Luunja Keskkool PRIIT VÕIGEMAST (REFERAAT) Koostas: Alo Treial Klass: 7.a Juhendaja: Anneli Jõgioja Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja
Priit VõigemastReferaat Sisukord: Sissejuhatus lk 2 Elulugu lk 3 Teatrialane tegevus lk 4 Kokkuvõte lk 5 Lisa lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Sissejuhatus Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta.
vaese päritoluga tüdruk lõi elus läbi, jõudes Argentiina ühiskonna tippu. Eva Duarte abiellus Argentiina presidendi Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Peaaegu kaks ja pool tundi kestnud etenduses oli peaosatäitja Evelin Võigemast. Kalle Sepp etendas Juani ning Ché Guevara osas säras Vaiko Eplik. Kõrvalosades lõid kaasa veel Aivar Tommingas, Rasmus Kull, Risto Orav, Indrek Ventmann, Kristiina Renser. Samuti tegi etenduses kaasa veel Vanemuise sümfooniaorkester, balletirühm, ooperikoor ja live-bänd. Evita looga ei olnud ma ennem kursis, seega oli mul natuke raskusi etenduse esimese poole mõistmisega. Kui tuli vaheaeg, soetas mu isa meie kava ning seda lugedes läks pilt selgemaks
Keti Lõpp Külastasin 28.septembril Tallinna Linnateatri Taevalava ning etenduseks oli „Keti lõpp“. Teksti autor Paavo Piik, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Andero Ermel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Priit Võigemast, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Etendus algas sellega, kui astusin saalist sisse- nimelt oli laval täispuhutav bassein, mille sees oli palju-palju palle ning seal sees omakorda lamas mees, hiljem tuli välja, et see oli luuletaja. Algus venis, nimelt tundus, et terve teatritükk koosnebki vaid graafilistest pallidest ning muusikast. Tegelikult, kui juba asjaks läks, siis see tükk oli väga huvitav tänapäeva maailmapildi tõlgendus.
Koos abikaasaga sai Eva tuntuks ka poliitmaastikul, millele oli suunatud tema ülejäänud elu. Eva sai poliitikas tuntuks kui tüdruk kolkakülast, kes hoolib ka vaestest. Poliitikas oli Eva edukas, kuni ajani, mil ta hakkas vähist aina nõrgemaks jääma ega ei esinenud enam rahva ees. Lõpuks pidi Eva ka loobuma plaanist saada ase-presidendiks, sest oli liiga nõrk, et isegi iseseisvalt püsti seista. Eva Perón suri 26. juulil 1952. Muusikali peaosades olid: Evelin Võigemast – Evita Vaiko Eplik – Che Guevara Kalle Sepp – Juan Perón „Evita“ anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. 1996. aastal valmis filmiversioon, mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché Guevara osas. Tegelikult pole teada, kas Ché Guevara ja Evita Perón üldse kunagi kohtusid.
,,Suudlus läbi jäätunud klaasi ´´ ,,Must Ronk ´´ ,,Eesti muld ja Eesti süda ´´ ,,Eile nägin ma Eestimaad´´ jpt Kontserdil laulsid mulle juba tuttavad lauljad ja ka superstaarisaatest - Taavi Peterson ja Rosanna Lints. Mulle meeldis kõige rohkem laul ,,Eesti muld ja Eesti süda´´ Rosanna Lintsi esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga. Tal oli väga tugev ja võimas hääl. Veel esinesid Liisi Koikson, Indrek Patte, Priit Võigemast ja Evelin Pang. Liisi Koiksoni esitatud laulud olid meloodiliselt aeglasemad ja rahulikumad. Näitlejad Evelin Pang ja Priit Võigemast on ka väga head lauljad. Mina ei olnud neid varem laulmas kuulnud. Soliste saatsid orkester Reaalmazoor ning ansambli kooseisus. Renee Puura - klahvpillid Indrek Patte - laul Jaanus Nõgisto - kitarr Raul Vaigla - bass Jaan Karp - löökriistad Realmazoor Noorteorkester ja ansambel sulasid laval ja toetasid lauljad igati. Mäletan, et
Ta on teinud palju häid rolle Ugala teatri laval. Näiteks näidendis ,,Lõika maha ja lase jalga" mängis ta mister Widdelli, näidendis ,,Anna Karenina" oli ta kindral Serpuhhovskkoi, Jürit mängis ta näidendis ,,Keisri hull." Ta lõi kaasa ka filmis ,, Nimed marmortahvlil" kus ta tõestas, et on väga hea näileja. Ta mängis seal koolinoort Kohalpuud. Veel lööb ta kaasa eestlaste lemmikseriaalis ,,Õnne 13" seal ta mängib Jaanust. Ott on teinud ka lavastajatööd. Priit Võigemast Priit Võigemast on sündinud 18. aprillil 1980. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alu vallas, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday (hiljem juba Ruffus). Bänd jätkas ilma Priiduta. 12
