TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool
Referaat
TARNIJA JUHITUD LAOVARUD
Kristina Kusmirtšuk
Tallinn 2010
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kriiistyk
Õppematerjali autor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärilogistika 150875CTF TARNIJA JUHITUD LAOVARUD Referaat Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1. VARUDE VÄHENDAMISE TÕDE .................................................................................. 5 2. TARNIJA JUHITUD KAUBAVARU (VMI) OLEMUS ................................................... 8 3. KAUPMEES KARDAB LAOVARUDE ÜLE OTSUSTAMIST TARNIJALE USALDADA ............................................................................................................................ 10 4. KUIDAS VMI TOIMIB ................................................................................................... 13 KOKKUVÕTE ..........
järgi on nõudmine. Seega on toodete vananemine ja laokaod kogu jaotusketi ulatuses minimaalsed. Tõmbamise olulisi märksõnu (Nõudluse järgi juhtimine): Juhtimine algab ja lõppeb lõpptarbija juures. Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miinimumini) Kiired ja sageli korduvad toimingud. Kuluefektiivsuse kontroll väärtusketi eri järkudes. Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel. Kogu väärtusketi kattev sidesüsteem Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, mitte veokulude põhjustajaks. Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt Võtmeteguriks on lõpptarbija. Tõmbamismeetod lähtub kliendist, suurendab kliendi rahulolu, vähendab kadusid ja ajastut tööd. Esimesena hakkasid jaapanlased meetodid kasutama autotööstuses (Toyota).
............................ 45 98.MIS ON SDL?................................................................................ 47 99.MIS ON PIIRANGUTE TEOORIA?...................................................... 48 100.TRANSPORDI REGULATSIOONID:.................................................. 49 101.VEDAJA VASTUTUS ON MAANTEETRANSPORDIS PIIRATUD KONSTANDIGA 8,33 SDR /KG.............................................................. 51 102.TARNIJA JUHITAVAD LAOVARUD - VMI........................................... 52 103.VMI ERILIIK: CONSIGNMENT INVENTORY EHK KONSIGNATSIOONILADU.................................................................... 54 104.PIITSAEFEKT (BULLWHIP EFFECT)................................................ 54 1. Mis on logistika? Kui traditsiooniliselt on logistikat nähtud kulude vähendamise abinõuna, siis praegu käsitletakse seda üha enam eristumisvõimalusena.
tehnoloogia arendamisel. Sellel perioodil mõjutas toodangu omahinda transpordi infrastruktuuri ja veokite kiire areng. Leiutati kaubaalus, mida kasutatakse tänapäevalgi. Võeti kasutusele konteiner ehk korduskasutusega veomahuti. Alguse sai pakenditehnoloogia areng. Sellele etapile oli omane: a) Klientide vähesed nõudmised b) Tarbekaupade turgude paiguts c) Toodete kättesaadavuse probleemid d) Tootmisest juhitud (väärtus)ketid e) Jaotus küla segakaupade kauplustest ja valmistajatelt Pikkamööda hakkas aga kliendi käitumine mõjutama jaotust. Tootmise ja tootmistehnika ei olnud eriti arenenud ja sellepärast oli vähel nõudlust rohkem, kui toota jaksati. Müügi ja tellimustega seotud info hoiti nii geograafiliselt kui ka organisatoorselt valmistoodete ja tooraine veost ja ladustamisest eraldi. Veel 1950. ja 1960. aastatel valmistati toode ühe firma sees. Tegevus oli integreeritud
Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi Ostetakse harva ja suurtes kogustes (allahindlused), kuid laovarud kasvavad ebamõistlikult suureks Järeldused: · Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel · Pärsitud infovoog ja koostöövõime · Ebakindlus ja viivitused · Keerulisem planeerida · Olulise info kadumine ebaolulise alla · Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid Tulemus: madalam konkurentsivõime integratsioon tarneahelas,
analüüsi ning see omakorda lõi aluse logistika juhtimise tõhustamiseks. Infotehnoloogia kasutamine muutis senist arusaama ladustamisest, sest arvati, et varud võimaldavad häireteta tootmist ja selleks on vaja piisavat laopinda ja laoseadmeid. Paraku jõuti varsti arusaamisele, et ülemäärased kaubavarud nõuavad lisakapitali (seovad kapitali) ning nad varjavad häireid tekitavaid protsesse, võimsuste kooskõlastamatust, mitteküllaldast paindlikkust, praaki, tarnija usaldamatust. Aastatel 1977–1980 tõusis toornafta hind maailmaturul neli korda. Sellega kaasnes inflatsioon ja tootmise langus. Päevakorrale kerkis toodangu materjali- ja energiamahukuse vähendamine.1980–1990 aastatel toimus nn. logistika renessansi periood, mida iseloomustab tellijakeskne toodang ning piisav toodete saadavus ja lai valik. 1980 aastatel konstateeriti, et on alanud hanke- ja jaotuslogistika integreerumine ühtseks protsessiks (joonis 3.1).
tarbijaile. Eesmärgiks on seejuures kulude minimeerimine, tarnimine lühikeste tarneaegadega klientidele sobiva teenindustaseme ja paindlikkusega“. Logistika on teadus materjalivoogude, teenuste voogude ja nendega seotud informatsiooni- ning rahavoogude juhtimisest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest. Konkreetse ettevõtte seisukohalt võib defineerida logistikat järgmiselt: „Logistika on kau- pade tootmise, hankimise ja jaotusega seotud strateegiliselt juhitud materjali-, informatsiooni-, raha- ja teenuste voogude integreeritud protsess, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtte kasumit ja rentaablust õigete strateegiliste valikute kaudu“. Üks võimalik logistika määratlus kitsamas tähenduses on järgmine: „Logistika on juhtimise integraalne tööriist, mis aitab äritegevuse käigus kaasa ettevõtte strateegiliste ja taktikaliste ees- märkide saavutamisele materjali- ja teenuste voogude, samuti neid saatvate informatsiooni- ning
tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50. Seoses uute paindlikumate laoarvestuse ja -kontrolli tehnoloogiate kasutuselevõtuga (eriti toidukaubanduses) vähenesid laovarud absoluutmahus ning suhe muutus 10:90 jaemüüjate laovarude osatähtsuse vähenemise suunas. Väike laovaru eeldab paindlikku ja tihedat kaubavarude täiendamist. 4. Marketingi areng. Suurenesid tarbijate valikuvõimalused, mistõttu kasvas uute toodete osatähtsus ning vähenes tootmistsükli kestus. Sik vajadus toimetada toode nii kiiresti tarbijani kui võimalik, enne selle moraalset vananemist. 2. Infotehnoloogia areng. Logistika on väga andmemahukas. Kogu sellise andmehulga käsitsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid