TARNIJA JUHITUD LAOVARUD (1)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool
Referaat
TARNIJA JUHITUD LAOVARUD
Kristina Kusmirtšuk
Tallinn 2010

SISUKORD

SISUKORD 2
Sissejuhatus 3
1. VMI mõiste 4
2. VMI protsess 5
3. VMI konkurentseelis 7
Kokkuvõte 8
Viidatud allikad 9

Sissejuhatus

Teema aktuaalsus seisneb selles, et kaasaegses äris konkureerivad mitte firmad, kuid nende tarneahelad . Tarneahela optimeerimine muutub põhiteguriks kasumi suurendamiseks ja aktivate rentaabluse tõstmiseks. Tulemusena tarbija saab kauba sel ajal, millal kaup on vajalik madalaima üldkuludega ja varude investeeringuga. „Tarnija juhitud laovarud“ strateegia muutub populaarsemaks ja effektiivsemaks äritegevuseviisiks koos infotehnoloogia arenguga. VMI juba saanud tunnustust ja seda juba hakati kasutama paljudes harudes.
Töö on jagatud kolme peatükki. Esimeses peatükkis kirjeldatakse VMI mõiste ja võimalikud strateegia kasutusnäidised. Teises peatükkis seletatakse kuidas toimub VMI strateegia protsess. Kolmas peatükkis avastatakse selle strateegia konkurentseelised tarnija kui ka edasimüüja jaoks.
Infoallikaks on võetud põhiliselt ajaleht Äripäev, logistika õpik ja teised eesti veebileheküljed, kus on veel olemas mõni informatsioon selle teema kohta.

1. VMI mõiste

Tarnija juhitud laovarude puhul on tarnijad vastutavad oma klientide laovarude eest: kontrollivad varude olemasolu, organiseerivad jaotust ja kõiki muid laovarude juhtimise aspekte , mis kindlustavad varude saadavuse vastavalt vajadusele. Selle süsteemi puhul klient ei esita tellimust tarnijale, vaid selle asemel jagab infot, mis on seotud tegeliku kasutuse või müügiga, laovarudega jne. See info on aluseks tarnijale kliendi laovarude täiendamiseks. Klient saab kasu nii varude taseme kui ka varude puudumisest tingitud riski olulises vähenemises. Tarnijad, saades infot tegelikkust nõudlusest või veebipõhise süsteemi kaudu, suudavad tootmist ja jaotust paremini planeerida . Kasu seisneb paremas võimsuse kasutuses ja kindlustusvaru vajaduse vähendamises (Villemi, 2008).
VMI kasutatakse näiteks autokütuse hulgi- ja jaemüüjate vahelistes suhetes (kütusevarude kontroll jaetanklates), aga ka jaekaubanduses, kus mõned müügiketid (näit K-Mart, USA-s) annavad sisuliselt tarnijatele oma müügipindu kasutada. Müügipinnal sisalduva sortimendi ja kaubavarude täiendamise eest kannab hoolt tarnija ( Kiisler , 2002).

2. VMI protsess

VMI protsess (vt. joonis) on selles, et ostja infosüsteem saadab automaatselt tarnijale toodete müügiaruandeid. Kokkuleppe kohaselt teeb tarnija ise tarneotsuse. Tarnija saadab ostjale veel elektroonilise saatelehe , mis muudab kauba vastuvõtmise kiireks ja lihtsaks.
VMI teenuse raames edastatakse elektrooniliselt ostja poolt tarnijale müügiaruandeid, saateleht -arveid kaupade tagastamise puhul ja inventuuriaruandeid ning vastupidises suunas liiguvad saateleht-arved (Uetalu, 2003).
Joonis. VMI protsess.
Allikas: Uetalu, 2003.
Kõikidel osapooltel on sellest kasu, kui õige toode on olemas sel hetkel, kui lõpptarbijal seda vaja on.
Pärast VMI käivitamist muutuvad alljärgnevad põhitoimingud ostu-müügiprotsessis:

• ei ole vaja määrata tellitavat kogust ostja juures, seda ei pea tegema ostja esindaja ega tarnija müügimees ehk ei ole vaja enam ennustada
  
• tellimust ei ole vaja koostada oma infosüsteemis
  
• tellimust ei ole vaja edastada inimese sekkumisega, printimine , faksimine, kõne, e-post
  
• ei pea ootama, millal vabaneb tarnija telefon või faks
  
• tarnijal vähenevad kulutused ressursile, et tagada tellimuste vastuvõtmine
  
• tarnija ei pea tellimusi käsitsi sisestama oma infosüsteemi
  
• ostja vabaneb kauba saabumisel saatelehe käsitsi sisestamisest.
  