Tegevus toimub raudteejaamas, kus kohtuvad kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit Võigemast. Need kaks tegelast Pianist ja Geenius, olid mitmes mõttes erinevad inimesed. Juba välimust vaadates, ühel juuksed segamini, särk pükstest väljas, riided tahmased ja teisel kõik silutud kammitud ning ka särk ilusti pükstes. Võigemast kehastas Geeniust. Geeniuse tegelaskuju oli minu jaoks huvitav, ning Võigemasti edastus sellest tegelasest oli vapustav. Ta oli nii oma rolli sisse läinud. Isegi pilgud olid
Viiuldaja katusel Gerli Reilson Helilooja- Jerry Bock Lavastaja- Jerome Robbins(originaali lavastaja) Lavastaja- Georg Malvius (Rootsi) koreograaf- Adrienne Åbjörn (Rootsi) Osatäitjad Tevje-Mait Malmsten Kaia Oidekivi Golde-Evelin Võigemast või Liina Vahtrik Reigo Tamm Yente-Helgi Sallo Norman Salumäe René Soom Karl-Erik Tamme Mati Vaikmaa Georg Gurjev Kadri Kipper Juuli Lill Anett Schneider Mart Laur Sisukokkuvõte Jutustab loo piimamees Tevjest ja Anatevka värvikast külaelust, inimestevahelistest suhetest, traditsioonidest,
Grease "Grease" on ülemaailma tuntud muusikal ameerika noortest. Tegevus toimub seitsmekümnendatel aastatel. Ameerikas toimus selle esietendus aastal 1978. Siis mängisid peaosa Olivia Newton-John ja John Travolta. Eestis toimus esietendus 24. märtsil 2004. Seekord mängisid peaosa Priit Võigemast ja Liisi Koikson. . Mina käisin muusikali vaatamas 30 . septembril 2004. Grease loomisest: Aastal 1963 Kohtuvad Jim ja Warren teatritrupis ning neist saavad suured sõbrad. Mõned aastad hiljem tuleb neil mõte teha muusikal. Lõpuks valmibki muusikal, mille nimeks saab "Grease". Muusikal kestis esialgu 5 tundi ning nad katsetavad seda esimest korda laval aastal 1971. See näitas muusikali edu ning sellest saab väga menukas lavatükk. Otsustatakse ka valmistada selle ainel film , mida
Muusikal "Grease" Käisin oktoobris vaatamas Jim Jacobs'i ja Warren Casey muusikali "Grease". Kuna varasemalt olen seda mitu korda vaatamas käinud, peaosatäitjateks olid siis Priit Võigemast ja Liisi Koikson, siis olid minu ootused uue versiooni suhtes kõrged. Sel korral olid peaosatäitjateks Meribel Müürsepp ja Priit Strandberg. Nad said oma osaga väga hästi hakkama, kuid mina pettusin selles uuemas versioonis. Vokaalselt oli kõik väga hea, mina ootasin lihtsalt midagi sellist, mida mäletasin oma varasematest kogemustest. Esiteks oli lava keskele paigutatud suur auto esiots, mida siis vastavalt vajadusele lahti võeti ja jälle kokku tagasi pandi
Henn Ahas Koolipoiss Vaikne, mõtisklev Sõbrad: Käsper ja Käämer Vaene päritolu Kõhkleb kaua, kumb pool valida Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: Priit Võigemast Argo Aadli Ott Aardam Karol Kuntsem Hele Kõre jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta
Koolipoiss Vaikne, mõtisklev Sõbrad: Käsper ja Käämer Vaene päritolu Kõhkleb kaua, kumb pool valida Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: – Priit Võigemast – Argo Aadli – Ott Aardam – Karol Kuntsem – Hele Kõre – jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta
Kui sõda oli peetud, hakkasid nad rongiga kodu poole sõitma. Sõites tegid nad väikese peatuse, kus rünnati neid jälle. Ründajateks olid venelased ja nende seas ka Ahase vend. Lahingus said surma kõik 1. pataljoni poisid peale Ahase. Ahas koos haavatud venna ja Martaga pöördusid koduteele. Minu arvates oli see väga põnev film. Ma sain sealt palju Vabadussõja kohta teada. Seal oli palju häid näitlejaid. Eriti meeldisid mulle Marta ja Ahase rollid. Osades : Ahas Priit Võigemast Marta Hele Kõre Käsper Alo Kõrve Martinson Karol Kuntsel Konasp Argo Aadli Tääker Anti Reinthal Kohlapuu Ott Aardam Lavastaja Erno Nüganen Operaator Sergei Astakhov
Krumm. Viimased kaks laulu olid „ Sinu valinud ma“ ja „ Me kokku käime“. Need olid rütmikad, lõbusad ja kaasahaaravad. Mulle meeldis antud muusikal väga. Kõik kokku moodustas ühtse terviku. Eriti silmapaistvad olid lava dekoratsioonid ja kostüümid. Kõige rohkem meeldis laul „ Sandra Dee“, kuna seda lauldi irooniliselt ja humoorikalt. Olen käinud ka 2004. a „Grease’i“ vaatamas. Seal olid peategelasteks Priit Võigemast ja Liisi Koikson. Ma küll väga palju sellest etendusest ei mäleta, aga värvilisema ning rekvisiitide rohkema lavakujunduse poolest oli kindlasti huvitavam tänavune lavastus. Olen väga rahul, et käisin seda vaatamas ning põnev oli neid kahte lavastust üksteisega võrrelda. Samuti soovitan kõigil kellel vähegi võimalus seda vaatama minna!
