Tserkoopia-pöördpea (Bradypus tridactylus) Kaelus-pöördpea (Bradypus torquatus) Kapuuts-pöördpea (Bradypus cuculliger) Fakte On üks aeglasemaid loomi maailmas, jookseb 250 meetrit tunnis, suurim kiirus 1,5 meetrit minutis Sugukond: Laisiklased Keha pikkus 50-60 cm (lisaks saba 6-7 cm) Kaal 2,3-5,5 kg Pead saavad pöörata 270° Magavad 15 tundi ööpäevas Eluiga: umbes 20-30 aastat Laiskloom on üks tegelane filmis "Jääaeg" Kuulsaim nimi Sid Kasutatud kirjandus http://images.google.com Loomade elu "Imetajad" Eesti Entsüklopeedia 5. köide
LOOMAD • loomad ja linnud on väga lärmakad • elavad puudel • kaitsevad oma territooriumi • on öise eluviisiga loomi • erksavärvilised Nt: anakonda; alligaator; laiskloom; puuma; sipelõgija; aara Ekvatoriaalsed vihmametsad KLIIMA TAIMED levivad ekvaatoripiirkonnad • kasvavad aasta läbi kuuma ja troopilise kliimaga aladel • puud kasvavad korrustena aastane sademete hulk üle 2000mm • plankjuured; tugijuured tõusvad õhuvoolud
Haisuloom. VASTUS: ,,Muumioru lood" Selles lastefilmis on suur sookoll, kelle sõpradeks on eesel ja saabastega kass. VASTUS Selles lastefilmis on suur sookoll, kelle sõpradeks on eesel ja saabastega kass. VASTUS: ,,Shrek" Selles filmis on peategelasteks Mammut Männi, Tiiger Diego ja Laiskloom Sid VASTUS Selles filmis on peategelasteks Mammut Männi, Tiiger Diego ja Laiskloom Sid VASTUS: ,,Jääaeg" Filmis ,,Koopaoravad" on peategelane... VASTUS Filmis ,,Koopaoravad" on peategelane... VASTUS: Alvin Linn, kus toimuvad pea iga aasta merepäevad. VASTUS Linn, kus toimuvad pea iga aasta merepäevad VASTUS: Tallinn Kes on pildil?
..... Illustraator ................................. 1. Kes olid (õde, vend, sugulane, vanus): Limpa sugulane ....................................................................................... Limmo .........vend .............................................................................. Limma õde ....................................................................................... 2. Raamatus on veel järgmised tegelased (tõmba õigetele joon alla): tekk, tiiger, laiskloom, ema, Noorpagan, mereröövlid, padi, linad , Viplala 3. Mis oli Limpa lemmiktegevus? ...limonadi juua.......................................................................................... ...... 4. Miks oli Limma tihti Limpa peale pahane? ...joob ise limonadi ja teistele ei jaga, teeb koledat krooksu....................................................................................... ................................................................................................ ......
seda niimoodi aeglaselt surmates. Kisklus Alligaatorid söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Jaaguarid söövad nii imetajaid kui ka linde ja nende mune. Anakondad söövad nii sigu, linde, kalu, närilisi kui ka osa tüüpe krokodille. Konkurents Banaanipuu vs kakaopuu valgus Viigipuu vs palm juurte harali ajamine Tiiger vs alligaator toit Tuukanid emaste tähelepanu Taimtoidulisus Laiskloom sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Koolibri sööb õienektarit Galapagose kilpkonn sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti Gorilla sööb puuvilju, taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Näiteks kummipuud, palm, orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad. Esmased tarbijad ehk
), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Ahv Lenddraakon Papagoi Laiskloom <--Gorilla Tuukan ---> Inimesed ekvatoriaalsete vihmametsade alal Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. Vihmametsade alal elab siiani võrdlemisi vähe inimesi. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks
alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad vihmametsad on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi
Sünniaeg ja -koht: 18.04.1980 Pikkus: 178 cm Kaal: 65 kg. Silmade värv: hall Juuste värv (originaal): pruun Vanemate nimed: Heli, Jüri Vanemate ametid: ema - lasteaiakasvataja, isa - poliitik Lemmikraamat: P. Coelho "Alkeemik" Lemmikfilm: hetkel "Mees ilma minevikuta" Lemmiktoit: vürtsikas Lemmikjook: jäätisekokteil Lemmiksportlane: Markko Märtin Lemmiknäitleja: Charles Spencer Chaplin Lemmikauto: töökorras auto Lemmikmuusik/-bänd: Ivan Rebroff Lemmikloom: laiskloom Hobid: ekstreemsport, muusika, liikumine (tants) 7 Kasutatud kirjandus 1. http://www.epl.ee/artikkel_266726.html 2. http://miksike.ee/docs/referaadid/priit_voigemast.htm 3. http://www.ugala.ee/galerii/a_voigemast.html 4. http://lahestuff.kolhoos.ee/stories/storyreader$27 5. http://www.nadal.ee/index.aw/section=21440 6. http://www.linnateater.ee/?op=lavastus&lav_id=83 7
või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid on piimahammastega võrreldes mõnevõrra rohkem. Hambumus on väga tähtis, sest see on üks imetajate klassifikatsiooni põhialuseid. Mõnel imetajal polegi hambaid, või on neid väga vähe see on napihambuliste rühm, kuhu kuuluvad sipelgaõgija, vööloom ja laiskloom. (Genevieve Warnau ,,Kohtumine loomadega") Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Viimane hõlmab näiteks delfiine, nokisdelfiine ja pringleid. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja
viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need
eestikeelsete sõnade kirjutamisel, nt junou gripp`n` stuff; te piax kah proovima kui hia on panna windoosat kui iirt pole. Sõnad kirjutatakse rõhutatult, nt ailaavtätpiktör, ailaikit. Väga populaarsed on ka üneemid, mida kohta igalpool, nt aaaaaaaaavärd, irwwwww, jeppppp, aaaaaaahhhhh, awwwrrr, eeeeeeeeiiii, mhhhhhmmm, miäuu, muahhhh.Enda väljendamiseks kasutatakse ülivõrret, nt mega kena. Et aega kokku kokku hoida jäetakse öeldisverb kirjutamata ,nt ma [olen ] laiskloom ning sageli koos isikulise asesõnaga, nt [mul on ] ilgelt kiire. Vestlustempo kiirendamiseks trükitakse tavaliselt vaid vestluse seisukohalt hädavajalik informatsioon. 2.3. kirjavahemärgid Suhtlusportaalides ei kasutata eriti kirjavajemärke, sest need nõuavad lisaklahvivajutust. Kirjavahemärkide asendatakse sõnade või tühikuga. Küsimärgi asemele kasutatakse väga tihti va, wä või we, mis on tavaliselt lause viimane sõna ja selle järele pannakse punkt, nt
Kindlasti tekkidas see eba stabiilse ja arusaamtuse tundeid, sarnased Ekke tunnetega mis ei tunne ennnast ja ei tea mis ta tahab olla, mida saavutada ja kus. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Ekke Moor on rändur, hedonist ta peab püsivalt liikuma, liiga kaua ühes kohas olla talle ei meeldi. Nagu tema isa huvitaba teda vadi homme, mitte olevik ega minevik. Iga päeav on te keegi tegelane, näitlejana issanda laval. Teose alguses on ta küla laiskloom, luuetejaa, romantik kuid tööd ta ei tee, vaid kiigub puudel kuna tal ei ole küps hing mis teaks mida ta soovib teha. Teose lõpuks on ta aga ennast leidnud, ikka kodust, ehk ta on läbi käinud ringse arengu. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel 7. Põhisündmused, süzee #1 Ekke moor elab kuskil Ingelandi lähedal teisepool järve. Talle meelidb kirjutada naistele, ronida ja töölt viilida. Ta ema ehk Neenu
kaudu: LÕVI ründab vastast: ,,Mina olen peremees. Tee minu juhiste järgi või muidu..." JAANALIND kaevub liiva ning ignoreerib vastast: ,,Probleem? Kuskohas?" KILPKONN üritab tagasi pöörduda probleemi juurde hiljem, öeldes: ,,Võtame hetkeks aja maha ja räägime sellest hiljem." ÖÖKULL nagu lõvigi üritab vastast rünnata, kuid delikaatsemalt: ,,Ma olen sellist asja juba kogenud ja seega on targem niimoodi tegutseda." LAISKLOOM väldib vastast oma arvamust maha surudes: ,,Olen nõus sellega, mida üldsus otsustab." Kõikidel loomadel on üks sarnane joon nad ei tegele opositsiooniga. Grupp ei arvestata eriarvamusega: 1) Riina on rühmas teisel arvamusel, kuid teda ei kuulata. 2) Hakkab tekkima barjäär Riina ning ülejäänud rühma vahel. Riina kaotab huvi ning tunneb ennast tõrjutuna. 3) Riina muutub vaenulikuks ning ründab. 4) Riinat ei panda ikka tähele. Riina loobub osalemast
annaabi.ee 
