Jääkarud (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

ppt

Jääkaru

Jääkaru  Põhiandmed · Kõrgus püstiasendis: 2,4 3,3 m. · Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. · Kaal: Isastel 350650 kg, emastel 175300 kg · Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. · Poegade arv: Tavaliselt 2 · Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. · Eluea pikkus: 2530 aastat Jääkaru suurus · Kuna jääkaru on maailma suurim kiskja, looduslikke vaenlasi tal rohkem ei olegi. · Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. · Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Eluviis Jääkarud kogunevad kokku enne jääle minemist. Üheskoos oodatakse kuni jää on piisavalt paks, et suudaks kanda kuni 650 kg kaaluvat suurt kiskjat

Loodusõpetus

16

odt

Jääkaru

......................................................7 7. Muu huvitav..........................................................................................................................7 8. Kasutatud kirjandus...............................................................................................................8 2 1. Lühikirjeldus Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Jääkarud on hästi kohanenud eluks Arktika jäise keskkonna tingimustes. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Karu jalatallad on karvaga kaetud, mis annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. (1) Jääkaru on pruunkaru sugulane, ta keha omadused on kohanenud taluma madalat temperatuuri. Kuigi enamik jääkarusid sünnivad maismaal, veedavad nad suurema osa oma elust merel. (2) 2. Toitumine

Bioloogia

7

docx

Jääkarud

..................................................................................... 3 Jääkaru toitumine ja jahipidamine .................................................. 4 Harjumused...................................................................................... 5 Paljunemine...................................................................................... 6 Kas sa teadsid , et..............................................................................7 Miks on jääkaru valge ?.....................................................................7 Kasutatud kirjandus ..........................................................................8 Sissejuhatus Jääkaru on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda karulased ning liik on Thalarctos maritimus. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskja. Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni.

Bioloogia

1

doc

Jääkaru

Paljunemine Suguküpsus: 3-5-aastaselt. Paaritumisperiood: Märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestus: 195-265 päeva. Poegade arv: Tavaliselt 2. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. Eluea pikkus: 15-18 aastat. Toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures,kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks.

Geograafia

3

odt

Jääkaru - Antarktika

Jääkaru Jääkaru põlvneb jäävaheajal isolatsiooni jäänud Siberi pruunkarust. Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil, hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge

Geograafia

10

docx

Arktika ja savanni loomastik ja taimestik

Arktika pindala on ligikaudu 27 miljonit km². Arktikale on iseloomulikud madalad suvised temperatuurid, miinuskraadides aasta keskmine õhutemperatuur, oru- ja mandriliustikud ning igikelts. Arktika on tundrate ja arktiliste kõrbete levikupiirkond. Arktikas elavad loomad Jääkaru Jääkaru (Ursus maritimus) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Jääkaru on levinud Põhjapoolkera polaaraladel. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Jääkarud on hästi kohanenud eluks Arktika jäise keskkonna tingimustes. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Karu jalatallad on karvaga kaetud, mis annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude

Bioloogia

26

doc

Polaaralad 2003

Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid , neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu kõige olulisem osa, mida toimetavad linnulaatade miljonid asukad. Ainsagi lüli kadumine toiduahelast võib saada saatuslikuks, sest sellele pole asendajais või on neid liiga napilt. Peaaegu näljadieediga võivad endal elu sees hoida jääkarud, -rebased, põhjapõdrad, muskusveised, lumekakud. (Randla 1990, Lk 31)  Peaaegu mikroobivaba õhk võimaldab kiskjail oma saki süüa isegi aasta peale selle surma (nekrofaagia). Paigutine toidunappus tingib toitumise teiste väljaheidetest (koprofaagia) näiteks vandelkajakas ja jääkajakas. (Randla 1990, Lk 28 ) Külma talve elavad koopais üle: kärp , nirk, püü, hüljes, karu, lemming . Jalgade külmumuse vältimiseks püüavad roosa- ja vandelkajakas saaki

Geograafia

15

doc

Ookeanis elavad imetajad

mis on kuni 1 meetri pikkused.Noored morsad on pruunika karvaga mis muutub hiljem tumedaks.Noored morsad toituvad emapiimast kuni 2 aastaseks saamiseni. Morsa elu sõltub paljuski kihvadest. Näiteks toitu otsides sukeldub ta mere põhja ning avab seal nende abil merikarpe. Veel on kihvad vajalikud, kui morsk end jää peale tahab tõmmata. Nende abil on ka hea rünnata ning tappa söögiks hülgeid või kaitsta end jääkaru rünnaku eest. 19. sajandil jahiti morskasid nende võhkade,naha ja liha pärast.Neid ähvardas väljasuremine.Seepärast on nad praegu kaitse all. 7 Pringel Välimus ja elukoht: Pringel on üks maailma väiksemaid hammasvaalalisi. Täiskasvanud pringel on keskmiselt 1,55 meetrit pikk (1,4­2 m) ning kaalub ligikaudu 50 kilogrammi (45­65 kg). Emased isendid on enamasti isastest suuremad

Loodusõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)