KARU Katrina Raiend Gustav Adolfi Gümnaasium 8c 2008 Elupaikja viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulevarju. Aktiivsed on nad hämaras, harvem päevavalgel. Päeval magavad tavaliselt kõrge heina sees, kui neid ei segata. Üksikeluviisiga Talve veedavad taliuinakus, mis kestab novembrist kuni märtsaprillini. Eelistavad suuri metsi. Toitumine Karud on segatoidulised.Söövad näiteks: Taimi Raipeid Marju Naati Kaera Mett koos kärgedega Putukaid Sigimine Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Tiinus vältab tavaliselt 79 kuud. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Huvitavaid fakte
Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu.magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. inimese juuresolElusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata
3 Välimus Massiivse kehaehitusega. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal. 4 Karvastik Hele kuni tumepruuni karvaga. Tihe aluskarv, pikad pealiskarvad Karvastik muutub aastaaegadega Talvekarv on tihe ja torkiv. 5 Elupaik ja viis Eelistab rabadega. metsamassiive. Aktiivsed videvikus ja pimedas. Üksikeluviisiga Talv möödub taliuinakus. 6 Toitumine Segatoidulised Valdav osa toidust taimed ja raiped. Mitmesugused marjad Erinevad putukad Mesi koos kärgedega 7 Sigimine Jooksuaeg aprillist juunini. Tiinus 7...9 kuud Pojad sünnivad jaanuaris. Poegade arv: 14 (harva 5) Vastsündinu kaal: 300500 g 8 Meeled Nägemine on halb. Kuulmine keskmine. Haistmine väga hea. 9
Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekust märgates eelistavad nad eemale minna. Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris
Nad ei ole närilised, vaid kuuluvad hoopis käsitiivaliste hulka. Sõltuvalt liigist toituvad kõik Eestis elavad nahkhiired kas suurematest või väiksematest, pehmematest või kõvematest putukatest, olles seega kasulikud kahjurihävitajad. Eesti külmas kliimas lendab öösiti suhteliselt vähe putukaid ning needki on aktiivsed vaid soojal aastaajal. Seetõttu rändavad nelja nahkhiireliigi esindajad talveks lõuna poole, ülejäänud seitse liiki aga veedavad külma aja taliuinakus. Selleks varjuvad nad püsiva õhutemperatuuriga niisketesse koobastesse või keldritesse. Talveuni kestab oktoobrist aprillini ja nahkhiired elavad sellal suve jooksul kogunenud rasvakihi arvel. Talvituvate nahkhiirte kehatemperatuur ei ületa kuigivõrd ümbritseva keskkonna oma ning ainevahetus on neil väga aeglane. Ärkamisel kehatemperatuur tõuseb ja varuained kasutatakse kiiresti ära. Seetõttu on talvine ärkamine nahkhiirtele ohtlik ja neid ei tohi
metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikiides kadunud, olles sõilinud veel vaid suurematel metsaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. 3. Arvukus üle 500 isendi. 4. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiivne, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. 5. Toitumine Karud on segatoitulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Elusaid loomi murravad segedamini põhjapoolsematel aladel elavad karud. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid marju, neeti, kaera jne. Palju söövad nad ka erinevaid putukaid
HAMBAD ON TAL NÜRID NAGU KÕIGIL, KES SÖÖVAD NII TAIMSET KUI KA LOOMSET TOITU. ELUKOHT JA ELUVIIS KARUD EELISTAVAD ELADA SUURTES METSADES, MILLES ON TUULE POOLT MAHALANGETATUD PUID JA MILLES LEIDUB RABALAIKE. KARUD LIIGUVAD RINGI PEAMISELT VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, HARVA PÄEVAL. PÄEVA AJAL NAD TAVALISELT MAGAVAD KUSKIL KÕRGE HEINA SEES VÕI MÕNES MUUS VARJULISES KOHAS, KUS NEID EI SEGATA. SEETÕTTU EI OLE ELUSAT KARU LOODUSES JUST KERGE KOHATA. TALVE VEEDAVAD KARUD TALIUINAKUS. 1 SEE KESTAB NOVEMBRIST MÄRTSI VÕI APRILLINI. SEL AJAL ON NEIL KEHATEMPERATUUR NATUKE MADALAM KUI TAVALISELT JA KA AINEVAHETUS AEGLUSTUB. TOITUMINE KARUD SÖÖVAD PEAMISELT MITMESUGUSEID TAIMI JA NENDE SEEMNEID NING MARJU. ÄRA EI ÜTLE NAD KA PUTUKATEST JA NENDE VASTSETEST. ELUSAID LOOMI TAPAVAD KARUD SUHTELISELT HARVA EELISTADES VÄRSKELE LIHALE KERGELT ROISKUNUT. HEA MEELEGA SÖÖVAD KARUD METT.
Eestis küttimine. Ainsaks parasiidiks, kes võib mõjutada hundi asurkonna juurdekasvu on kärntõve tekitaja süüdiklest KARU Pruunkaru (Ursus arctos) kuulub kiskjate seltsi karulaste sugukonda Eestis on levinud alamliik euroopa pruunkaru (Ursus arctos arctos L.) Eestis eelistavad karud talvitumiseks erinevaid kuuse osalusega ja pigem niiskeid segametsi kaugemal inimasustusest ja suurematest teedes Hilissügisest kevadeni veedavad karud taliuinakus, mis on seotud nende kohastumusega elada üle talvine toiduvaene periood Eestis jäävad karud taliuinakusse tavaliselt novembris ning väljuvad talipesadest järgmise aasta märtsist maini. Talipesad hülgavad esimestena täiskasvanud isakarud ning viimasena sama-aastaste poegadega emakarud. Emakarud sünnitavad talipesades pojad ning veedavad nendega reeglina koos ka järgmise talve. Karu on sõltumata kuuluvusest kiskjaliste
Pruunkaru veedab oma talve tihnikus või koopas. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. ELUVIIS. Enne talve tulekut hakkab karu endale pesa tegema. Karud kannavad puujuurikate vahele või koopasse sammalt, kuivi lehti, kulu ja kuuseoksi, et poegadega soe oleks. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Mida kangem on külm, seda sügavam on karude uni. Nälga ta oma pika talveune ajal ei jää, sest suvega on ta ennast üsna rasvaseks söönud. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Emakarud lähevad talveunne oktoobri lõpul. KASVAMINE. Emasloomal sünnivad pojad jaanuaris, taliuinaku ajal. Karul on
Pikkus on 160-250 cm, eluiga võib ulatuda kuni 50 aastani. 1.3. Elupaik Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Isase karu magamisase on lihtne maapinnaõnarus või oksaräga kuhu lumi peale sajab. Emane ehitab oma pesa hoolikamalt, sest tal sünnivad pojad ja tal on vaja poegade eest hoolitseda. 2 1.4. Toitumine
metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Arvukus Eestis Üle 500 isendi. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsiaprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Toitumine Karud on segatoidulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Elusaid loomi murravad sagedamini põhjapoolsematel aladel elavad karud. Peamiselt söövad nad
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekust märgates eelistavad nad eemale minna. Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris
Taliuinaku kestus oleneb oludest. Näiteks kui külm ja lumi tulevad vara, jäävad kährikud magama juba novembris. Ent kui ilmad püsivad pikalt soojad, nagu eelmise aasta lõpus, siis ei heida nii mõnigi loom magama, vaid liigub ringi. Paljud loomad ärkavad taliuinakust isegi südatalvel suuremate sulade ajal. Samuti virgutakse varajastel kevadetel tavapärasest tunduvalt varem. Võrreldes talveunega kulub taliuinakus loomadel märksa rohkem energiat. Seetõttu kasutavad nad talviseid ärkvelolekuaegu toitumiseks. Pole harvad juhtumid, kui talvel uinakust äratatud loomad rasvavarude vähesuse tõttu või muul põhjusel enam ei uinugi, vaid jäävad kevadeni ringi liikuma ja toitu otsima. Kes eestis magavad talveund? Talveund magavad kõik meie kahepaiksed ja roomajad. Rohukonnad ja rohelised konnad lähevad talvituma veekogude põhjamutta või kivide vahele
Üksikjälg: ees 6,5 cm pikk ja 5,5 cm lai ; taga 8,5 cm pikk ja 6 cm lai www.jahindusinfo.ee Karulased: Pruunkaru välimust pole vaja ehk kirjeldada. Karu on Eestis põdra järel suuruselt teine imetaja, kellel peale inimese looduslikke vaenlasi ei ole. Karupoegi ohustavad vaid isased täiskasvanud karud, kes võimalusel poegi tapavad. Elupaigaks on metsased alad, suviti varjab end tihedamas taimestikus, talvel taliuinakus. Enne taliuinakut valmistab karu endale ette mitu pesa Eesti oludes vaiksemates varjulistes kohtades (tuulemurtud puude all, tihedas kuusenoorendikus) kraabib karu pinnasesse lohu, mille vooderdab kuuseokste või samblaga. Külmade tulekul valib ta ettevalmistatud kohtadest ühe välja kui talvel karu üles aetakse (jahi, metsaraie vm tegevuse käigus) jätkab uinakut mõnes teises sügisel ettevalmistatud kohas. Taliuinakus karu on tegelikult täiseti ärkvel.
Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub.Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Hunt-Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise
Pruunkaru - Ursus Suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Eelistavad elada suurtes metsades . Ringi liiguvad peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Talve veedavad karud taliuinakus (novembrist märtsi või aprillini). Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Innaaeg on aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega
Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekust märgates eelistavad nad eemale minna. Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris.
milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekust märgates eelistavad nad eemale minna. Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini
Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekust märgates eelistavad nad eemale minna. Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
