Tähtsaim prantsuse romantik Napoleon III vastasena oli ta eksiilis. (1851-1870) Prantsuse akadeemia (1841) Hakkas poliitikaga tegelema (1843) Isiklik elu Joseph Léopold Sigisbert Hugo - ohvitser (17741828) Sophie Trébuchet (17721821) Abel Joseph Hugo (17981855) Eugène Hugo (18001837) Adéle Foucher (1803-1868) 4 last Ema ja isa läksid lahku, elas ema juures Looming Esimene proosapala: "Islandi Han" (1823) Näidendid: "Cromwell" (1827), "Hernani" (1830) Romaanid: "Jumalaema kirik Pariisis" (1831), "Hüljatud" (1862) Luulekogud: "Oodid" (1822), "Oodid ja ballaadid" (1826) Kirjaniku tähtsus, tsitaat Kirjaniku tähtsus: Mõjutas palju romantikuid ja klassitsiste Tsitaat: Surra pole midagi, hirmus on mitte elada Nii kaua kuni inimene elab, peab ta seda võtma täiel rinnal. Huvitavat Hugo riiklikud matused tõid 1885
ELUKÄIK · Sündinud 1. augustil 1973 · Esimesed 12 eluaastat elas Tallinnas, järgmised 7 aastat kuni keskkoli lõpetamiseni KarksiNuias · Luuletusi hakkas kirjutama 1617aastasena · Lapsena unistas saada pikamaajooksjaks · 19922000 õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat, diplomitöö tegi August Gailitist · Tartusse kolides sai Heinsaarest luulerühmituse Erakkond ja Tartu NAK liige LOOMING · Trükidebüüt 28. jaanuaril 1995 Postimehes (luuleveerg) · Esimene avaldatud proosapala "Keeristorm Tartus", ilmus 14. jaanuaril 1997 Postimehes · Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998, üsna pea sai Heinsaar ka tunnustuse osaliseks · Inspiratsiooni on saanud vene kirjandusest ja elust enesest · Absurd, sürrealism, unenäolisus, fantastika, muinasjutulisus · Kirjutanud näidendeid üliõpilasteatrile ning tegelenud tõlkimisega LEMMIKUD · Eesti proosakirjanikud: August Gailit, Peet Vallak, Toomas Vint, Juhan Jaik, Tõnu Õnnepalu, Andrus
Nende peres oli haridus kõrgelt hinnatud. Lydia lõpetas 1861. Aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Koolis omandas ta lisaks eesti ja saksa keelele ka prantsuse ja vene keele oskuse. Kui J. V. Jannsen hakkas aastal 1857 välja andma ajalehte Pärnu Postimees, sai Lydia Koidulast tema abiline. Ka Lydia esimene proosapala (,,Kivirist") nägi selles ajalehes ilmavalgust. Koidula oli ka abiks tüdrukutele, kes soovisid astuda piirkonna Kreis tütarlastekooli. 1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toimetaja töö peaasjalikult Lydia õlgadele. Lydia kirjutatud artiklid olid
sündis 24. Detsembril 1843. Aastal Vändras. Hilisema, kirjanikunime Koidula, pani talle C. R. Jakobson, mis tähistas ärkamise aega. Koidula isa J.V. Jannsen oli koolmeister. Nende peres oli haridus kõrgelt hinnatud. Lydia lõpetas 1861. Aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Koolis omandas ta lisaks eesti ja saksa keelele ka prantsuse ja vene keele oskuse. Kui J. V. Jannsen hakkas aastal 1857 välja andma ajalehte Pärnu Postimees, sai Lydia Koidulast tema abiline. Ka Lydia esimene proosapala (,,Kivirist") nägi selles ajalehes ilmavalgust. Koidula oli ka abiks tüdrukutele, kes soovisid astuda piirkonna Kreis tütarlastekooli. 1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toimetaja töö peaasjalikult Lydia õlgadele. Lydia kirjutatud artiklid olid patriootilised, loomingulised ja nendes peegeldus ühiskondlik aktiivsus.
