Pruunkaru (1)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

PRUUNKARU
Liiginimi eesti keeles
Pruunkaru
Liiginimi ladina keeles
Ursus arctos L.
Rahvapäraseid nimesid
Mesikäpp
Kehamõõtmed
Tüvepikkus 160…250 cm
Kehamass
150…250 kg
Levik Eestis ja maailmas
Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel.
Arvukus Eestis
Üle 500 isendi.
Elupaik ja -viis
Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus , mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus . Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel.
Toitumine
Karud on segatoidulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Elusaid loomi murravad sagedamini põhjapoolsematel aladel elavad karud. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid marju, naati, kaera jne. Palju söövad nad ka erinevaid putukaid (sipelgaid ning nende vastseid , mitmete teiste putukate tõuke). Hea meelega söövad ka mett koos kärgedega.
Sigimine
Jooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7…9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1…2 (harva kuni 5) abitut poega .
Areng
Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. Imetatakse poegi 4…5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Täielikult iseseisvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal . Maksimaalne eluiga küündib viiekümne aastani.
Koht ökosüsteemis
Karu on tippkiskja, keda ohustab ainult inimene.
Ohustatus ja kaitse
Jaht on lubatud varitsus - või hiilimisjahina 1. augustist 30. septembrini ning varitsus- ja hiilimisjahina 1. oktoobrist 31. oktoobrini.
SÜSTEMAATIKA
Pruunkaru kuulub imetajate klassi kiskjaliste seltsi karulaste sugukonna karu perekonda. Pruunkarule kõige lähem sugulasliik on põhjapoolse levikuga , suurem ja valge karvastikuga jääkaru.
ANATOOMIA JA MORFOLOOGIA
Karu on jässaka ehitusega plantigraadne kiskja. Karvastik on pruunkarul tihe, karvad suhteliselt pikad, värvus varieerub kollasest mustani, sagedaseimad on erinevad pruunid toonid. Poegadel, vahel ka täiskasvanud isenditel, kurgu /kaela juures heledam laik - kaelus. Täiskasvanud isend kaalub 80 kuni üle 1000 kg (Eestis max veidi üle 400 kg).
SIGIMISBIOLOOGIA
Sigimisküpsus saabub karudel enamasti 4-6 eluaastal. Karude jooksuaeg kestab ligikaudu mai teisest poolest juulini. Jooksuajast "võtavad osa" lisaks isasloomadele indlevad emased . Siinkohal tuleb tähele panna asjaolu, et kaugeltki mitte kõik täiskasvanud emasloomad ei kuulu aastal X indlevate emasloomade hulka. Seda seepärast, et parasjagu pesakonda üleskasvatavatel emasloomadel indlust ei esine. Kuna karu on polügaamne liik, siis emased võivad

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kellu44 Õppematerjali autor

Ülevaade pruunkarust, tema levimusest ja eluolust.

Üldtabel elulugu pruunkaru sigimisbioloogia anatoomina morfoloogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Karud

Ulatuslike metsaraiete tõttu on päikesekarude arvukus viimastel aastakümnetel järsult langenud. Prillkaru Ainsaks karuliigiks Lõuna-Ameerikas on prillkaru. Nad kasvavad 1,2-1,8 meetri pikkuseks ja asustavad Lõuna-Ameerika lääneosa mäestikualasid kuni 3600 meetrit üle merepinna. See liik on suhteliselt haruldane ja säilinud põhiliselt suurtel looduskaitsealadel. Kohati ilmuvad nad aga ka inimasulate lähedusse, kus toituvad puuviljadest ja põllusaadustest. Mehhiko pruunkaru Mehhiko pruunkaru, tuntud ka mehhiko grilsi nime all, on üks pruunkaru arvukatest alamliikidest ning on kõige tõenäolisemalt juba välja surnud. Nende kahvatupruunide karude looduslik leviala ulatus Alam-Californiast üle Texase ja New Mexico kuni Põhja- Mehhiko Sanora, Chihuahua, Coahuila ja Duango provintside. Kogu sellel maa-alal on talumehed karusid pidevalt taga kiusanud. Viiekümnendate aastate lõpus elas Chihuahua linnast põhja pool veel vaid 3 tosinat pruunkaru

Bioloogia

pptx

SUURKISKJAD EESTIS

Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Hundi peamiseks suremusteguriks on meil Eestis küttimine. Ainsaks parasiidiks, kes võib mõjutada hundi asurkonna juurdekasvu on kärntõve tekitaja süüdiklest KARU Pruunkaru (Ursus arctos) kuulub kiskjate seltsi karulaste sugukonda Eestis on levinud alamliik euroopa pruunkaru (Ursus arctos arctos L.) Eestis eelistavad karud talvitumiseks erinevaid kuuse osalusega ja pigem niiskeid segametsi kaugemal inimasustusest ja suurematest teedes Hilissügisest kevadeni veedavad karud taliuinakus, mis on seotud nende kohastumusega elada üle talvine toiduvaene periood Eestis jäävad karud taliuinakusse tavaliselt

Loodus

doc

Pruunkaru

..................................................................................................4 1.9. Meeled........................................................................................................................ 4 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 5 PILDID..............................................................................................................................6 1. PRUUNKARU 1.1. Levila Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aaafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades väljasurnud.Pruunkaru on Euroopas häviv liik. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10.sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafrika Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20.sajandil. Karude kogu arvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000

Bioloogia

doc

Referaat karust

...........................................................................................4 TÄHELEPANEKUID.................................................................................................................5 LISA 1........................................................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes)

Etoloogia

doc

Pruunkaru (Ursus arctos)

19,5 cm ja umbes 5-aastastel kuni 22 cm. Suurte ja vanade isakarude jäljed võivad olla kuni 30 cm pikad. Tagajalgadele tõustes võib olla suure karu pikkus ligi 3 meetrit. Tema käpad ei saa käies poriseks, sest karvutud tallaalused on isepuhastuvad. Karude nägemine on halb, kuulmine keskmine ja haistmine on väga hea, selle eesmärgiga nad end ka tagakäppadele ajavad (mitte ründamiseks). 1 Pruunkaru alamliigid euroopa pruunkaru (Ursus arctos arctos) süüria pruunkaru (U. a. syriacus) siberi pruunkaru (U. a. beringianus) kamtsatka pruunkaru (U. a. piscator) atlase karu (U. a. crowtheri) grislikaru (U. a. horribilis) kalifornia pruunkaru (U. a. californicus) on välja surnud mehhiko pruunkaru (U. a. nelsoni) on välja surnud tõenäoliselt 1960-ndatel mandzuuria pruunkaru (U. a. manchuricus) kodiaki karu (U. a. middendorffi) tiibeti pruunkaru (U. a. pruinosus) hokkaido pruunkaru (U. a. yesoensis) Välimus

Etoloogia

doc

Õpimapp loodusõpetuses 3.klass

Miks? * Kuidas mulle sobis selline õppimisviis? Hindamiskriteeriumid. · Hindan töö korrektsust ning sisu etteantud nõudmistele (loomade arv, lehtede arv, kas on olemas kõik, mis nõutud, kas on eneseanalüüs) · Kokkuvõtvat ettekannet ühest esindajast.(maksimushinne on ettekande eest, mida suudad peast oma sõnadega esitada). · Enesehinnangut oma tööle.(Vastused esitatud küsimustele) Näide imetajate esindajast: Pruunkaru. Liiginimi eesti keeles on pruunkaru. Pruunkaru on kiskja. RAHVAPÄRASED NIMED ON mesikäpp laikäpp, vana päts, metsaott, karuott. KARU VÄLIMUS. Karu on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Karu käpad on suured, laiad ja jõulised. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Karu oskab ujuda. Ta võib ujuda kuni 6 km. Karupojad oskavad ilusti ronida ja neile meeldib ronimine. Isegi vanad karud proovivad ronida, aga nende keha on raske

Loodus õpetus

doc

Jääkarud

KOOL Referaat JÄÄKARU Õpilased: ***** ***** Juhendaja: ***** 2008 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Paljunemine.................................................................................................................................5 Toitumine....................................................................................................................................5 Eluviis......................................................................................................................................... 6 Ohuallikad............................................................................................................................

Bioloogia

doc

Pruunkaru

2. Kirjeldus lk 3. 3. Levik lk 3. 4. Arvukus lk 3. 5. Elupaik ja eluviis lk 3. 6. Ränne lk 3. 7. Toitumine lk 3. 8. Pesitsemine lk 3. 9. Areng lk 3. 10. Koht ökosüsteemis lk 3. 11. ohustatus ja kaitse lk 3. 12. Foto pruunkarust lk 4. 13. Kasutatud kirjandus lk 4. Põhiosa 1. Liiginimi eesti keeles Pruunkaru ja ladina keeles Ursus arctos Rahvapäraselt kutsutakse teda Mesikäpp 2. Kirjeldus. Tüvepikkus on 160 250 cm. Levik. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikiides kadunud, olles sõilinud veel vaid suurematel metsaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. 3. Arvukus üle 500 isendi. 4

Loodusõpetus

Rohkem sarnaseid