50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bv206
Õppematerjali autor
SISUKORD 1. PRUUNKARU.............................................................................................................. 2 1.1. Levila..........................................................................................................................2 1.2. Välimus.......................................................................................................................2 1.3. Elupaik .......................................................................................................................2 1.4. Toitumine....................................................................................................................3 1.5. Sigimine......................................................................................................................3 1.6. Areng.......................................................................................................................... 3 1.7. Ohustatus ja kaitse.......................................
KARU VÄLIMUS KARU ON KÕIGILE HÄSTI TUNTUD LOOM. TA ON SUUR, MASSIIVNE, HELE- KUNITUMEPRUUNI KARVAGA. SABA ON TAL LÜHIKE JA KARVADE SISSE PEITUNUD. POEGADEL ON KAELA ÜMBER VALGE KRAE, MIS VAHETEVAHEL ON SÄILINUD KA VANALOOMADEL. KARULE ON ISELOOMULIK SEE, ET TA KÕNNIB TALLA PEAL. SELLE POOLEST SARNANEB TA INIMESEGA. HAMBAD ON TAL NÜRID NAGU KÕIGIL, KES SÖÖVAD NII TAIMSET KUI KA LOOMSET TOITU. ELUKOHT JA ELUVIIS KARUD EELISTAVAD ELADA SUURTES METSADES, MILLES ON TUULE POOLT MAHALANGETATUD PUID JA MILLES LEIDUB RABALAIKE. KARUD LIIGUVAD RINGI PEAMISELT VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, HARVA PÄEVAL. PÄEVA AJAL NAD TAVALISELT MAGAVAD KUSKIL KÕRGE HEINA SEES VÕI MÕNES MUUS VARJULISES KOHAS, KUS NEID EI SEGATA. SEETÕTTU EI OLE ELUSAT KARU LOODUSES JUST KERGE KOHATA. TALVE VEEDAVAD KARUD TALIUINAKUS. 1 SEE KESTAB NOVEMBRIST MÄRTSI VÕI APRILLINI. SEL AJAL ON NEIL KEHATEMPERATUUR NATUKE MADALAM K
Kool Referaat Pruun karu Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............3lk Välimus....................4lk Toitumine.................5lk Järglased...................6lk Elu tingimused..........7lk Kokkuvõte................8lk Kasutatud allikad......9lk 2 Sissejuhatus Ma valisin selle teema referaadi kirjutamiseks, kuna tahaksin rohkem teada saada pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel
KARUD Sissejuhatus Karu on suur maismaakiskja. Neid on seitse liiki. Üksikud neist kaaluvad kuni 500 kg, kuid enamasti kohtab siiski märksa väiksemaid isendeid. Karvastiku värvus on muutlik, tumepruunist, peaaegu mustast kuni helehalli ja õlgkollaseni välja. Karude kehaehitus on raskepärane, saba lühike, silmad väiksed, jäsemed lühikesed ja viievarbalised.Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10. sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafirka Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20. sajandil. Karude koguarvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000. Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001. aastal 550 isendit. Karude toit ja toitumine Karude toit sõltub aastaajast ning ühe või teise toid
Mõniste Kool Pruunkaru Referaat Koostaja: Otto Tulviste 4. klass 2014 Sisukord 1. Iseloomustus..........................................................................................................................3 2. Toitumine...............................................................................................................................4 3. Elupaik ja –viis.......................................................................................................................5 4. Pereelu....................................................................................................................................6 5. Pildid......................................................................................................................................7 Iseloomustus
PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Arvukus Eestis Üle 500 isendi. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist
TALLINNA LILLEKÜLA GÜMNAASIUM Eesti imetajad Referaat Nimi: Anabell Sarv Klass:5.c Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................1 2. Põder .........................................................................................................................2 3. Valgejänes..................................................................................................................3 4. Karu ..........................................................................................................................4 5. Rebane ......................................................................................................................5 6. Kokkuvõte.................................................................................................................6
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid