Eelarvestamine (0)

Eelarvestamine
Sisukord
1 Teadmised ja oskused
2 Eelarvestamise protsess
1 Teadmised ja oskused
Selle peatüki läbimisel:
•oskad hinnata eelarvestamise vajalikkust ettevõttes;
•tead eelarvetele esitatavaid üldiseid nõudeid;
•tead eelarvete liike;
•tead, kuidas toimub pidev eelarvestamine;
•oskad nimetada eelarve koostamise etappe ;
•oskad eristada eelarve kujundamise meetodeid;
•oskad koostada etteantud näitajate põhjal rahakäibe, kasumiplaani ja bilansi prognoosi.
2 Eelarvestamise protsess
Ettevõtte eesmärgid:
•ettevõtte väärtuse suurendamine ;
•turuosa suurendamine;
•kasumi maksimeerimine ;
•klientidele väärtuse loomine, teistest parema toodangu valmistamine.
Ettevõtte eesmärkide saavutamise juures on oluline osa plaanimisel.
Plaanimine hõlmab:
•prognoosimist;
•erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui);
•eelarvestamist.
Finantsplaanimine kuulub tippjuhtkonna tegevusalasse ja toetub ettevõtte strateegilistele plaanidele.
Eelarve ehk finantsplaan on organisatsiooni plaan eelnevaks perioodiks rahas väljendatuna. Eelarve kirjeldab nii tegevustulemusi kui ka vajalike ressursside soetamist ja kasutamist juhtkonna poolt planeeritud toimingute läbiviimiseks.
Eelarvestamise perioodid võivad olla:
• lühiajalised eelarved – lähemaks 12 kuuks, kuu täpsusega;
•keskpikad eelarved – 2-3 aastaks;
•pikaajalised eelarved – 4-5 aastaks.
Mida lühem on eelarveperiood, seda detailsem eelarve tavaliselt on.
Eelarvestamise teeb keeruliseks erinevate sisendite ehk muutujate arv, mis on prognoosimisel vajalik.
Eelarved võivad olla:
•fikseeritud ehk jäigad;
•paindlikud.
Fikseeritud eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud ühest kindlast tootmis- ja müügimahust lähtuvalt. Kord koostatud eelarveid enam ei muudeta või vajadusel tehakse lisaeelarve kas täiendavate tulude jagamiseks või kulude kärpimiseks. Fikseeritud eelarveid kasutatakse, kui prognoositakse suhteliselt vähese varieeruvusega muutujaid näiteks üldhalduskulude või turunduskulude planeerimisel.
Paindlikus eelarves võetakse arvesse erinevaid tegevusmahtusid ning sellest tulenevaid tulude ja muutuvkulude erinevusi. Koostatakse eelarved erinevate tegevusmahtude korral.
Ettevõttes võib toimuda pidev eelarvestamise protsess. Pidevad ehk libisevad eelarved koostatakse regulaarselt teatud ajaperioodiks ette. See tähendab, et iga perioodi järel vaadatakse üle tegelikud tulemused ja võrreldakse neid planeerituga. Analüüsi tulemusel prognoositakse eelarve viimasele perioodile juurde järgmise perioodi numbrid. Ettevõtte käsutuses on pidevalt pikenev eelarve.
Pidevate eelarvete eelised:
•sunnib juhte regulaarselt eelarveid läbi vaatama;
• planeerimine ja kontroll baseerub uusimatel andmetel;
• realistlikud eelarved on suure tõenäosusega parimad motivaatorid;
•alati on olemas mitu kuud ette ulatuv plaan.
Pidevate eelarvete puudused:
•ajamahukas ja seetõttu kulukas rutiin;
•juhid ei võta eriti tõsiselt;
•kui hälbed ei ole suure tõenäosusega pidevalt esinevad, on see argument, et eelarve läbivaatamine ei ole otstarbekas tegevus.
