Pruunkaru (1)

Referaat
Pruunkaru
8a klass
Tallinna I Internaatkool
Kaur Madis Paldis
Tallinn 2009
Sisukord
1. Liiginimi lk 3.
2. Kirjeldus lk 3.
3. Levik lk 3.
4. Arvukus lk 3.
5. Elupaik ja eluviis lk 3.
6. Ränne lk 3.
7. Toitumine lk 3.
8. Pesitsemine lk 3.
9. Areng lk 3.
10. Koht ökosüsteemis lk 3.
11. ohustatus ja kaitse lk 3.
12. Foto pruunkarust lk 4.
13. Kasutatud kirjandus lk 4.
Põhiosa

Liiginimi eesti keeles Pruunkaru ja ladina keeles Ursus arctos Rahvapäraselt kutsutakse teda Mesikäpp

Kirjeldus. Tüvepikkus on 160 – 250 cm. Levik. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikiides kadunud, olles sõilinud veel vaid suurematel metsaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril , kuid puudub saartel.

Arvukus üle 500 isendi.

Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiivne, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus , mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus . Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel.

Toitumine Karud on segatoitulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Elusaid loomi murravad segedamini põhjapoolsematel aladel elavad karud. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid marju, neeti, kaera jne. Palju söövad nad ka erinevaid putukaid (sipelgaid ning nende vastseid, mitmete teiste putukate tõuke). Hea meelega söövad ka mett koos kärgedega.

Sigimine Jooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7-9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1-2 (harva kuni 5) abitut poega .

Areng Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. imetatakse poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Täielikult isesesvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib viiekümne aastani.

Koht õkosüsteemis Karu on tippkiskja , keda ohustab ainult inimene.

Ohustatus ja kaitse Jaht on lubatud varitsus - või hiilimisjahina 1. augustist 30. septembrini ning varitsus- ja hiilimisjahina 1. oktoobrist 31. oktoobrini.
3
Foto pruunkaru
bio.edu.ee/loomad/
4