Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pruunkaru (Ursus arctos) (1)

1 Hindamata
Punktid
Pruunkaru-Ursus arctos #1 Pruunkaru-Ursus arctos #2 Pruunkaru-Ursus arctos #3 Pruunkaru-Ursus arctos #4 Pruunkaru-Ursus arctos #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerli Sa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Referaat karust

Tallinna Ülikool Referaat KARU Õpilane : Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 VÄLIMUS.................................................................................................................................. 3 ELUPAIK....................................................................................................................................3 ELUVIIS.....................................................

Etoloogia
thumbnail
9
doc

Referaat pruun karu

Kool Referaat Pruun karu Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............3lk Välimus....................4lk Toitumine.................5lk Järglased...................6lk Elu tingimused..........7lk Kokkuvõte................8lk Kasutatud allikad......9lk 2 Sissejuhatus Ma valisin selle teema referaadi kirjutamiseks, kuna tahaksin rohkem teada saada pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus

Bioloogia
thumbnail
7
doc

Pruunkaru

SISUKORD 1. PRUUNKARU.............................................................................................................. 2 1.1. Levila..........................................................................................................................2 1.2. Välimus.......................................................................................................................2 1.3. Elupaik .......................................................................................................................2 1.4. Toitumine....................................................................................................................3 1.5. Sigimine......................................................................................................................3 1.6. Areng.........................................................................................................

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Pruunkaru

PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Arvukus Eestis Üle 500 isendi. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad

Bioloogia
thumbnail
21
doc

Laanemetsad

LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS

Bioloogia
thumbnail
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja mikronukelus KLASS RIPSLOOMAD Kingloom, enamasti merevees, ka mage KLASS IMIKLOOMAD, ripsed vaid varasel argenust, kombitastega, toituvad teistest ripsloomadest. 1 RIIK LOOMARIIK Alamriik: KÕRVALHULKRAKSED HÕIMKOND KÄSNAD Puuduvad spetsiaalsed koed ja organid. Kaks rahukihti: väline dermaalkiht ja siemine gastraalkiht. Sültjas vahekiht – vahehüüvend ehk mesoglöa. Vee ajavad liikuma

Ökoloogia
thumbnail
30
doc

Eesti imetajad

Häälitsuste ülesandeks on anda teada emasloomale oma asukohast ning ähvardada teisi pulle – konkurente. Nõrgemad pullid, kuuldes tugevama häält, tavaliselt vaikivad ja tõmbuvad tagasi. Kui aga hääle järgi tundub tegu olevat võrdväärse või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate 1 vigastusteta. Peale konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast

Loodus
thumbnail
14
pptx

Metsloomad

koduloomadele. Metsloomad ei ole aretatud ja neil pole tõuge, ehkki nad võivad vahel ristuda koduloomadega (näiteks hunt ja koer). Vaatamata nimetusele ei kuulu metsloomade hulka üksnes metsas elavad loomad. Leidub ka loomi, keda tavaliselt ei nimetata kodu- ega metsloomadeks, näiteks inimeste läheduses elavad parasiidid (lutikad, täid, koid jne).Metsloomi on palju nt karu, rebane, hunt, jänes, põger jne. Karu Karu ehk pruunkaru on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muumorfoloogilise tunnuse poolest. Rebane

Bioloogia



Lisainfo

Referaat pruunkarust millega sai etoloogia arvestuse väga edukalt tehtud. Samuti oskasin selle põhjal vastata kõigile lisaküsimustele mis õppejõud küsis.Materjal on pandud kokku nii eesti- kui inglisekeelse materjali põhjal.

Kommentaarid (1)

karlh profiilipilt
karlh: wikipeedia materjal
09:05 30-04-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun