Kes saab kasu, kes kahju inflatsioonist? Kahju: suhteliselt kindlate tuludega inimesed (elukalliduse tõusuga on vaja endise elatustaseme säilimiseks teenida rohkem raha; hoiustajad (kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab raha tagasisaamisel selle eest vähem kui varem); laenuandjad (nagu hoiustajate puhul ei pruugi olla tagasi makstav summa samaväärne laenatuga); ettevõtlus (tekitab ebakindlust, halvendab edaspidiste kulutuste prognoosimist, tootmiskulude kasv) Kasu: need, kellel on kerge oma tulu suurendada; laenuvõtjad (vastupidine laenuandjatele) MÕISTED: likviidsus raha kohese kasutamise võimalus ostujõud mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk faktooring arvete ost-müük varutegur e kohustusliku reservi määr on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. fondsäästmine regulaarne säästude paigutamine fondidesse, kiirem teenimisvõimalus kui hoiustamine
·oskad nimetada eelarve koostamise etappe; ·oskad eristada eelarve kujundamise meetodeid; ·oskad koostada etteantud näitajate põhjal rahakäibe, kasumiplaani ja bilansi prognoosi. 2 Eelarvestamise protsess Ettevõtte eesmärgid: ·ettevõtte väärtuse suurendamine; ·turuosa suurendamine; ·kasumi maksimeerimine; ·klientidele väärtuse loomine, teistest parema toodangu valmistamine. Ettevõtte eesmärkide saavutamise juures on oluline osa plaanimisel. Plaanimine hõlmab: ·prognoosimist; ·erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui); ·eelarvestamist. Finantsplaanimine kuulub tippjuhtkonna tegevusalasse ja toetub ettevõtte strateegilistele plaanidele. Eelarve ehk finantsplaan on organisatsiooni plaan eelnevaks perioodiks rahas väljendatuna. Eelarve kirjeldab nii tegevustulemusi kui ka vajalike ressursside soetamist ja kasutamist juhtkonna poolt planeeritud toimingute läbiviimiseks. Eelarvestamise perioodid võivad olla:
· Äriplaani iseloomustus · Tooted/teenused · Turustamine · Keskkonna mõju ja ettevõtte riskitegurid · Äriplaani finantaseerimine ja käivitamine Äriplaani finantsosa koosneb järgmistest tabelitest: · Müügiprognoos ja · Kulude prognoos (ehk Tulude-kulude prognoos) · Kasumiprognoos · Rahavoogude prognoos · Bilansiprognoos · Projekti tasuvuse arvestus Finantsprognooside koostamisel on soovitav kasutada tabelarvutusprogramme (Exel). Prognoosimist alustatakse müügiprognoosi koostamisest esimesel tegevusaastal kuude lõikes ja aastas kokku. Aastane müügiplaan kajastatakse tabelis kasumiprognoos. Ettevõtte raha liikumist ja maksevõimet ehk likviidsust kajastab rahavoogude prognoos. Ostetud seadmed ja hooned kajastatakse prognoositud bilansis real põhivara. Prognooside koostamise käigus tulevad esile äriplaani nõrgad kohad, kuid neid teades saab rakendada erinevaid abinõusid. Odavam on selgitada äriidee tasuvus enne paberil,
planeerida ehk määrata kus, mida ja millal teha. Tootmisplaanis jagatakse tellimused ajaliselt tootmisallüksuste vahel eesmärgiga tagada toote üleandmine kliendile. Tootmine peaks kulgema tõrgeteta, ressursse säästvalt, mitte tekitama tarbetuid kulutusi ning tagama toote kvaliteedi. Seetõttu tuleb tootmist asjatundlikult korraldada. (Riives, Lavin, 2014, lk 39). Planeerimine hõlmab endas mitmeid tegevusi, näiteks: väliskeskkonna olukorda, faktorianalüüsi ja prognoosimist; eesmärkide saavutamise alternatiivide formuleerimist, hindamist ja optimeerimist strateegilise turunduse staadiumis; plaanide koostamist ja täideviimist. Plaanid võivad olla probleemsed, komplekssed, lokaalsed, strateegilised, taktikalised või operatiivsed. Planeerimine on eriti keerukas, kui ettevõte asub aktiivse innovatsiooni staadiumis, kus toimuvad kiired muutused määramatuse olukorras. (Kabral, 2003, lk 173) Planeerimisülesanneteks tootmissüsteemis on: 1
Viimast toimingut on ka võimalik oluliselt lihtsamaks teha tänapäevaste IT-lahenduste abil. VMI käivitamisel ja juurutamisel tuleb kõigepealt aru saada ettevõtete rollidest (Uetalu, 2003). 7 3. VMI KONKURENTSEELIS Tarnija juhitava kaubavaru strateegia on kasulik nii tarnijale kui ka edasimüüjale. Tarnija eelised: - Selgus edasimüüja igapäevase müügi osas lihtsustab prognoosimist. - Reklaami saab paremini siduda laoseisu plaanidega. - Vähenevad edasimüüja tellimuste vead, mis minevikus tähendasid tihtipeale kauba tagastusi. - Laoseisu selgus aitab eelistusi tuvastada (asendada kaup vs. tarneauk). - Tarnija näeb toote võimalikku vajadust enne, kui toode tellitakse. - Müügi ja kampaaniate analüüs on võimalik päeva täpsusega.(Hammer, 2002) Edasimüüja eelised:
osalejatel tutvuda ühe või teise hinnangu põhjustega ning vajadusel neid omalt poolt kritiseerida; ekspertide väljavalimine peab olema süstemaatiline; tähtis on omada ekspertide enesehinnaguid kompetentsi kohta vaadeldavate probleemide osas; vajalik on hinnangute ühilduvuse valem, mille aluseks on enesehinnagute andmed. Delfi meetodit on võimalik kasutada põhimõtteliselt igas prognoosimist nõudvas olukorras, sealhulgas ka juhul, kui otsuse vastuvõtmiseks on informatsiooni ebapiisavalt. On olemas mitmeid Delfi meetodi modifikatsioone, kus ekspertiisi organiseerimise põhiprintsiibid omavad väga palju ühist. Erinevused on seotud eelkõige meetodi täiustamise katsetega läbi põhjalikuma ekspertide valiku, nende kompetentsuse hinnangute skeemide sisseviimisega, paremini korraldatud tagasiside saamise jne. Informatsiooni
Portfell peaks sisaldama võimalikult erinevaid varaklasse: aktsiaid, võlakirju, tooraineid, kinnisvara. Varaklassi pikaajalise tootluse leidmiseks saab kasutada vastavaid indekseid. Investeeringu tootluse leidmiseks tuleks investeeringud viia ühte valuutasse kuid see pole nii lihtne kui esmapilgul paistab, nimelt on valuutarisk eraldi riskikategooria, mis on teistest peamistest varaklassidest praktiliselt sõltumatu ja küllaltki volatiilne ning see mõjutab tootluse prognoosimist ( Väärtpaberite teejuht 2008: 173 - 178) See oli lühike sissejuhatus tootluse olemusest, selle kasutamisest investeeringute tulususe määramisel ning võimalusi kuidas on võimalik tootlust optimeerida nii, et see oleks investorile võimalikult tulutoov ning väikese riskiga. 3. RISKI MÕÕTMINE Investorile ei ole aktsiaturule pürgimisel tavaliselt selget ettekujutust, kui suure riski ta võib võtta, kuidas riski hajutata ning milliste objektide väärtuste kasv on üksteisega
erinevaid tulemusi. Portfell peaks sisaldama võimalikult erinevaid varaklasse: aktsiaid, võlakirju, tooraineid, kinnisvara. Varaklassi pikaajalise tootluse leidmiseks saab kasutada vastavaid indekseid. Investeeringu tootluse leidmiseks tuleks investeeringud viia ühte valuutasse kuid see pole nii lihtne kui esmapilgul paistab, nimelt on valuutarisk eraldi riskikategooria, mis on teistest peamistest varaklassidest praktiliselt sõltumatu ja küllaltki volatiilne ning see mõjutab tootluse prognoosimist ( Eesti Päevaleht 2008; 173 - 178) 2.1 CAPM mudel Leidmaks mingile portfellile nõutavat tulunormi on välja töötatud CAPM (ingl. k. Capital Asset Pricing Model) e. varade hindamise mudel, mille eesmärgiks on leida portfelli nõutav tulusus, kui on teada: 1. riskivaba tulumäär, 2. portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning 3. kogu vaadeldava turu riski ja portfelli riski suhe.
mis katab nii rahalised kui ka mitterahalised aspektid PLANEERIMISE EESMÄRK: Ettevõtte tegevusefektiivsuse suurendamine läbi: 1. sihtmärkide seadmise ja ettevõtte kõikide tegevuste koordineerimise; 2. riskide väljaselgitamise; 3. protsesside lihtsustamise; 4. ettevõtte paindlikkuse ja muutustega kohanemise võime suurendamise PLANEERIMINE HÕLMAB: prognoosimist erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui?) eelarvestamist FIRMASISESE PLANEERIMISE MEETODID traditsiooniline planeerimine e. eelmise perioodi tasemest lähtuv nullbaasist lähtuv Eelarvestamise ajalised perioodid lühiajalised plaanid e eelarved (lähimaks 12 kuuks kuu täpsusega) keskpikad plaanid e eelarved (2. - 3. aastaks kvartali täpsusega) pikaajalised plaanid e eelarved (4. - 5
Ajakäituriga tegevuspõhises kuluarvestuses kasutatakse ajapõhiseid võrrandeid, mille abil jaotatakse otse ja automaatselt ressursside kulud tegevustele võrrandite abil. Võimsuse kulu määr= hangitud võimsuse kulud/hangitud ressursside tegelik võimsus. Planeerimiine- otsustusprotsess võimalike ressursside kasutamise kohta. Eriti tähtis kiiresti muutuvad majanduskeskkonnas, kuna plaan võimaldab muutustele reageerida süstemaatiliselt, mitte kaootiliselt. Planeerimine hõlmab prognoosimist, projekteerimist ja eelarvete koostamist. Plaanide väljatöötamiseks firmas on 3 võimalust: 1) Retrograadne planeerimine (raamplaan liigendatakse planeerimistasanditel osaplaanideks). 2) Progressiivne planeerimine (algab kõige madalamal tasemel). 3) Vastassuunaline planeerimine (juhtkond töötab välja raamplaani, millest lähtuvalt töötatakse välja osaplaanid). Vastutuspõhine arvestus - arvestussüsteem, mis arvestab ja kirjeldab kulusid vastutustasandite lõikes,
vaheliste kauguste ruutude summa on minimaalne. Vähimruutude meetod tähendab mudeli standardvea minimeerimist Regressioonanalüüs ei ole pööratav. Determinatsioonikordaja iseloomustab mudeli kirjeldusvõimet. Standardviga iseloomustab funktsioontunnuse väärtuste yi kõrvalekallet regressioonmudeliga määratud väärtustest ŷi. Mudel kirjeldab suuruste vahelist seost: mis suunas üks suurus teist mõjutab; kui palju mõjutab; kas mõju on lineaarne või mittelineaarne. Mudel võimaldab prognoosimist. Mudel võimaldab välja tuua erindeid. Regressioonanalüüs võimaldab hinnata mudeli parameetrite arvväärtusi. Ei ütle, milline matemaatiline kuju peab mudelil olema. Lineaarne mudel y= ax + b on üks võimalikest. Teooriast on teada, millise kujuga seos uuritavate suuruste vahel eksisteerib, on teada mudeli üldkuju. On vaja leida vaid konkreetsele andmestikule vastavad parameetrid, st mudeli konkreetne kuju.
Erinevad lähenemisviisid (3)- Top-down kõigepealt koostatakse prognoos toodete, turgude või ajaperioodide kõrgematel tasemetel; seejärel disagregeeritakse prognoos tootekategooriate või SKU-de (laoühikute), tarbijate, nädalate/päevade tasemetele. · Bottom-up kõigepealt koostatakse prognoos üksikute toodete kohta, need prognoosid agregeeritakse kõrgema taseme prognoosi saamiseks. · Middle-out prognoosimist alustatakse keskelt, näiteks tootekategooria tasemelt. Prognoos kogu ettevõtte nõudluse kohta saadakse agregeerimise teel, üksikute toodete nõudluse kohta disagregeerimise teel c. Hinnangulised ehk kvalitatiivsed mudelid- Eksperthinnangute meetod (E. Kalle järgi) 1. Eksperthinnangute kasutamise eesmärgi määratlemine ja protseduuride kavandamine. 2. Küsitusankeedi koostamine. 3. Ekspertide valik. 4. Ekspertide
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes
tegevuste kirjeldus). Juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisprotsess 2.tasandi ja problemaatika järgi:*makromudelid, *mikromudelid, *problemaatikamudelid seisukohale vähemalt lühikeseks ajaks. Asukohavalik koosneb neljast etapist: 1)valitakse operatsioonide ahelana, mis eeldab analüüsimist, prognoosimist, optimeerimist, 3.matemaatiliste seoste järgi: *funktsionaalsed(determeneeritud), *stohhastilised asukoha hindamise kriteeriumid(tulu, sotsiaalsete teenuste hulk, lähedus tarbijale, kulud majanduslikku põhjendamist ja sobiva alternatiivi valimist mitmete võimaluste seast
Kõik projektid kandideerivad planeerimisprotsessis võrdsetel alustel nullbaasist lähtuvalt järgmiseks aastaks kasutada olevatele ressurssidele. Teiste sõnadega, eelmise perioodi plaane ei saa kasutada uutes plaanides taotletavate ressursside põhjendamiseks. Iga tegevust ning tegevuse käigus tehtavaid kulutusi tuleb põhjendada. Nende kaudu on võimalik erinevatest alternatiividest lähtudes otsida uusi võimalusi. Planeerimine hõlmab endas: o prognoosimist, o projekteerimist, o eelarvestamist. Eelarvestamine on pidev protsess, mis algab eesmärkide püstitamisega, millele järgneb nende sidumine vastavate ressurssidega. Vastavalt ressursside kättesaadavusele korrigeeritakse eesmärke. Järgneb eel-I arvete koostamine eesmärkide saavutamise nimel. Saadud tulemusi I tuleb hinnata ja võrrelda planeeritutega. Vajaduse korral tuleb plaane muuta, see viib omakorda uute eesmärkide püstitamisele, mistõttu kogu protsess kordub
•Klass C – Vähetähtsad tooted, mis moodustavad ca 40–55% hangitavate materjalide ja teenuste nimekirjast ning ainult 5% osturahast. Sõltuva ja sõltumatu nõudluse erinevused. Sõltumatu nõudluse korral ei sõltu tooted teistest toodetest − nõudlus ei sõltu varude haldamise otsusest − nõudlus varieerub ebaregulaarselt ja juhuslikkuse alusel − varude planeerimisel ei ole vaja arvestada teiste artiklite varu − kasutatakse nõudluse prognoosimist mineviku andmetele lähtudes − kriitiline on pigem artikli kogus kui tellimuse õige ajastamine • Sõltuva nõudluse korral on ühe toote nõudlus sõltuvuses mõnest teisest tootest, varude planeerimine sõltub tooteplaanist Materjalivajaduse planeerimise MRP ülevaade ja loogika. Materjalivarustuse ülesandeks on kindlustada tootmine õigeaegselt vajalike komplekteeritavate materjalide ja toodetega. Selleks on vaja teada:
tagasilükkamise eest. Riskijärelevalve ja –kontroll- tuvastatud riskide jälgimine, jäänud riskide monitoorimine, uute riskide määratlemine, vastumeetmete plaanide täitmine ja nende efektiivsuse hindamine kogu projekti ulatuses. Infohaldus- projekti huvigruppidele vajaliku informatsiooni õigeaegne edastamine. Aruandlus soorituse kohta- sooritusega seotud informatsiooni kogumise ja levitamise protsess. Sisaldab seisundi aruandeid, edenemise mõõtmist ja prognoosimist. Skoobi kontroll- projekti skoobis tehtavate muudatuste kontrollimise protsess. Skoobi muudatus- iga projekti skoobis tehtav muudatus. Skoobi muudatus peaaegu alati toob kaasa muudatusi projekti kuludes või ajagraafikus. Skoobi kontroll- skoobi, kulude ja ajakava muutujate komplekti koguhälbe lahutamine konkreetsete komponentide hälveteks. Kvaliteedi tagamine- planeeritud, süstemaatiliste kvaliteeditegevuste rakendamine
voogude juhtimise täiustamine, logistika kuluarvestussüsteem. Samuti tegeleb logistik klienditeenindusega seotud protsesside täiustamise, logistikaga seotud personali valiku ja värbamisega, kaupade ja teenustega seotud riskide hindamise, juhtimise ning keskkonnamõjude hindamisega. Logistikajuhi töö hõlmab protsesside juhtimist, planeerimist, strateegilist juhtimist, lepingute sõlmimist, nõudluse prognoosimist, logistikasüsteemide arendust, inimeste juhendamist, igapäevase tegevuse korraldamist, kvaliteedijuhtimist, eesmärkide püstitamist, kulude juhtimist, tegevuse hindamist ja korrigeerimist. Logistikajuht peab sidustama ettevõtte logistika ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. Laojuhataja juhib ettevõtte lao tööd. Ta juhib kauba käitlemisprotsessi laos kauba vastu- võtmisest kuni selle loovutamiseni. Tema tööülesandeks on ettevõtte ladustus- ja jaotustegevuse
õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Sotsiaalriigi printsiip 4 elementi Sotsiaalriigi printsiibi olemus lähtub kaasaja ühiskonna tehnilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sellest tulenevatest ülesannetest, mis on õiguslikult determineeritud. Sotsiaalriigi printsiip praktikas tähendab avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna arengu prognoosimist ning planeerimist jne. Sotsiaalriigi printsiibi sisu elemendid on: - normaalsete elamistingimuste tagamine. Nt KOKS § 6 1. lõike kohaselt on valdade ja linnade ülesandeks korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ning kanalisatsiooni, heakorda, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. - Sotsiaalse julgeoleku tagamine
intensiivsus nii juhitavatele teguritele (alternatiivide ruumile) kui ka alternatiivide realiseerimise tulemustele juhitava protsessi senist toimimist või analoogseid protsesse iseloomustavate andmete alusel; c) prognoosida juhitamatute tegurite väärtused (tase ja hajuvus) alternatiivide elluviimise ajal ning nende tegurite mõju tulemus nii juhitavatele teguritele (alternatiivide ruumile) kui ka alternatiivide elluviimise tulemustele (väliskeskkonna tegurite väärtuse prognoosimist). d) määrata alternatiivide elluviimise tulemuste objektiivselt tingitud (normatiivne) tase juhitamatute tegurite prognoositud väärtuste ja mõju intensiivsuse alusel, arvestades seejuures väliskeskonna tegurite kujunemist iseloomustava määramatusega. 2.Selgitage väliskeskkonna teoreetilise kvalitatiivse analüüsi olemust ja probleeme väliskeskkonna piiritlemisel. Milles seisneb kvalitatiivse analüüsi sisemise ja välise komplekssuse tähtsus?
Samuti kindlustunne sellest, et ettevõtte aruandlus on usaldusväärne ja tõene. 7) Audiitorkontroll sõltumatu eksperdi hinnang, ettevõtte finantsarvestusele. Vandeaudiitor on välisauditi läbiviija, kes kontrollib ja hindab raamatupidamisaruannete kvaliteeti, lähtuvalt auditeerimise eeskirjast. Siseaudiitor on funktsioon, mis tegutseb organisatsiooni sees ja ta on kõike hõlmav. 8) Eelarvestamine mis tähendab majandusnäitajate prognoosimist, ing eelarvete koostamist, eelarvestamise protsessis. (Eelarve protsess viiakse läbi eelarve koostamise, info kogumise, metoodika, arvestusvalemite valimise, praktiline tegevuse, lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad
mõistetega. Mõm (üldine, avalik huvi, head kombed, oluline põhjus, muu oht, riigi julgeolek). Rakendamine võib olla ka tõlgendamise probleem. Kohtutel on seetõttu õ seda täies mahus kontrollida kui õn piiritleb õiguslike tagajärgede eeldused väga üldises plaanis. Abstr tõlgendamine ja rakendamine võib tekitada olulise raskuse üksikjuhtumil. Mõm probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitel nõuab hindamist ja tuleviku prognoosimist. Viimane on võimalik, kui võetakse arvesse erinevaid vaatekohti, neid hinnatakse ja kaalutakse. Mõm-ide rakendamine võib nõuda personaalseid otsustusi (ausus, usaldusväärsus), samuti subj arusaamadega rikastatud pedagoogilise või muu iseloomuga väärtusotsustusi. Mõm-id võivad viidata ka meta-juriidilistele normidele ja mastaapidele (teaduse, tehnika tase, head kombed). Teatud juhul on h-l vaba otsustusruum, mida kohtutel ei ole võimalik üle kontrollida.
Seejärel võib aga eelarvet jooniste 2 põhjal pidevalt kontrollida suvalise vajaliku otsuse arvestamiseks. Kui projekt läheb võistupakkumisele, siis seal kujunev maksumus on eelarves koostatust ilmselt teatud määral erinev. Koos tööde käiguga jätkub ka maksumuse jälgimine ja see protsess on tuntud "projekti maksumusplaanimisena" või lihtsalt "maksumusplaanimisena". See termin on siiski teatud määral ebatäpne, sest "plaanimine" eeldab eelnevat prognoosimist. Tegelikult on aga kogu selle tegevuse juures oluline maksumuskontroll nii projekteerimise kui ka ehitamise käigus. Täielik termin oleks seega "projekti maksumusplaanimine ja - kontroll", kuigi olles liiga kohmakas, väljendab kogu maksumusplaanimisega seotud protseduuri. Maksumusplaan ilma kontrollita on vaid ligikaudne eelarve. Projekti maksumusplaanimine viiakse lõpule mudeliga püramiidi kolmandal tasemel, jaotades ehitise funktsionaalseteks konstruktiivelementideks
32. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. Tunnusjoonte ideoloogiast lähtuv isiksusepsühholoogia kontseptsioon (suure viisiku teooria). On jõutud järeldusele, kõik isiksuse tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile, mis kujundavadki endast isiksuse baas-seadmusi. Ehk inimese isiksus koosneb kõigi viie kombinatsioonist. Kuigi isiksusejoonte teooriad kirjeldavad inimese käitumist päris hästi ja võimaldavad ka selle prognoosimist, ei seleta need käitumist ehk miks millalgi inimene midagi teeb. Samamoodi ei peegeldu nendes teooriates inimese areng eluea jooksul. Lisaks ei võimalda teooriad praegu veel selgitada seda, miks ja kuidas isiksusejooned tekivad ning milline on nende omavaheline interaktsioon. 1. avatus 2. kohusetunne/meelekindlus 3. ekstravertsus 4. lähedus/seltsivus 5. neurootilisus 33. Millega tegeleb kliiniline psühholoogia
võimsusest. x Teenindussüsteemi konfiguratsioon teenindussüsteemi klassifitseeritakse lähtudes kanalite ja faaside arvust. On ühe kanaliga süsteemid, mitmekanalilised süsteemid, ühefaasiline, mitmefaasiline. x Teenindajate arv. 2. Tootmise plaanimine 2.1. Tootmise planeerimise vajadus ja sisu Plaanimine kui juhtimisfunktsioon hõlmab mitmeid tegevusi: väliskeskkonna olukorda ja faktoranalüüsi, prognoosimist, eesmärkide saavutamise alternatiivide sõnastamist, hindamist ja optimeerimist strateegilise turunduse staadiumis, plaanide koostamist ja täideviimist. Plaanid võivad olla sisult probleemsed, komplekssed, lokaalsed, strateegilised, taktikalised või operatiivsed. Plaanimine on eriti keerukas, kui ettevõte asub aktiivse innovatsiooni staadiumist, kus toimuvad kiired muutused määramatuse olukorras. Plaanimise põhimõtted: y strateegiliste ja taktikaliste plaanide järjepidevus
1) eri toodete tootmisega kaasnevate kulude teke; 2) kulukäiturite liigitam. ja valik eri kulude tekkemehhanismide seisukohast; 3) samade kulukäituritega seotud kulude koondam. kulukogumitesse; 4) käiturite kasut. kulude jaotam. toodetele lähtudes kulukogumist. 25 19. Firmasisene planeerimine (eelarvestamine). Ettevõtte koondplaan. Plan. - otsustusprotsess, mille käigus valit. ress. kasut. eri alternatiivide vahel. Hõlmab: 1) Prognoosimist - hinnangute andm. eesootavatele (ja väljaspool e/v otsest kontrolli olevatele) sündmustele. Oluline pidev muutuste anal. müügi- ja ostuturgudel. Erineb plaanist eelkõige vastu- tuse poolest: ei sea juhile mingit kohustust ega vastutust. 2) Projekteerimist - annab eri alternatiivid e/v strat. ja taktikate valikuks eri maj.situatsioonides, vastates küsimustele "mis siis, kui". 3) Eelarve koostamist - eelarve on üldjuhul aastane ja paneb juhile vastutuse seatud eesm. saavut. eest. Plan
vad selle massi homogeensusest ja edaspidisel valmistamisel selle kivi tugevust mõjutavatest tehnoloogia häiretest. Seega on kivi lõplik tugevus (või ka muu omadus) sisuliselt juhuslik suurus, mille määrab tehnoloogia ebatäpsus (nn süsteemi "müra"). Kivitugevuse määramiseks tuleks ta pressi all purustada, teda ei ole võimalik enam kasutada, seega on kasutatava kivi tugevust tehnoloogiliste parameetrite alusel võimalik ainult prognoosida. Seda prognoosimist tehakse tõenäosusteooria abil. Kõigepealt uuritakse protsessi omapära ja kohaldatakse sellele nn jaotuskõver. Pikaajaliste uurimuste tulemusel on leitud, et materjalide tugevusomaduste iseloomustamiseks on sobiv normaaljaotus- (Gaussi normaaljaotus-) kõver. Järgmisel skeemil on antud kivide tugevuse normaaljaotuskõver. p 3 P = 0,135 fd fk f
intressimäära tulumaksu võtta. Kapitali kaalutud keskmist hinda (WACC weighted average cost of capital) arvutatakse valemiga: WACC = wd k d (1 - t ) + w p k p + ws k s kus: Wd, Wp, Ws - vastavalt laenude, eelisaktsiate ja lihtaktsiate osatähtsus kd, kp, ks - vastavalt laenude, eelisaktsiate ja lihtaktsiate hinnad t - tulumaksumäär Omakapitali hind Tuleb eristada omakapitali hinna prognoosimist ja tegeliku omakapitali hinna arvutamist. Prognoositud omakapitali hinda kasutatakse investeerimisprojektide hindamisel, tegelik omakapitali hind näitab, milline on tegelik omakapitali hind ja seda saab kasutada näiteks prognooside täitmise kontrollimiseks. 28 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm
välispoliitika juhtimist ning suunamist ning hõlmab muu hulgas ka majandusprotsesside juhtimist. Kokkuvõtlikult öeldes tähendab mõiste „poliitiline juhtimine” avaliku elu kui terviku ja tema eri valdkondade dünaamilist ja tulevikku suunatud juhtimist ning kujundamist (õiguspoliitika, majanduspoliitika, kultuuripoliitika, sotsiaalpoliitika, keskkonnapoliitika jne). See tegevus eeldab sotsiaalsete jõudude ja protsesside arengu hindamist ning prognoosimist, kavandatavate abinõude eeliste ja negatiivsete külgede kaalumist, samuti rakendatavate abinõude mõju arvestamist. Kui valitsemine on poliitiliste eesmärkide püstitamine ja nende teostamine (poliitiliste otsuste tegemine), kus domineerib loominguline element, siis haldus kujutab endast praktilist tegevust, selle eesmärk on eelkõige täitev-korraldavate ülesannete täitmine. Väga üldiselt võib öelda, et
välispoliitika juhtimist ning suunamist ning hõlmab muu hulgas ka majandusprotsesside juhtimist. Kokkuvõtlikult öeldes tähendab mõiste ,,poliitiline juhtimine" avaliku elu kui terviku ja tema eri valdkondade dünaamilist ja tulevikku suunatud juhtimist ning kujundamist (õiguspoliitika, majanduspoliitika, kultuuripoliitika, sotsiaalpoliitika, keskkonnapoliitika jne). See tegevus eeldab sotsiaalsete jõudude ja protsesside arengu hindamist ning prognoosimist, kavandatavate abinõude eeliste ja negatiivsete külgede kaalumist, samuti rakendatavate abinõude mõju arvestamist. Kui valitsemine on poliitiliste eesmärkide püstitamine ja nende teostamine (poliitiliste otsuste tegemine), kus domineerib loominguline element, siis haldus kujutab endast praktilist tegevust, selle eesmärk on eelkõige täitev-korraldavate ülesannete täitmine. Väga üldiselt võib öelda, et
tõenäosust kõrvutades seda teiste samasugustega. 2. Kättesaadavuse probleem (availability bias) – inimesed meenutavad möödunud sündmusi ja mida kergemini meenub, seda suuremaks selle toimumise tõenäosust peetakse. 3. Ankurdamine – määratakse mingi algne väärtus ja järgnevate määramisel võetakse arvesse eelmist seisukohta. See võib tugevalt mõjutada näiteks rahavoogude prognoosimist. 4. Raamistamise probleem (framing effect) sõltuvalt sellest, millisesse konteksti inimene pannakse võib ta anda erinevaid vastuseid. Tulemuseks „kallutatud“ otsused. 26. Nimetage 3 intuitiivset meetodit, mis võimaldavad investeerimisprojekti eraldiseisvat riski projekti analüüsil arvesse võtta. Investeerimisprojekti eraldiseisva riski arvestamise meetodid: Intuitiivsed meetodid, kohandatakse:
kas õiguslike tagajärgede kohaldamise eeldused on olemas. Määratlemata õigusmõistete kindlakstegemisel tuleb kindlaks teha, kas see mõiste on tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib nõuda personaalseid otsuseid, subjektiivsete rikastatud pedagoogilisi või muu iseloomuga väärtusotsustusi. Ühendnormid on need, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid. Hindamisruum Mil määral on määratlemata õigusmõistete rakendamine kohtute poolt üle kontrollitav. Kas haldusorganile on antud hindamisruum, mis ei allu kohtulikule kontrollile
Kokku 280 000 2. Tegevuspõhine meetod Iga toote või teenuseühiku suhtes määratakse kindel kulumi (amort.) summa mida nimetatakse kulumi määraks (depreciation rate). See saadakse põhivara kulumi summa ja kasuliku eluea (tootmisühikutes) jagatisena. Kulumi (amortis.) määr = (Soetusmaksumus - lõppväärtus) : Eeldatav kasulik eluiga (tm. üh.) Et määrata kindlaks perioodi p/v kulu, korrutatakse perioodi tegevusmaht kulumi (amort.) määraga. See meetod eeldab tegevuste prognoosimist põhivarade lõikes. Seda meetodit rakend. selliste põhivarade puhul, mida kasutatakse ebaühtlaselt ja mille kasutamist on võimalik mõõta. Näide. Masina CX-123 soetusmaksumus on 330 000.- (300 000 + 3 000 + 27 000) ja kasulikuks tööajaks määrati 5 aastat ning lõpetamismaksumuseks (likvideerimisväärtuseks) hinnatakse 50 000.-. Tegevusperioodil planeeriti valmistada 1 600 000 toodet järgmiselt: · esimesel aastal 200 000 toodet
- kaubandust kontrollib Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), mille liige Eesti on ja Venemaa tahab saada (enne 1995.a. oli selle organisatsiooni nimi GATT - Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe) ja - suurriikide klubi G-7 (USA, Kanada, GBR, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan), - OECD - loodi esialgu Marshalli plaani koordineerimiseks , nüüd liidab 29 arenenud tööstusriiki riiki ja oma eesmärgina näeb majanduskontaktide edendamist ja majanduslike suundumuste prognoosimist. IMF-i eesmärgid: - soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda - teostada järelvalvet riikide majanduspoliitika üle - Finantsabi majandusreformide läbiviimiseks 13. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Ühisraha euro. 13.1. Euroopa Liidu rahapoliitika EL ühisraha eurot kasutab 2009.a. 27 liikmesriigist 16.
Poliitika kujundamise protsess (eesmärgi püstitamine ja alternatiivide hindamine) Väga oluline poliitika kujundamises on poliitika prognoosimine. Prognoosimine ei tähenda mitte tuleviku ennustamist, vaid erinevate tegevuste (oletuste) mõjude hindamist. Oluline on siinkohal määratleda: mida on vaja prognoosida; missugust ajaperioodi peaks prognoos hõlmama (lühiajaline kuni 1 aasta, keskmine 1-5 aastat, pikaajaline üle 5 aasta). Sellist prognoosimist kasutatakse päris tihti erakondade poolt (nt Reformierakonna lubadus keskmine palk 9000 kroonini). Prognoosimisel on suurimateks probleemiteks, et sageli puuduvad vajalikud andmed (nt mingi statistika - vanemahüvitis), vajalik on prognoosida pikka ajaperioodi (nt muutub keskkond – 80ndatel ei osanud keegi ette näha NSVLi kokkukukkumist) ning taaskord võib puudu tulla lihtsalt oskustest. Kindlasti on prognoosi raske teostada, kui ei määratleta eesmärke!
