karuse paremaks kinnitamiseks põimikusse. Silmkoe puuduseks on venivus. Liimimismeetodil toodetakse karakuli- ja smuska imitatsiooni. Senilllõnga südamikus on korrutatud niidid, mille vahel on keemilistest kiududest tükid. Saadud lõngale antakse lokkimisaparaadil laineline pind. (smuska variant) Senilllõng kantakse kleepainega kaetud riidepinnale ja vajutatakse kinni. Järgneb kuivatamine. Smuska naha initatsioonil eemaldatakse senill-lõngast niidid. Ehtne karus Värvimise moodusena on kasutusel tõrres värvimine. Muudav värvi nii nahaosal kui ka karvkattel. Värvitud karusnaha määrdumine (määrib käsi) võib tingida liise värvaine eemaldamata jätmine. Pleegitamine värvi sisse kastetakse vaid karvkatte osa, mis võtab soovitud tooni ja selle all olev nahk säilitab oma loomuliku tooni.
Kadrina keskkool Tõukerattaga aja peale sõit Loovtöö Christofer Karus ja Erik Jäetma Juhendaja: Liina leinmets Kadrina 2018 Valik Eesmärk Etevalmistus läbiviimine Tulemus ja järeldus Võitja Kaspar 8.b 39.22 Teine koht Elar 4.d 40.20 Kolmas koht Rico 4.a 40.54 Tänan kuulamast Kasutatud allikad http://www.kadrina-kool.edu.ee/dokumendid/lot_korraldus.pdf
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI MIKS MINA OLEN PETA LIIKUMISE POOLT VÕI VASTU Essee Õppejõud: Mõdriku 2009 PETA ehk inglisekeeles People for the Ethical Treatment of Animals on organistatsoon, mis tegeleb loomade õiguste kaitsmisega. PETA-s on liikmeid ligi 2 miljonit inimest ning see asustati New Yorgis 1980 aastal. PETA juhib oma tähelepanu neljale valdkonnale, kus loomad kõige rohkem ja intensiivsemalt kannatavad. Nendeks on suured põllumajandusettevõtted, laboratooriumid, rõiva-kaubanduse ja meelelahutusega tegelevad firmad. Maailmas annetatakse ja investeeritakse loomade heaolulue miljardeid kroone, kuid kas annetaja ja investeerija teab kuhu tema raha tegeliku...
Elulugu Albert Kivikas oli kaks korda abielus. Esimesest abielust abikaasa Gertrudiga (suri 22. jaanuaril 1934) olid tal pojad Tiit ja Peep. Teisest abielust abikaasa Annaga sündisid pojad Tõivelemb, Uldenagu ja Ihameel. Albert Kivikas (18. jaanuar 1898 19. mai 1978) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina. Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka pseudonüümide A. Pedajas ja Mart Karus all. Looming Kirjanduslikke katsetusi alustas Albert Kivikas luuletuste kirjutamisega, mida ta avaldas Andres Kamseni kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal. Suure ajakirjanduse veergudel debüteeris ta sonetiga "Kevadine külm", mis ilmus pseudonüümi A. Pedajas all ajalehes Sakala.Samuti ilmus ajalehes Sakala ka Kivikase esimene proosakatsetus veste "Vanad ja noored", mille ta avaldas samuti A. Pedajase nime all.
Albert Kivikas Albert Kivikas 18. jaanuar 1898 Suure-Jaani 19. mai 1978 Lund Eesti kirjanik ja ajakirjanik, tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Tegeles ka väliskirjanduse tõlkimisega peamiselt vene, vähesel määral ka saksa keelest Nooruses avaldas teoseid ka pseudonüümide A. Pedajas ja Mart Karus all Oli kaks korda abielus. Esimesest abielust abikaasa Gertrudiga (suri 22. jaanuar 1934) olid tal pojad Tiit ja Peep. Teisest abielust abikaasa Annaga sündisid pojad Tõivelemb, Uldenagu ja Ihameel 1944. aastal põgenes perega Rootsi, kus elas elu lõpuni Haridustee 1907 alustas kooliteed Reeguldi vallakoolis 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool
eripedagoogika AÜ iseseisev töö nr 1 Eripedagoogika kui teadusharu Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine. Kool ja töö kõigile. OÜ Vali Press trükikoda. Mary Jo Noonan, Linda McCormick. 2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc. Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 198...