Kuid ega Nipernaadi elu päris lust ja lillepidu ka polnud, sageli oli ta kurb ja murelik, kuid miks, seda teadis ta vaid ise. Mulle tundus, et filmis oli ta eriti masendav kuju, sest harva nägin tema näol naeratust. Kahe teose vahel leidub teisigi erinevusi. Arvan, et raamatus oli Nipernaadi välimuselt ilusam, sest vähemalt minu silme ette tekkis temast pilt kui kenast mehest. Võibolla oli see sellepärast, et olen ka teatrietendust näinud ja seal mängis noor Priit Võigemast. Filmis aga oli peategelaseks tuultest räsitud vanem mees. Seda küll, et ka raamatus oli peategelane keskeas. Toomas on kirjateoses palju romantilisem, sest tema jutt on pikem ja veenvam ja ma võin ise tema häälekõla ette kujutada. Minu arvates oli Nipernaadi raamatus väga kahepalgeline. Ta manipuleeris inimestega ja tema ohvriteks langesid enamjaolt vaesemad, seda vist sellepärast, et neid oli kergem igasuguseid fantaasialende uskuma panna
plaatide esikümnes Billboard'i edetabeli esiviisikus 244 järjestikust nädalat Arvustused http:// maaleht.delfi.ee/news/uudised/kultuur/greaseuuestilaetudjaglamuurivaba.d?id= http://sehkendaja.wordpress.com/2013/05/07/greasevanemuises/ http:// tartu.postimees.ee/1227988/efektsedmuusikalinumbridvarjutasidlabivaloo Minu arvamus Ma olen seda isiklikult vaatamas käinud ja olin vägagi rahul, kuigi isiklikult meeldis 2004 aasta lavastus rohkem, kus peaosades olid Priit Võigemast ja Liisi Koikson. Goreograafia ja lava kujunus oli super. Häiris natuke see, et liiga vähe mängis nais peaosatäitja (Getter Jaani). Sellised lavatused tõmbavad suure hulga publiku endani ja üldse ei imesta, kuna etendus teeb tuju heaks ja jääb veel kauaks meelde. http://www.youtube.com/watch?v=Tu86SQ3Lus
Videoekraan päästis palju. Esiteks oli ka prozektoripukist niisama vaadates raske aru saada, mis laval toimub. Ja teiseks andis see võimaluse minna lava taha ja ajas tagasi. Suurepärased leiud muide telearhiivist, mis andsid palju juurde Üldine hinnang on ikkagi hea , sest etendusel ei olnud mingit otsest mahategemist muust etendusest. Näitlejatel ,eriti Sergo Varesel, oli väga raske ülesanne . Nad said oma asjaga hakkama , vast kõige paremini Priit Võigemast ja Risto Kübar. Muusikaline pool oli tõesti võrratu ,aga kunstiline pool jäi minu arust natuke tavaliseks . Vist loodeti tõesti sellele ,et muusika kannab välja .Kõik ei saagi täiuslik olla ,aga elamus jääb sellest hinge pikaks ajaks . Ma võin öelda ka seda ,et enne selle etenduse nägemist olin alles laps , aga nüüd enam ei ole . Laulude sisu paneb tõesti mõtlema ja tekitab kurva , aga samas rahuloleva tunde . Nii vaikseks kõik on jäänud... Aitäh lugemast !
