) nimi, suund, mis propageerib mõistuse puhtust, kirjanduse kohta ka terve rida ideesid, kirjanduse didaktiline suund on kõige olulisem. Ihkas kehtsestada reegleid, sakslaste maitset arendada (klassitsismi ja ka valgustuse idee). Huvide keskmes teater, kusjuures prantsuse klassitsism, võitles ka keele puhtuse eest (rahvuslik keelenorm). Saksamaal oli erandina lüürika esizanr. Gotthold Ephraim Lessing (1729-1778) dramaturg, publitsist, valmikirjanik, mitmeid teaoreetilisi vaateid, Gottschedi mõju vastu. Veendunud, et Gottscehd üritab prantsuspärasust tuua (selline vastuolu ka näiteks Skandinaavias). Lessing peab oluliseks Shakespeare'i ja üldse inglise kirjandust. Muretseb saksa rahvuse saatuse pärast, valgustuslik mure ja kaasaaegsed probeemid. Kirjutas ka kunstikriitikat. Võrdleb kirjandust kujutava kunstiga
hakatakse varsti nägema. Keel Keel akustilis-artikulatoorsete märkide süsteem. Teisene süsteem on visuaalne. Aint visuaalne asi ei anna edasi Tooni, tempot. Keelemärgi funksioon - väjendaa ja/või eristada tähendust. Aidata ära tunda/eristada märke omavahel ja vastavad tähenudsed. Keel moodustab süsteemi, mis koosneb omakorda allsüsteemidest. Aga need on omavahelistes seostes. Keelenorm nt triibukas jope (eesti keele normis pole süna triibukas, vaid triibuline). Et see näitab, et laps on süsteemi omandanud ja hakanud seda mõistma, (et see on hea viga). 5. LOENG Eelmise loengu meenutusi: tegevus, toiming, operatsioonid. Mil viisil tegevus realiseeritakse? Toimunugte abil ja toimignud osatoimingute ja siis operatsioonidena. Millest ja uidas kujunevad operatsiooni? Toimingutena ja vilumused. Kui toimig muutub op
Norming on normi kirjeldus, Eestis üldiselt koos suunamise ja soovitamisega. Silmatorkavaim segiajamise koht ongi keeleseadus ise, mille §4 (2) defineerib kirjakeele normi kui „õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi”. Siinses tekstis nimetan seda süsteemi edasise segaduse vältimise eesmärgil kirjakeele norminguks. 29.1 Miks võib norm normingust erineda Nagu keeleteadus, ei ole arenemist lõpetanud ka norminguga kirjel- datav keelenorm. Nii ongi vältimatu, et norm ja norming vähemalt mingil määral omavahel erinevad, ja neil erinevustel võib olla nelja tüüpi põhjusi. • Normingu kirjapanijatel on olnud ebaadekvaatsed andmed normi kohta. Keeleteadus võib mitte olla mingit keele aspekti veel lõpuni uurinud või võivad uurimismeetodid olla kahtlased (nt liiga suure rõhuga introspektsioonil). Normingu andmeallikaiks olevad korpused võivad spontaanse eneseväljenduse asemel koos-
annaabi.ee 