plaanis. Subsumeerimisel peab normi rakendaja otsustama õigusnormi poolt antud piirides, kas õiguslike tagajärgede kohaldamise eeldused on olemas. Määratlemata õigusmõistete kindlakstegemisel tuleb kindlaks teha, kas see mõiste on tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib nõuda personaalseid otsuseid, subjektiivsete rikastatud pedagoogilisi või muu iseloomuga väärtusotsustusi. Ühendnormid on need, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid. Hindamisruum Mil määral on määratlemata õigusmõistete rakendamine kohtute poolt üle kontrollitav. Kas haldusorganile on antud hindamisruum, mis ei allu kohtulikule kontrollile. Õigusriigi printsiip eeldab, et kõik on kohtu poolt ülekontrollitav
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes
Subsumeerimisel peab normi rakendaja otsustama õigusnormi poolt antud piirides, kas õiguslike tagajärgede kohaldamise eeldused on olemas. Määratlemata õigusmõistete kindlakstegemisel tuleb kindlaks teha, kas see mõiste on tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib nõuda personaalseid otsuseid, subjektiivsete rikastatud pedagoogilisi või muu iseloomuga väärtusotsustusi. Ühendnormid õigusnormid, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid. Hindamisruum kohtulikult ainult piiratud määral kontrollitav väärtushinnangute ja otsustuste ala määratlemata õigusmõistete kasutamisel haldusorgani poolt. On üldiselt toetatav seisukoht, et
plaanis. Subsumeerimisel peab normi rakendaja otsustama õigusnormi poolt antud piirides, kas õiguslike tagajärgede kohaldamise eeldused on olemas. Määratlemata õigusmõistete kindlakstegemisel tuleb kindlaks teha, kas see mõiste on tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib 20 nõuda personaalseid otsuseid, subjektiivsete rikastatud pedagoogilisi või muu iseloomuga väärtusotsustusi. Ühendnormid on need, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka määratlemata õigusmõisteid. Hindamisruum Mil määral on määratlemata õigusmõistete rakendamine kohtute poolt üle kontrollitav. Kas
Ta eristab nelja tüüpi poliitilisi vaidlusküsimusi. 3. – 6. Eesmärgi püstitamine ja alternatiivide hindamine Väga oluline poliitika kujundamises on poliitika prognoosimine. Prognoosimine ei tähenda mitte tuleviku ennustamist, vaid erinevate tegevuste (oletuste) mõjude hindamist. Oluline on siinkohal määratleda: mida on vaja prognoosida; missugust ajaperioodi peaks prognoos hõlmama (lühiajaline on kuni 1 aasta, keskmine 1-5 aastat, pikaajaline 5 aastat ja enam). Sellist prognoosimist kasutatakse päris tihti erakondade poolt (nt Reformierakonna valimislubadus keskmine palk 9000 kroonini). Prognoosimisel on suurimateks probleemideks, et sageli puuduvad vajalikud andmed (nt mingi statistika - vanemahüvitis), vajalik on prognoosida pikka ajaperioodi (nt muutub keskkond – 80-ndatel ei osanud keegi ette näha NSVLi kokku kukkumist) ning taaskord võib puudu tulla lihtsalt oskustest. Kindlasti on prognoosi raske teostada, kui ei määratleta eesmärke!
mudeli A kohta on 21,80 kr, mudeli B kohta 20,43 kr ja mudelite C ning D kohta 13,74 kr. Leida kiirköitjate müügist saadav kasum päevas. (Lahendus sooritada programmis MS Excel, kasutades maatriksalgebrat). Oleku- ja üleminekumaatriksid NÄIDE 8.8. Oleku- ja üleminekumaatriksid. Teedeehitusfirma töö sõltub oluliselt sellest, kas on tegemist vihmase (V) või kuiva ilmaga (K) ja seepärast on töö planeerimisel vajalik kasutada ilma prognoosimist. Viimase 25 päeva jooksul vaheldus ilm järmiselt: KVKKK VVKKV KVVKK KVKKK KVKKK See, milline ilm tuleb, sõltub suuresti eelmise päeva ilmast. Tähistades sündmusi "vihmasele ilmale järgneb vihmane" VV, "vihmasele järgneb kuiv" VK jne võime välja kirjutada vastavate sündmuste sagedused. VV esines 2 korda, VK esines 6 korda, KK 10 korda ja KV 6 korda. Need sagedused on otstarbekas esitada maatriksina: K V
Määratlematud mõisted üldine huvi, ohu korral, vajaduse korral, jne. Määratlemata õigusmõistetega on tegemist, kui õigusnorm piiritleb õiguslike tagajärgede eeldused, abstraktsed koosseisulised tunnused väga üldises plaanis. Määratlemata mõistete rakendamise korral on tegemist tõlgendamise mitte subsumeerimise probleemiga. Määratlemata õigusmõistete probleem kuulub teadmiste valdkonda, ja nende rakendamine üksikjuhtumil nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. Seda ähmastab kõikvõimalikud väärtushinnangud. Määratlemata õigusmõisted võivad viidata ka metajuriidilistele väärtustele, nt `head kombed'. Siin võivad kohtud muuta ametniku arvamust, mitte nagu diskretsioonikorral Hindamise ruum piiratud kohtuliku kontrolliga valdkonnad: 1. Eksamitel tehtud otsustused ja otsustused, mis sarnanevad eksamitel tehtud otsustustega tuleb vahet teha kahesuguste otsustuste vahel: a
Mudelis on ära kirjeldatud väliskeskkonna tingimuse S muutumine üle aja. Selle mudeli abil on võimalik teha prognoos, mis tuvastab, milline võiks olla eeldatav S väärtus uuritaval tuleviku ajahetkel. Ajateguri alusel prognoosides eeldatatakse, et ajas stabiilsed on nii tegurite absoluutsete juurdekasvude kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed parameetrid kui ka tegurite mõju intensiivsus. Kasutatakse inertsile tuginevat prognoosimist prognoositava nähtuse muutumise trendide modelleerimiseks, sest trend on tavalisel prognoositava nähtuse muutumise peamine komponent ja kõige stabiilsem osa. Stabiilse trendi kõrval on prognoositava nähtuse dünaamikale sageli iseloomulikud sesoonsed kõikumised. Kõikumiste prognoosimiseks kasutatakse samuti ajategurile tuginevaid mudeleid. Lõpuks ühendatakse mõlemad mitmemõõtmelisesse
Radarite olemasolu ei sunni lendavate objektide olemasolul kohe rünnakut alustama. Laekuvat infot analüüsitakse ja ainult siis, kui vaenlase rünnak on ülimalt tõenäoline, langetatakse otsus kaitsereaktsiooni käivitamise või mittekäivitamise otstarbekuse üle. Planeerimisvõime Prefrontaalkoor teeb rohkemat kui ainult otsustab võimaliku ähvardava ohu olemuse üle. Prefrontaalkoorel on võime luua kujundeid ja nendega manipuleerida. Funktsionaalselt tähendab see tulemuse prognoosimist ja tuleviku planeerimist. Mitme käigu ulatuses ette mõtlemise võime tähendas meie eellastele võimalust luua tingimuslikke plaane "kui see ei toimi, tee teistviisi". Otsaju koore suure pindala tõttu õppisid meie esivanemad ohtudega uudsel moel toime tulema. Nii taipasid nad, et vaenlaste rünnaku ohtu on võimalik vähendada lihtsate kaitserajatiste ehitamisega, nt koopasuu kinnimüürimisega. Ajapikku arenes see lihtne strateegia
TUNNETUS NING TEOORIA; ÕIGUSTEOORIA NING ÕIGUSTEADUS; ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA; ÕIGUSÕPE; ÕIGUSTEOORIA NING ÕIGUSTEADUSE FUNKTSIOON; ÕIGUSHARUD; SUURED ÕIGUSSÜSTEEMID) § 1. TEADUS, TUNNETUS NING TEOORIA Teadus on loogiliselt korraldatud, praktikas kontrollitud, tõestatav ning pidevalt arenev mõistete süsteem looduse ja ühiskonna kui nähtuste ning nende tunnetuse seaduspärasustest inimese poolt. Teadus võimaldab põhjendatud prognoosimist ja loodus- või sotsiaalse keskkonna mõjutamist ning ümberkujundamist (protsesside juhtimist, manipuleerimist nähtuste ning protsessidega). Teaduses levinud üldise käsitluse kohaselt peab olema võimalik mistahes nähtusi kirjeldada neile eriomaste tunnuste kaudu. Teaduse eesmärk on uute, tunnetuslikult ning praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine, aga samuti saadud teadmiste töötlemine, kasutamine, säilitamine ja paikapidavuse hindamine.