Ahas ärkas öösel ühes talutoa sängis ning sai teada Konsapi surmast. Kuna vabariik oli vaenlastest puhas siis koolipoisid võisid naasta Tartusse. Naasnud Tartusse sai Ahas teada oma venna külaskäigust ning läks tagasi kooli, kus kooliõed olid langenud poiste tindipottidesse liled asetanud. (filmi inf) Filmi tsenaariumi kirjutasid Elmo Nüganen, kes oli ka rezissöör, ja Kristian Taska, kes oli ühtlasi ka filmi produtsent. Peaosades olid Priit Võigemast, kes täitis Henn Ahase rolli, Hele Kõre Marta rollis ning Alo Kõrve Käsperina. Film valmis 2002. aastal. Kokku kogus film kinodes umbes 167 000 vaatajat, mis hoiab enda käes Eesti viimaste aegade kinokülastuse rekordit. Kogenematu Elmo Nüganeni kõrvale kutsuti operaatoriks Venemaalt Sergei Astahhov, kes põhjendas töölekutse vastuvõtmist sellega, et teda võlus stssenaariumi puhul see, et
4. LAVASTUS SARNASUSED FILM Kaasakiskuvam, Anna osatäitjad mängisid Jäi kuidagi kaugeks emotsionaalsem. Annat väga sarnaselt Anna võib-olla oli asi ka lihtsalt Vronski tundus palju oli mõlemas ühesugune. ajas, millal see film tehtud sõbralikum ja avatum Mõlemas keskenduti vaid oli, siiski väga vana film. Priit Võigemast jättis Anna loole ja ei kaasatud Vronski oli palju tõsisem Vronskist väga kõrvalliine. ja tundus kuidagi kahtlane heatahtliku mulje. Anna ei tundunud mitte ainult näitleja ei suutnud jätta Karenini mõtted ja masenduses oma halva muljet, et Vronski tõesti käitumise tagamaad olid olukorra tõttu vaid pigem Annat armastas, pigem
Lisaks Postile ja Kõstale on kogu meeskonna vankumatuks alustalaks politsei fotograaf Mart (Madis Milling), kelle eluunistuseks on samuti ühel päeval uurijaks saada. Sarja kõrvaltegelastest määravad sündmuste kulgu LK4 veel ka kohtuekspert Rops (Olaf Suuder) ja politsei sisekontrolli juht Liisbet (Kaie Mihkelson). Seitsmendal hooajal liitus meeskonnaga noor uurija Pulk (Priit Võigemast), kelle ambitsioonid samuti suhteid ja tööd mõjutavad. Eraeluliste sündmuste taga on peategelaste pereliikmed, nagu näiteks Kõsta surnud naise vanaema Elviira (Ita Ever), Posti tädi Agatha (Liina Orlova) ja Mardi ema Malle (Ada Lundver). Ka lastel on sarjas oma roll Kõsta kasvatab üksikisana poeg Andrit (Kristofer Pai) ja kaksikuid tütreid Romiinat ja Katarinat (Romiina ja Katarina Luik). Postil on
Tegemist on sõjafilmiga- see tähendab pinget, kurbust, ohutunnet ja hirmu. ( Evi Arujärv, Kuidas kaunistada altarit? Teater.Muusika.Kino, 2002, 12, lk 87-90) Filmist on tehtud kommenteeritud versiooniga DVD, kus antakse ülevaade filmi tegemisest ja põhjendatakse, miks üks või teine asi jäeti stsenaariumist välja või mis leidis tee sinna. Nüganen võttis seda väga tõsiselt. Teda toetasid linateose kommenteerimisel noored näitlejad: Hele Kõre, Priit Võigemast ja Argo Aadli. Nüganen kommenteerib, kuidas ta pani poisid kaevikuid kaevama või seda, et filmist jäi välja Jaan Tätte laul sõnadega ,, Pilve peal on mitmeid jumalaid". ( Piret, Jaaks, Nüganen räägib ,,Marmortahvli sünniloo, Postimees, 27.03. 2003) 29. oktoobril 2003 jõudis ,, Nimed marmortahvlil" nii VHSi kui ka DVDna videolevisse. Lisaks tavalisele filmile ja kommenteeritud versioonile on DVD-l koostöös ETV-ga toodetud pooletunnine dokumentaalfilm mängufilmi tegemisest.