Üldiselt koosneb ettevõtte eelarve erinevatest osadest ja eelarvestamise alguspunkt on tavaliselt müügiplaani koostamine. Kui on teada mahulised plaanid pannakse sinna juurde rahakäibe plaan. Lähtudes finants -ja müügiprognoosidest koostatakse traditsiooniliselt ettevõtte koondplaan , mille tähtsamad osad on kasumieelarve ning eelarveline bilanss.
Eelarve koostamise etapid:
•peamise eelarveteguri selgitamine ;
•alamplaanide koostamine vastavalt ettevõtte tegevusalale ning peamisele eelarvetegurile;
•raha plaan;
• koordineerimine ja ülevaatamine;
• eelarvelise bilansi ja kasumiaruande koostamine.
Eelarve kujundamise meetodid võib olla mitmeid:
•ülevalt alla meetod;
•alt üles meetod;
• kombineeritud meetod.
Igal meetodil on omad plussid ja miinused.
Ülevalt-alla meetodi korral määrab ettevõtte juhtkond ettevõtte eesmärgid, koostab eelarved, jagab vahendid ettevõtte osakondade vahel. Sellise meetodi korral on kindlustatud ettevõtte üldeesmärkide arvestamine eelarves ja eelarvestamise käik on lihtne. Samas ei pruugi juhtkonnal olla kõige täpsem info osakondade olukorra kohta. Samuti võib olla toetus „kõrgemalt poolt” tulnud eelarvetele väiksem.
Alt-üles meetodi korral algab eelarvestamine osakondade tasandil. Osakond hindab panust organisatsiooni ja vajalikke kulutusi. Osakondades koostatud eelarveid analüüsitakse ning kaitstakse kõrgematel tasemetel . Selle meetodi korral on kõik kaasatud eelarvestamisse ning ise püstitatud eesmärkide saavutamiseks panustatakse rohkem. Meetod ei soodusta kokkuhoidu ja kogu protsessi läbimine võtab kaua aega.
Kombineeritud meetod hõlmab mõlemat eelmist meetodit. Võib toimuda kahte pidi- osakonnad esitavad oma eelarved juhtkonnale neid analüüsitakse ning kinnitatakse juhtkonna poolt, või juhtkond saadab laiali märgukirjad ettevõtte üldeesmärkidega ning eelarves kasutatavate sisendite loeteluga , misjärel koostatakse osakondades eelarved. Need esitatakse kinnitamisele juhtkonnale. Selline esitamine – tagasiside – kaitsmine – tagasiside tsükkel võib mõnes ettevõttes läbida mitmeid ringe . Väga ajamahukas.
Üldised nõuded eelarvetele:
•eelarved peavad olema struktureeritud;
•näitajad peavad olema realistlikud, saavutatavad ja dokumentaalselt põhjendatud;
•näitajad peavad tulenema tööjõu ja füüsiliste ressursside piirangutest, soovitud kasvutempost, majanduslikest faktoritest;
•eelarve koostamine, analüüs ja kinnitamine peaks olema emotsioonivaba, muudatustele avatud, allüksuste vahel koordineeritud infol põhinev ühtne protsess;
•eelarved peavad olema juhtide hinnangul täidetavad.
Eelarve koostamise süsteemid on erinevates ettevõtetes erinevad. Iga ettevõte peab kaaluma , milline eelarvetüüp on tema tegevusvaldkonna ja prognoositava tegevuse puhul õigustatud. Eelarvestamise üks oluline osa on eelarve täitmise analüüsi. Analüüsi tulemusel saadakse infot asjade seisust , selgitatakse välja põhjused, miks eelarve ja selle täitmine ei pole vastavuses ning tehakse kindlaks, kuidas tuleks eelarve täitmist korrigeerida .
Eelarvesüsteemi loomisel on oluline määrata läbitavad eelarvestamise etapid, täitmise tähtajad ning täitmise eest vastutajad. Suuremates ettevõtetes moodustatakse tavaliselt eelarvekomisjonid, kes vaatavad üle osakondade eelarved, lahendavad alameelarvete ebakõlad, kontrollivad eelarve täitmist ning teevad ettepanekuid eelarvestamise paremaks korraldamiseks ettevõttes.