Lõpptulemusena peab ostja kauba vastuvõtmisel võrdlema ainult koguseid saatelehel saabunud kogustega ning tarnija koostama saatelehe. Viimast toimingut on ka võimalik oluliselt lihtsamaks teha tänapäevaste IT-lahenduste abil.
VMI käivitamisel ja juurutamisel tuleb kõigepealt aru saada ettevõtete rollidest (Uetalu, 2003).

3. VMI konkurentseelis

Tarnija juhitava kaubavaru strateegia on kasulik nii tarnijale kui ka edasimüüjale.
Tarnija eelised:

• Selgus edasimüüja igapäevase müügi osas lihtsustab prognoosimist.
  
• Reklaami saab paremini siduda laoseisu plaanidega.
  
• Vähenevad edasimüüja tellimuste vead, mis minevikus tähendasid tihtipeale kauba tagastusi.
  
• Laoseisu selgus aitab eelistusi tuvastada ( asendada kaup vs. tarneauk).
  
• Tarnija näeb toote võimalikku vajadust enne, kui toode tellitakse.
  
• Müügi ja kampaaniate analüüs on võimalik päeva täpsusega.( Hammer , 2002)
  

Edasimüüja eelised:

• Suureneb tellimuste täitmise protsent tarnija poolt lõpptarbija suunas.
  
• Tarneaugud ning laoseisud vähenevad.
  
• Planeerimis- ja tellimuskulud vähenevad, kuna tellimise kohustus läheb tarnijale.
  
• Teenindamise üldine tase tõuseb, kuna õige toode on olemas õigel ajal.
  
• Tarnija on rohkem kui kunagi varem keskendunud hea teeninduse pakkumisele.
  
• Kaob tootekeskne risk: pole vaja muretseda, et tarnija “ surub peale” mittemüüvat kaupa.(Hammer, 2002)
  

Koostöös tarnijaga saavutatakse optimaalne lahendus nii, et tulemusena mõlemad partnerid võidavad. Jaemüüjatel tasub teha koostööd oma tarnijatega ning nende kassasse kukub rohkem raha (Sarv, 2004).

Kokkuvõte

Töö oli pühendatud teemale „Tarnija juhitud laovarud“. Töös oli avatud autori arvates kõige tähtsamad teema aspektid – mõiste, protsess ja konkurentseelis. Autor arvab , et tänapäevases kaubandussuhetes, kui pakkumine ületab nõudlust, logistika strateegia mängib suurt rolli hinnakujundamisel. Kui firma kasutab effektiivsema ja innovatsiooni viise, siis ta on konkurentsvõimelisem turul, kui teised firmad.
Et tarnijal on kliendieelistuste kohta kiirem ja täpsem info, suudab ta kiiremini reageerida turu muutustele ning vahetada rutem vanu tooteid uute vastu. Ettevõtted, kes on juurutanud VMI strateegiat, räägivad märkimisväärsest kulude vähenemisest ning muust , mis on viinud kasumi kasvule.

Viidatud allikad

Villemi, M. (2008). Logistika alused. Tallinn: TTÜ Kirjastus. lk.107-108
Kiisler, A. (2002). Aeg logistikas. lk. 41-42
[WWW] www. finance .ut.ee/doc/K3.doc
Uetalu, M. (2003). Tarnija juhitud kaubavarud aitavad käivet kasvatada. –
Äripäev, 21. 05. 2003.
[WWW] http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2399/new_eri_artiklid_239909
Uetalu, M. (2003). Tarnija juhitud kaubavarud päästavad kaubanduse. –
Äripäev, 26. 02. 2003.
[WWW] http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2341/new_eri_artiklid_234114
Hammer, H. (2002). E-tarneahelad: konkurentsieelis ?. – Neljas, 01.04.2002
[WWW] http://www.neljas.ee/est/?news=909026&category=9
Sarv, A. (2004). Firma eesmärk otsustab optimaalsed laovarud. –
Äripäev, 25. 02. 2004.
[WWW] http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2575/new_eri_artiklid_257508
2