MANSI KEEL C. KARUS MANSID • Ehk vogulid • Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres, peamiselt Handi-Mansimaal ja Sverdlovski oblastis KEEL • Hariduskeelena ei ole rakendamist leidnud • Mansi kirjakeel põhineb põhja-mansi murde Sosva murrakul • Neli peamist murret: ida-, lõuna-, lääne- ja põhja-mansi • Esimene kirjateos avaldati 1868. aastal • 1937. aastal võeti kasutusele kirillitsal põhinev kiri Emakeele Emakeele Rahvaarv Rahvaarv Rahvaarv kõnelejaid kõnelejaid 1989 2002 2010 2002 2010 8279 11 432 2746 12 269 938 NENDE KEELE PROBLEEM • Mansi keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks • Sundevakueerimine • Venestumine • Diskrimineerimine KEELENÄIDE • ...
Miks on kalal "kalalõhn" Urmas Niklus Eesti Maaülikool Kalakasvatus I kursus Juhendaja-Avo Karus Kalade lõhn. Sõltub: Kala liigist. Kaua on kala olnud õhu käest. Kuidas on kala töödeldud. Kas kalal on füüsilisi vigastusi. Esijalgne lõhn. Kalal pole tegelikult lõhna hetkel, kui ta veest välja võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub
Johannes Vermeer C. Karus 2017 Jan Vermeer van Delft (31.10.1632 – 15.12.1675) Hollandi maalikunstnik Abikaasa Catharina Bolenesi Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist Maalijate gildi vanem, kunstikaupmees ja kõrtsipidaja Elas vaesena, isegi kui ämm oli rikas Vermeeri Looming Enamasti maalis ta tellimustöid - Pieter van Ruijven Kasutad kalleid ja eredaid värve Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest Enamasti olustikumaale maalis Maalid pakuvad läbilõiget 17. sajandi Hollandi ühiskonnast 40 maali (u. 3 maali aastas) Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Ehk Madalmaade Mona Lisa (hollandi keeles "Meisje met de parel") U 1665-1667, õlimaal lõuendil 46,5 × 40 cm Tellimustöö Pieter van Ruijven Restoreeriti 1994 Teosest inspireerituna on valminud raamat ja viimase põhjal ka film Hollandi armeeohvitser ja kunstikollektsionäär (Arnoldus Andries des Tombe) omand...
Tartu hansa kaupmehe ühe kuu ostud ja müügid Kaupmees ise enam kaubaga merede taha ei sõitnud, seda tegi ta keskaja algul. Kaupmees jäi nüüd koju ja juhtis oma kaubavahetust kontorist. Ühe kuu jooksul jõudis ta teha palju erinevaid ja kasutoovaid tehinguid. Põhiline kohalik kaup, mille vastu hansa kaupmees kaupa vahetas oli vili ja mingil määral ka lina ning paekivi. Siiski mängis kaubavahetamises suuremat rolli läänest tulnud kauba vahendamine Venemaale ja Venemaalt tulnud kauba vahetamine läände, osa kaubast jäi ka siia. Venemaalt saadi karus- ja pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina ja kanepit, millest tehti nöörI. Parimad kaubad, mida läänest võis saada olid Flandria kalev, Reinimaa relvad ja metallitooted, Rootsi vask, Skane heeringad, Prantsusmaa, Portugali ja Saksamaa sool. Lisaks ka vein, õlu ja vürtsid. Hea kaupmehe käest käis iga kuu palju eelnimetatud kaupa läbi, millest osa jäeti Ee...
Gian Lorenzo Bernini (7. detsember 1598 Napoli 28. november 1680 Rooma) Bernini oli 17. sajandi barokiajastu kõige silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt. Elukäik- Algul töötas ta oma isa Pietro Bernini käe all. Hiljem märkasid tema võimeid kunstnik Annibale Carracci ja paavst Paulus V, kelle toetusel sai ta alustada iseseisvat karjääri. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. Ta saigi kuulsaks a. 1625 kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas.Apollon on järele jõudnud tema eest põgenevale nümfile Daphnele ja valmis teda haarama; Daphne palve peale muudab Zeus nümfi loorberipuuks, et päästa teda Apolloni käest: Daphne juurest kasvavad oksad ja lehed,keha hakkab kattuma koorega. (Apollon& D...
