- sisu ja vormi (nt kõneloome puhul on kõnesisu mõte ja tähendused, mille kaudu mõtet väljendada ning vorm on mõtte väljendamiseks valitud keeleüksused: laused, sõnad, sõnavormid...; teksti puhul on sisu see, millest tekst räägib ja vorm see, milliseid lauseid ja sõnu on teksti koostamisel kasutatud) - kõnet kui mõtete väljendamise viisi ning keelt kui vahendit, mida kasutatakse kõnetegevuses - spontaanset kõnet, sh suhtluses esinevat ja teadlikku keelega tegelemist (nt metakeelelised toimingud/operatsioonid ning muuteoperatsioonid nt teksti kohandamisel) - loomulikku kõne arengut ja keele õppimist formaalses keskkonnas - häälimist kui suuliselt esitatud sõna sujuvat häälikute kaupa ütlemist ja veerimist kui kirjutatud sõna lugemist tähtede haaval - sõna ja seda, mida see sõna tähistab (nt pole õige öelda, et baassõnavara sõnad on ise meeleorganitega tajutavad (seda on kõik kuuldud ja loetud sõnad), vaid baassõnavarasse
ka kujutisi/pilte. Laste mäluga on õpetajatel vaja arvestada oma kõneloomes ja lugemistekstide valikul või kohandamisel. Algajale lugejale tekitavad pikad laused raskusi, kuna tema operatiivmälu on koormatud sõnade kokkulugemisega, s.t. lugemistehniliste operatsioonidega ja vastavate üksustega. Mõtlemise seiukohalt on õpetaja roll teadvustada lastele ebateadlikult kontrollitavad operatsioonid, muuta keelekasutus teadlikuks ja tahtlikuks. Selleks tuleb omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, käänamine, pööramine jne. Sejures rakendatatkse mõtelmisoperatsioone nagu analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine jne. Kuidas on seotud kõne ja tajuprotsessid? Keskkonna tajumisest sõltub iga situatiivse ütluse sisu, kaudselt ka situatsiooniväliste ütluste sisu. Tajudest ja tajukujutlustest sõltub suurel määral ka ütluse mõistmine. Situatsioon avaldab ütluse mõistmisele otsest mõju kuni 10-1 aasta vanuseni: laps
 Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse).  Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused.  Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine).  Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, teadmisi ammutada ning verbaalseid töökorraldusi täita.
eesti keeles (v vene keeles nt) kõnefunktsioon- eesmärk, milleks kõneleme, mida me saavutada tahame. Õpetaja peab teadvustama põhifunktsioone. Laps peaks oskama keelt kasutama erinevatel eesmärkidel (motiveerimine, ergutamine, valetamine, fantaseerimine, palumine, nõudmine) · mõtte (pragmaatika) ja tähenduse(semantika) vahekord- MÕTE EI OLE TÄHENDUSE SÜNONÜÜM. · Keeleliste ja metakeeleliste operatsioonide roll. Metakeelelised operatsioonid- (meta- teadvustamine)- teadvustame midagi keele osas- operatsioonid või toimingud, mille eesmärk on keelt uurida, keelt teadlikult analüüsida. Loomulik kõne on alateadlik, laps hakkab mõtlema siis, kui puutub kokku kirjaliku kõne osaoskustega. Nt häälikanalüüs- oluline toiming, mille peab omandama selleks, et sõna kirjutada- häälikukoostise analüüs, mis järjekorras on sõnas tähed, häälikud
Et see on nagu mehhanniline , näiline lugemine. (selle slaidi ülemist osa EI PEA teadma) Olulisemad teooriad (üldised): *generatiivne grammatika (Miller, Chomsky jt) *kõnetegevuse teooria (Leontjev, Moska koolkonna teooriad) *kognitiivsed teooriad (Lakoff jt): kognitiivsete teaduste seosed. Konkreetsed teooriad ja seisukohad: *Õpetus kõnesegmentidest ja keeleüksustest. Silp ei kuulu keelesüsteemi. *kõneloome  ja taju teooriad (palju on neid) * keelelise ja metakeelelised operatsioonid. * tähendus ja mõte * kommunikatsioon (teabe edastamine) ja suhtlemise (teabe edastamine + mõjutamine ka) eristamine on oluline. Oluline on juurde rääkida, sellele , mis on raamatus kirjas, et tekiks seos ja suunata laps mõtlema jne.!! *suhtlusakti psühholoogilised ja psühholingvistilised komponendid. *NB! Küsimuse esitamisega ei saa alati teada! Ehk küsimus ise ei anna veel vastust , mida ma teada tahan. Sest vb vastaja ei vasta. KÕNETEGEVUS
Kolmandaks aspektiks kõne ja mõtlemise seostes on kõne- ja keeleüksuste teadvustamine ja ühtlasi metakeele vahendite (keeleüksuste ja kõnesegmentide ning nendega sooritatavate operatsioonide nimetused) omandamine. Neid vahendeid kajastavad lingvistilised tekstid, sh. keeleõpikud. Õpingute eesmärk on teadvustada ebateadlikult kontrollitavad operatsioonid, muuta keelekasutus teadlikuks ja tahtlikuks. Nimetatud eesmärgi täitmiseks tuleb aga omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, küsimuste esitamine sõnadele, käänamine ja pööramine jne. Seejuures rakendatakse mõtlemisoperatsioone: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine jne. Seega kõne kui mõtlemise mehhanism rakendatakse ühtlasi kõnes kasutatavate keelevahendite uurimiseks. 10. Lapse kõne areng Lapse kõnearengu teooriad jagunevad peamiselt kolmeks: biheivioristlikud, nativistlikud (bioloogilised) ja kognitiivsed.
multiplitseerimise) mehhanismi. Loomuliku keele maailm kahekordistab maailm-objekti ja võib ka ise kahekordistuda keerulisemalt organiseeritud sõnalistes tekstides ja sõnakunsti tekstides. Mõtlev struktuur peab moodustama isiksuse, st integreerima vastandlikud semiootilised struktuurid Integratsioonimehhanismid: Metakeele plokk  kirjeldab kahte erinevat keelt ühena Kreolisatsioon  ühe keele põhimõtted mõjutavad sügavuti teist Metakeelelised kirjeldused on "intellektuaalse terviku" hädavajalikuks elemendiks. Kirjeldades kahte erinevat keelt ühena, sunnivad nad kogu süsteemi subjektiivsest vaatepunktist vastu võtma kui teatud ühtsust. Süsteem iseorganiseerub, heites kõrvale oma need elemendid, mis metakirjelduse vaatepunktist ei pea eksisteerima ja rõhutades seda, mis sellises kirjelduses on välja toodud. Metakirjelduse loomise hetkel eksisteerib see reeglina kui tulevane ja soovitav, arengu
annaabi.ee 