talle sellise õiguse annab. 2. Sotsiaalriigi printsiip Sotsiaalriigi printsiibi olemus lähtub kaasaja ühiskonna tehnilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sellest tulenevatest ülesannetest, mis on õiguslikult determineeritud. See tähendab, et nende elluviimine tagatakse õiguslike vahenditega (meetoditega). Sotsiaalriigi printsiip praktikas tähendab avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna arengu prognoosimist ning planeerimist jne. Seega kasvab tervikuna riigi osa ühiskonna arengus. Sotsiaalriigi printsiibi sisu elemendid on: normaalsete elamistingimuste tagamine. Sellesse valdkonda kuuluvaid õiguslikult determineeritud ülesandeid täidab riik, kohalikud omavalitsused ja teised avaliku halduse kandjad. Näiteks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 1. lõike kohaselt on valdade ja linnade ülesandeks korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust
talle sellise õiguse annab. 2. Sotsiaalriigi printsiip Sotsiaalriigi printsiibi olemus lähtub kaasaja ühiskonna tehnilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sellest tulenevatest ülesannetest, mis on õiguslikult determineeritud. See tähendab, et nende elluviimine tagatakse õiguslike vahenditega (meetoditega). Sotsiaalriigi printsiip praktikas tähendab avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna arengu prognoosimist ning planeerimist jne. Seega kasvab tervikuna riigi osa ühiskonna arengus. Sotsiaalriigi printsiibi sisu elemendid on: normaalsete elamistingimuste tagamine. Sellesse valdkonda kuuluvaid õiguslikult determineeritud ülesandeid täidab riik, kohalikud omavalitsused ja teised avaliku halduse kandjad. Näiteks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 1. lõike kohaselt on valdade ja linnade ülesandeks korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust
erinevate tegutsemisalternatiivide ,,kaalumine" ja nende vahel valimine. 140 Otsuseid tehakse seejuures ettevõtte koguprotsessi ja kõigi tema osade kohta. Tulevikku orienteerituse mõttes on plaanimine tihedalt seotud prognoosimisega.141 Siiski on nende vahel sisuline erinevus. Plaanimine määrab kindlaks, milliseid tulemusi tuleb saavutada, prognoos hindab teatud tulemuste ilmnemise tõenäosust. Prognoosimist loetakse plaanimise ettevalmistavaks staadiumiks, plaanimise üheks osaks nagu analüüsigi. Analüüs annab hinnangu möödunule, prognoos tulevikule. Plaanimise ja prognoosimise erinevused ilmnevad kokkuvõttes neljas momendis: · Eesmärk: prognoos tunnetab arengutendentse, plaan tulemust, milleni tahetakse jõuda. · Objekt: prognoosimise objekt on laiem, sest prognoose võib teha ka nähtuste kohta, mida plaanida ei saa.
Peatükid „Peatrauma“, „Rindkerevigastused“, „Kõhutrauma“, „Vaagnavigastused“, „Jäsemete vigastused“ eespool nimetatud elundisüsteemide puhul, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata rindkerevigastustele ja pingelisele õhkrinnale. Aju-koljutrauma polütrauma puhul kehtib ravimisreegel: „Šokk enne koljut“ (→ peatükk „Peatrauma“). Polütrauma raskendab isoleeritud vigastuste ja eriti aju-koljutrauma prognoosimist. Kui polütrauma korral on verekaotus kontrollitav, nagu väliste peavigastuste või tugevalt veritsevate jäsemevigastuste korral, k.a amputatsioonid, s.t kui šokiseisund on verejooksu peatamise ja piisava veremahu asendusega kõrvaldatav, võib pealaest jalatallani uuringuks ja vigastatu transpordiks ettevalmistamiseks arvestada 15 minutit (stay and play). Kontrollimatute sisemiste verejooksude korral, eriti pärast suurte kehaõõnsuste perforeerivaid
Varude efektiivne haldamine on heal tasemel läbiviidava varude jälgimise ja varude juhtimise tulemus. Varude juhtimine seisneb peamiselt toodete tellimise aja ja tellitavate koguste tuvastamises. Teisest küljest tähendab varude juhtimine ka nõudluse prognoosimist, kasutus- ja reservvarude suuruse tuvastamist ja aeglaselt liikuvate varude minimeerimist ja vältimist. Seejuures seatakse eesmärkideks kõrge tarnevõime ja teenindustaseme tagamine ning ettevõtte käibevahendite tõhus kasutamine. Varude juhtimine haarab endasse kõik prognoosimise Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