märtsil 2004 kell19. Tallinna Linnahallis Lavastaja – Andres Dvinjaninov. (Tal oli soov “Grease” lavale tuua juba 10 aastat.) Muusikajuht ja dirigent – Mihhail Gertz, Kunstnik – Riina Degtjarenko,Kostüümikunstnik – Ene- Liis Semper,Valguskunstnik – Palle Palme,Koreograaf – Jüri Nael Soengu- ja grimmikunstnik – Tiiu Luht,Kontsertmeister – Zoja Hertz Tõlkijad – Villu Kangur ja Tõnu Oja “Grease” tegelased: Sandy-Liisi Koikson, Danny-Priit Võigemast, Rizzo-Evelin Pang, Frenchy-Ingrid Isotamm, Marty-Kelli Uustani, Jan-Karin Tammaru, Kenickie-Veikko Täär, Doody-Andero Ermel, Roger-Jaagup Kreem,Sonny- Andres Roosileht, Patty Simcox-Karin Lätsim, Cha-Cha-Maiken Scmidt,Vince Fontaine - Sepo Seeman,Telesaatejuht-Reet Linna, Johnny Casino-Bert Pringi, Kaitseingel - Mart Sander Laval üle kuuekümne laulja, tantsija ja näitleja SISUTUTVUSTUS Danny ja Sandy kohtuvad suvel, armuvad ning neist saab suvekuudeks paar. Kuid
omavalitsuse korraldust, alates eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega. Linnade Liit on valitsusega läbirääkimisi pidava Omavalitsusliitude Koostöökogu liige. Liit tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel ning on sisuliselt eriõigustega mittetulundusühing. Liidu juhatuse esimees on Tartu linnapea Urmas Kruuse, aseesimehed on Ingrid Danilov (Haapsalu linnapea) ja Kersti Sarapuu (Paide linnapea). Liidu bürood juhib Jüri Võigemast. Kuidas töötab Eesti Linnade Liit aastal 2008. Eesti Linnade Liidu (ELL) kõrgeim organ on Linnade Päev (liidu liikmete esindajate üldkoosolek), mille kutsub kokku liidu 7-liikmeline juhatus vähemalt kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste vahelisel perioodil. Linnade Päeva toimumiste vahelisel perioodil täidab Linnade Päeva ülesandeid liidu kõiki liikmeid esindav 71-liikmeline volikogu. Liidu volikogu
Kuid ega Nipernaadi elu päris lust ja lillepidu ka polnud, sageli oli ta kurb ja murelik, kuid miks, seda teadis ta vaid ise. Mulle tundus, et filmis oli ta eriti masendav kuju, sest harva nägin tema näol naeratust. Kahe teose vahel leidub teisigi erinevusi. Arvan, et raamatus oli Nipernaadi välimuselt ilusam, sest vähemalt minu silme ette tekkis temast pilt kui kenast mehest. Võibolla oli see sellepärast, et olen ka teatrietendust näinud ja seal mängis noor Priit Võigemast. Filmis aga oli peategelaseks tuultest räsitud vanem mees. Seda küll, et ka raamatus oli peategelane keskeas. Toomas on kirjateoses palju romantilisem, sest tema jutt on pikem ja veenvam ja ma võin ise tema häälekõla ette kujutada. Minu arvates oli Nipernaadi raamatus väga kahepalgeline. Ta manipuleeris inimestega ja tema ohvriteks langesid enamjaolt vaesemad, seda vist sellepärast, et neid oli kergem igasuguseid fantaasialende uskuma panna. Filmis oli Nipernaadi aga selline
damist taipab ta, et narkoäri võrgustiku hävitamine on viimane võimalus armastatud Stéphaniele m hti väljaspool reaalaega. Tegu pole ajas rändamisega, vaid inversiooniga. "Tenetis" mängivad veel ale, kes ta reedavad. Ootamatult on seni muu maailma eest nähtamatuna tegutsenud mehest saan , et kogu etenduse tehniline pool on kellegi võõra kontrolli all. Kellegi, kes on teinud show läbiviimis er Feliks Kangurile (Priit Võigemast). Samal ajal jõuab luurajateni info, et Stalin ja Hitler on sõlminud cari-võitja Angelina Jolie ja David Oyelowo) imekaunist loodusest ümbritsetud kodus ning veedavad eavad Oliveri vanemad (Gillian Jacobs ja John Gallagher Jr,) poja ekraanitaguse koletise käest pääst “Näljamängude” filmid, “Minu armsad luud”) ja auhinnatud komöödialegend Chris Rock. Filmis män a teevad, näevad Garrityd inimkonna parimaid ja halvimaid külgi. Üleilmne apokalüpsis on peaaegu
annaabi.ee 