SAALOMON/SAALOMONLIK OTSUS C. KARUS APRILL 2017 KUNINGAS SAALOMON (1011-931) • Oli iisraeli kuningas umbes aastatel 970–928 ekr. • Ta oli kuningas Taaveti poeg ning eriti tuntud oma tarkuse poolest. • Saalomoni aega näevad juudid tänapäeval kuldajana, mil Iisrael oli rikkam kui kunagi varem. • Ladina keeles Saalomoni nimi tähendab „rahu“ • Saalomon <19: Saalomoni; Saalomoni • Saalomonlik otsus - ootamatu, kuid tark ja õiglane otsus LUGU Eriti kuulsaks sai ta aga oma tarkuse poolest. Tuntuim lugu, mis illustreerib Saalomoni tarkust, räägib kohtuotsusest, mida Saalomonil tuli teha, kui tema juurde tuli kaks naist koos lapsega, väites kumbki, et laps kuulub talle. Saalomon ütles: „Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!“ – (1kn 3, 25) See paljastas vale ema, õige ema oli nõus oma lapse el...
LEV TO LSTO I M BER 1910 BE R 18 28 20 . NOVE 9. SEPTEM C. KARUS 2018 KRAHV LEV NIKOLAJEVITS TOLSTOI · OLI VENE KIRJANIK · JÄI ÜHEKSA AASTASELT ORVUKS, ÕPPIS JUURAT JA IDAKEELI · OLI OHVITSERINA KAUKAASIAS, VÕTTIS OSA KRIMMI SÕJAST · AVAS JASNAJA POLJANAS KOOLI TALULASTELE · 13 LAST, KELLEST VIIS SURI JUBA LAPSEPÕLVES (LISAKS ÜKS ABIELUVÄLINE POEG) LOOMING · KAJASTAB PEAMISELT VENE ELU, MIDA TA ISE NÄGI JA KOGES · TOLSTOILUS ON FILOSOOFIAS LEV TOLSTOI USULISEETILINE ÕPETUS
pataljoni liikmena 1920-1922 Tartu ülikoolis ajalugu, kirjandust ja filosoofiat Õppis teiste seas ka kirjandusteadlase Gustav Suitsu juures Pärast ülikooli töötas ta mitme ajalehe juures ja ka dramaturgina (Eesti Draamateatris ja Estonias) 1941–1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada Lühijuttude kogu “Sookaelad” pseudonüümi Mart Karuse all - külarealismi stiilis jutustused ja novellid Hinnangute kohaselt Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega.
AUSTRAALIA C. Karus TUTVUSTUS Pealinn : Canberra Pindala: 7 704 366 km² Rahvaarv : 22 106 112 (2010) Keel: enamasti austraalia inglise Riigipea: kuninganna Elizabeth II Rahaühik: austraalia dollar (AUD) KLIIMA Suvel: 25-32°C Talvel: 10-18°C Alpides: 5°C Max on 46°C Lund leidub mägedes ja Tasmaanias pindalast on kõrbed Enamjaolt kuiv kliima MILLISED ON AUSTRAALLASED? Väga avatud Lahked Vahest viisakad Naiivsed Ausad Naudivad elu Muretsevad vähe Raiskajad (elu ja raha) USK Vähe usklikke 7,5 % käivad kirikus igal nädalal Kõige levinum usk on rooma-katoliiklus (25,6%) Mitte usklike 22,3% SÖÖK Soovitatakse: kängurulihast saslõkivorste, piimakokteile ja smuutisid u 2 korda kallim kui Eestis Armastavad gaasilisi jooke ja kiirtoitu Vett juu...
vMärjamaa Gümnaasiumi spordipäev 2020. Märjamaa Gümnaasiumi spordipäev toimub teisipäeval 22. septembril algusega kell 9.00 kogunemisega 1.-12. klassini kooli staadionil. Koolis sellel päeval tunde ei toimu tervele koolile. Kõik saabuvad päevale sportlikus riietuses ja reipalt. Kaasa arvatud ka KÕIK õpetajad, sest õpetajatele pakume samuti sportlikku tegevust/võistlusmomenti/rõõmu spordist. Kõik see toimub õues, uuel multifunktsionaalsel väljakul. Klassijuhatajad liiguvad oma klassiga kaasa. Need kes klassijuhatajad ei ole, saavad samuti spordipäeva raames ülesanded. Spordipäev algab rivistuse, tervituste ja soojendus ringiga, millele järgneb pendelteatejooks. *Pendelteatejooksu võistkonnad tuleb esmaspäeval 21. septembril kõikidel klassidel komplekteerida järgmiselt 5 poissi+5 tüdrukut(tüdruk tohib vajadusel asendada poissi). Alustab tüdruk ja lõpetab poiss vestiga. Pendelteatejooksude järjestus on järgmine, alustame vanematest...
Albert Kivikas Albert Kivikas Sündis 18. jaanuar 1898 Suure-Jaanis Suri 19. mai 1978 Lundis, Rootsis Eesti kirjanik ja ajakirjanik Tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja- teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka varjunimede A. Pedajas ja Mart Karus all Haridus 1907 Reegoldi vallakool 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Töö 1922 Berliinis ajakirja Odamees toimetaja 1931–1934 Eesti Päevalehe toimetuses 1935–1938 juhatas ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonda Saksa okupatsiooni ajal 1941– 1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Elu välismaal Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist aprillis 1944 Algul töötas ta tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel Rydali puuvillariide tehases aastani 1949 Seejärel kolis ta Lundi, kus...
Eesti majandus 15-17.sajandil Siseturg kaubanduses Siseturg oli kitsas ja kaubanduse maht väike Küladesse toodi linnast soola, metalli, kala, kalevit, relvi, humalaid, veini, vürtse Maalt toodi linna vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahku Tallinn kujunes keskseks kaubalinnaks kauplemisel Novgorodi ja Soomega Eesti saadustest veeti läände lina ja kanepit ning lina- ja kanepiseemneid Majanduse areng 16. saj. lõpul ja 17. saj. alguses Arenes karjakasvatus Piimakarjandus oli algelisel tasemel Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi Venemaale 17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat 17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine Feodaalaja vältel oli tähtsaim majandusharu põllumajandus Valitses naturaalmajandus Põlispõllud laienesid metsade arvelt Viljaliikidest tõusis esikohale talirukis ja lina ...
Väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus. Sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine. Luureinformatsiooni kogumine ning selle töötlemine ja analüüsimine. Scoutspataljoni veebel on staabiveebel Meelis Piirsalu. Scoutspatajloni ülem on alates 2016. Aastast kolonelleitnant Tarmo Kundla. Pataljoni ülem aastatel 2013 2016 oli major Andrus Merilo. Pataljoni ülem aastatel 2009 2013 oli kolonelleitnant Vahur Karus. Pataljoni ülem aastatel 2006 2009 oli kolonel Aivar Kokka. Pataljoni ülem aastatel 2005 2006 oli kindralmajor Indrek Sirel. Pataljoni ülem aastatel 2001 2004 oli brigaadikindral Artur Tiganik. 2 Pataljoni koosseisus on: Pataljoni staap Staabi- ja tagalakompanii A-,B- ja C- jalaväekompanii Lahingutoetuskompanii
Peale seda on aastane kütitud karude hulk taastunud 2000ndate alguse tasemele (ligikaudu 25 karu/a). Nimetatud 2004.a. majandamismuutusega seoses võib praegu Eestis karu küttida kahjude vältimise eesmärgil. Praktiliselt tähendab see vaid paberimajanduse kasvu. Kahjuks on teadmised sellest, kui suured on kahjustused ja kui palju võidetakse karusid mingis piirkonnas küttides (sh. kas võidetakse), praktiliselt olematud. Kuigi karu küttimist põhjendatakse nö. karus inimesehirmu säilitamisega ja kahjude vältimisega, on käesoleva teksti autori arvates karu küttimine vajalik peamiselt seetõttu, et inimestes püsiks huvi karu vastu (jahimehed on nt. rohkem motiveeritud karusid loendama jm. andmeid koguma, kui nad neid ka veidi lasta saavad) ning selleks, et inimene ei hakkaks karus nägema kolli ja vaenlast (teadmine, et meil on püss, mida võib kasutada, teeb psüühiliselt tugevamaks). Kasutatud kirjandus: · Kaal, M. 1980. Pruunkaru
California. Erinevalt Euroopast on Põhja-Ameerikas ka suur niiske lähistroopika piirkond regiooni lõunaosas, kus on soodsad eeldused põllumajanduseks. Tööstusliku tähtsusega loodusvarasid leidub siin tunduvalt rohkem kui Euroopas ja nende varud pole veel ammendunud(sütt ja maake veetakse isegi Euroopasse). Loomad: Imetajate hulgas on ainult kaks endeemset sugukonda: harksarviklased ja kobrasoravlased. Okasvööndis elavad peamiselt karus loomad: puna orav, kobras, kärp, hunt, ilves, pruunkaru). Lehtmetsade loomastik on tunduvalt liigi rikkam: opossum, vöötorav, punailves, ameerika naarits. Lähistroopika aladel on levinud: vööloom, alligaator, jaaguar. Rohtlais ning kõrbes pesitsevad ameerika mäger, suslikud, koiott. Piison on säilinud ainult LK-aladel. Linnud: Riigid: Kanada, Mehhiko, Puerto Rico, Jamaica, Panama, Alaska, Gröönimaa, Costa Rica, Kuuba, Haiti, New York,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Alan Karus PÄRNU MAAVALITSUS, SISEMINISTEERIUM JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED VIA BALTICA TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEL Uurimistöö õppeaines ,,Halduskorraldus" Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2013 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................
(Pühalepa) * Toomapäävast oodatakse juba kevadet, sealt olla kuus nädalit küindlapääva. (Vändra) 6 * Toomapäeval kõnelevad ka loomad. Kord ütelnud hobune teistele loomadele, et peremees sureb pea ära. Peremees kuulnud seda, saanud sarnase ennustuse pääle nii pahaseks, et tapnud hobuse ära. Kuid see ei päästnud siiski teda - ta suri pea. (Rõuge) * Jaan võtab püti, karus kaks, toomas kõik lehmapiima. (Kirbla) * Toomapäeval käidud rannas paatisi ümber pööramas ning iga mehel olnud lähkriga jõuluõlut ühes, kus siis paatidele jõulumärga oli peale valatud, et ka neil jõulud oleks pärast rasket tööd-teenistust. (Jämaja) * Tuumapäeväst jõuluni ei tohi mõtsan üttegi puud maha raiu, ossa katik murda ega muu viisi mõtsa rahu rikku. Kun talun seda tetas, sääl om "mõtsa paha" selle maja luume pääl (murrab unt suvel eläjit ärä). (Tarvastu)
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukorralduse ja loodushoiu osakond Kati Karus Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ja ülevaade........................................................................................ 3 1. Raiemahtude hindamise metoodikad.................................................................4 2
või elektrolüütilisel teel. Musliin Peentest lõngadest hõre labase sidusega villane või puuvillane riie. Kangas on värviline või trükimustriline. Nimetus on tulnud Iraagi linna Mossul järgi. Panama Panama siduse järgi nimetatud kas puuvillane või sünteetiline kangas. Koe- ja lõimelõngad vahelduvad 2/3 kaupa koos. Plüüs Sametitaoline riie, mille karus on pikem ja hõredam. Kootakse ka trikooplüüsi. Popeliin Lõimelõngast jämedama koelõnga tõttu tekib kangale ripsi efekt. Purjeriie Tihe linane, kanep- , dzuut- , puuvill- või keemilistest kiududest riie, millest tehakse töörõivaid. Rips Ripssidusest tulenevate reljeefsete põik- või pikitriipudega riie. Ripsitaolist riiet saab kududa ka labast sidust rakendades (erinev
Tarapita Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid Tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Lisaks esinemistel trükisõnas korraldas "Tarapita" 1921 aastal kirjandusliku ringreisi, kus kanti ette progrmmilisi kõnesid ja ilukirjanduslikku uusloomingut. Äärmiselt tähelepanuväärne on see, et kuigi Tarapita rühmitusena tegutses vaid nii lühikest aega, suutsid kõik hiljem nii erinevate vaadetega autorid koonduda küllaltki ühtseks ja tugevaks "löögirühmaks". Paljud võimumehed süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja...
Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin la...
oli kirjutanud 1917. aastal ja mille teemaks oli eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ajalehe toimetajana töötanud Friedebert Tuglas soovis näha ka noormehe teisi jutustusi ja soovitas tal need ajalehes avaldamise asemel koondada eraldi kogumikku. Tema esimene lühijuttude kogu "Sookaelad" anti trükki sügisel 1918, kuid osa sellest hävis sõjas ja autor pidi puuduva osa uuesti kirjutama. Nii ilmus see teos alles suvel 1919 pseudonüümi Mart Karus all. Peamiselt sisaldab see külarealismi stiilis kirjutatud jutustusi ja novelle. Nii kaasaegsete kui ka hilisemate hinnangute kohaselt on tegu Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega. 2.2. Futuristlikud teosed 20. sajandi esimesel veerandil hakkas ka Eesti kirjanduses levima futurism, mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende
Ablutofoobia- hirm pesemise (vanniskigu) ees. Aerofoobia- hirm huvoolu (tmbetuule) ees, kartuses midagi kahjulikku sisse hingata/alla neelata. (vt pneumatofoobia) Aeroakrofoobia- hirm avatud krgete kohtade ees. (vt alto-, akro-, bato-, hpsifoobia) Aeronausifoobia- hirm, et hakkad lennukis oksendama. (vt aviato-, emetofoobia) Afefoobia- hirm puudutuste ees. (ka hafefoobia etc) Agliofoobia- hirm valu ees. (ka algo-, odne-, odnofoobia) Agorafoobia- hirm avatud, suurte ruumide vi vljakute, ka rahvarohkete kohtade ees, neid letada. Kartus lahkuda "turvalisest" paigast. (vt demofoobia) Agrafoobia- hirm seksuaalse kuritarvituse ees. (vt kontrekto-, virginitifoobia) Agrizoofoobia- hirm metsloomade ees. Agrofoobia- hirm tnavate vi tnava letamise ees. (vt dromofoobia) Ahluofoobia- hirm pimeduse ees. (ka lgo-, mkto-, skotofoobia, vt nktofoobia) Aihmofoobia- hirm teravate vi terariistade ees. (vt belone-, enetofoobia) Ailurofoobia, ailorfoobia, ael...
VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL Talu- ja kodumajandus Inga Pärn PORGANDIKASVATUS Lõputöö Juhendaja õp. Merike Prätz Vana- Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma äriplaani teemaks porgandikasvatuse, kuna enamik eestlasi, kes elab maal, kasvatab oma koduaias enda tarbeks mitmeid erinevaid puu- ja juurvilju. Olen huvitatud porgandikasvatusest selle pärast, et proovida ettevõtlust tegevuses, mis on mulle tuttav, mida olen õppinud ka kooliajal. Porgand on üks tähtsamaid köögivilju, kuna temas on kõrge karotiini sisaldus, mis organismis muutub vitamiinideks. Porgandit kasvatatakse suurtel pindadel nii Eestis kui ka paljudes talle kasvuks sobivate tingimustega maades. Porgandit kasvatatakse peamiselt toiduks. Peale selle too...
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
464 505 Karja Matti Harju 03:28:40 M35 589 313 Karjane Priit Rapla 03:35:11 M35 775 519 Karo Erko Harju 03:44:44 M35 492 434 Karolin Indrek Põlva 03:30:20 M35 2322 2386 Karpovitch Sergei Tallinn 05:36:03 M35 89 137 Karro Margus Tartu 03:00:10 M35 529 628 Karu Alar Lääne-Viru 03:32:29 M35 1884 1327 Karus Indrek Valga 04:43:41 M35 2313 2645 Kase Veiko Harju 05:34:13 M35 2259 1817 Kask Kalle Tallinn 05:22:28 M35 1962 1909 Kask Vahur Tallinn 04:50:44 M35 433 960 Kastanauskas Vytautas Leedu 03:27:22 M35 210 107 Kattai Kaupo Tartu 03:12:11 M35 1948 1754 Keernik Gunnar Tartu 04:49:20 M35
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