Lydia suri rinnavähki ja ta maeti Kroonlinna Pani aluse Eesti teatrile Haridus Aldhariduse sai Lydia isalt 1861. aastal lõpetas ta Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. 1862. aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami Pärnu Alustas omaenda raamatukogu rajamist Aitas isa ,, Pärnu Postimehe" sisustamisel Avaliku kirjandusliku tegevuse alguseks sai esimene proosapala ,, Kivirist" mis ilmus ,, Pärnu Postimehes" 1864 väljus ulatuslikum jutustus ,,Ojamölder ja tema minia" Tartu Sündis ja kasvas Tartus Pühendas rohkem aega luuletuste kirjutamisele 1866. aastal ilmus esimene luulekogu ,, Vainulilled ,, Hiljem ilmus teine luulekogu ,, Emajõe ööbik" Kohtas tulevast meest kellega Tartus abiellus ,, Emajõe ööbik ,, Kui inimeste liikuvad
Mida tähendab isikukultus? Kelle või mille kultus on tänases Eesti Vabariigis? Kirjuta lühike luuletus või proosapala millegi ülistamiseks. Isikukultuseks peetakse ükikisiku, tavaliselt juhi, pimedat austamist ning tema võimete ja teenete ülistamist. Minu arvates pole tänases Eesti Vabariigis isikukultust, küll on aga rahakultus. Raha tähtsus suureneb pidevalt ning suurema rahakoti nimel kasutatakse ebaausaid võtteid ja loobutakse peredest. Oo, raha, mida küll Sinu eest ei saa Kui tahan, siis kulda ja karda toon koju Osta võin omale nii taeva kui maa Rahata pole meil elu, mu poju
Florentine. Vändra kirik • Jannsenite perekonnapilt Istuvad: Lydia, Johan Voldemar, Emilie, Eugenie; Koidula tütrega Lydia Koidula Hedvig tütred • Kooliaeg • Lydia Koidula õppis esialgu isa juhendamisel kodus. Hiljem õppis ta Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekoolis. Lydia oli andekas ja usin õpilane. Juba koolis kirjutas ta kirjandeid. Pärast seda aitas ta oma isa tema ajalehetöös. • Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus „Pärnu Postmehes" 1863) •Kui Lydia oli seitsmeaastane, kolisid vanemad Pärnu Ülejõele, kus isa sai koolijuhatajaks ja õpetajaks. •Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas (hiljem avati seal muuseum) •Jannsen andis Pärnus välja esimest eesti ajalehte Pärnu Postimees. Lydia Koidula tõlkis saksa keelest artikleid, jutustusi ja kirjutas luuletusi. • TARTU (1863 – 1873) • Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale
· Hilisem luule ilmus ajakirjanduses · Viimane luuletus - ,,Enne surma Eestimaale" Näidendid: · 1870 - ilmus näidend ,,Saaremaa onupoeg", mis pani aluse Eesti teatri sünnile · 1872 - ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis oli esimene algupärane näidend eesti keeles · 1880 - ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" · Näidendid olid õpetlikud ja moraliseerivad Proosa: · On kirjutanud umbes 80 proosapala · Põhiliselt ilmusid tema lood ajakirjanduses · Valdavalt olid nad õpetlikud · Teemad: - rahvuslik ärkamisaeg - väljaränne · Proosapalad: - ,,Enne ukse lukustamist" - ,,Tammisto küla veskitondid" - ,,Loigu perenaine" Eduard Bornhöhe (1862-1923) · Päris nimi Eduard Brunberg · Esik jutt ,,Röövel ja mõisnik" (15 aastaselt) · On kirjutatud ajaloolist proosat (romantiline, seikluslik)
Sakala A. Pedajase nime all Novell "Lembit" avaldati ajalehes Postimees Ühijuttude kogu "Sookaelad" ilmus pseudonüümi Mart Karus all Futuristlikud teosed 20. Sajandi esimesel poolel hakkas Eesti kirjanduses levima futurism, mis oli eelkige mõjutatud vene kirjanike loomingust. Koostöös Erni Hiirega ilmus kogumik "Ohverdet konn", Kvikalt oli koondteoses kolm proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit" Kogumik "Lendavad sead" Jätkas lühijuttude kirjutamist ajakirjale Ilo, jõudes kogumiku "Mina" avalamiseni Üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus Kivikas hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad Viimased futuristlikud teosed ilmusid 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel
kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muusade kaitsja. eeposed- Homeros "Ilias" ja "Odüsseia", teatri eripära-Amfiteater, teater võis sarnaneda klassikalise ooperiga, Naisosad täideti
inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles Vändras, käis kihelkonnakoolis, tundus huvi muusika vastu, hiljem sai kihelkonnakoolis muusika õpetajaks, hümni sõnade autor. Tema esimene proosapala ,,kivirist" tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. ,,kivirist" J.V.Jannsen olli ka Eesti postimehe väljaandja 1861 ja esimese üldlaulupeo juht. J.V. Jannsen oli see, kes äratas Lydias huvi kirjandusliku tegevuse, talurahva ja eesti keele vastu. Vanaema Mall julgustas pojatütart luuletama Ema- Emiline Jannsen oli saksa soost, kodanlikust perekonnast. Õpetas Lydiale saksa keelt ning ranget kombeõpetust Õde- Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry, Eugen
rääkima ladusalt eesti keelt. Kool ja elukoha vahetus ▪ 10. aprill 1850 lahkus Koidula perekond oma sünnikohast Pärnusse. ▪ Alghariduse sai Lydia oma isa käest. ▪ 1854. aasta sügisel läks Lydia Koidula Pärnu Linna Tütarlastekooli. ▪ Sealses koolis sai Lydia selgeks prantsuse ja vene keele. (eesti ja saksa keelt ta juba oskas) Kirjandusliku tegevuse algus ▪ Kooli kõrvalt abistas Koidula oma isa ajalehetöös. ▪ Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus Pärnu Postimehes ja see tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. ▪ Hiljem väljus ulatuslikum jutustus eri raamatuna "Ojamölder ja tema minia", mis äratas tähelepanu ka väjaspool Eestit. Kolimine Tartusse ▪ 1863. aasta lõpus oli Jannsenite perekond tingitud kolima Tartusse. ▪ Asusid elama Tiigi tänavale. ▪ J.V. Jannsen hakkas välja andma "Eesti Postimeest" ▪ Nagu ka eelmises lehes, hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama.
ja alates 1812 aastast elas Hugo ema juures Pariisis. Pärast lühiajalisis õpinguid Pariisi Polütehnilises koolis alustas Hugo kirjutamisega. Kui ema 1821. aastal suri, loobus ta isa toetusest. 20-aastasena hakkas ta saama Louis XVIII-lt luuletajapalka, mis võimaldas tal abielluda samal aastal Adéle Foucher´iga. Abielust sündinud neljast lapsest kahest tütrest ja kahest pojast surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem Walter Scottist mõjustatud romaan "Bug-Jargal". Arvatavasti 1823. aastast alates andis Hugo välja prantsuse romantikute häälekandjat, ajakirja "La muse française" ja taasasutas 1827. aastal romantikute kunstirühmituse "Cénacle". Oma draamades "Cromwell" (1827) ja "Hernani" (1830), mille esietendusel puhkes skandaal, lähtus ta romantismi ideedest, nagu ka ajaloolises romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" (1831). Nii
Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir 20. sajandi esimesel veerandil hakkas ka Eesti kirjanduses levima futurism, mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22-leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega
" ( "Naudi hetke!"). Nad andsid välja 3 albumit, kus ilmus nende loomingut. Lisaks oli proosas neile omane irooniline suhtumine ja katastroofimeeleolu. Korraldasid ka kultuuriüritusi; neile oli omane boheemlaslik ellusuhtumine. Jätkasid " Noor-Eesti" traditsioone väärtustades raamatu kujundamist. Avalikult nende loomingut pigem kritiseeriti (vulgaarsus,ebamoraalsus), räägivad sõja ajal elu nautimisest. Rühmitus lagunes, kuna A. Gailit kirjutas Marie Underist pilkava proosapala (följetoni) "Sinises tualetis daam" Teened: 1)armastusluule uuendamine, muutus avameelsemaks, kujundid huvitavamaks. 2)kasutasid murdeluulet ja uuenduslikku keelt ( A.Adson) Nende looming oli,vaatamata kriitikale,populaarne. "Tarapita" rühmitus "Tarapita" oli "Siurust" suurem ja suunatud tunnete asemel ühiskonnale ja selle kritiseerimisele. Neile oli iseloomulik iroonilisus ja pilge või siiras mur ja ahastus
Eesti kirjanduses viljeles futurismi Erni Hiir. Albert Kivikas hakkas 20. sajandi esimesel veerandil levitama futurismi Eesti kirjanduses , mis siin piirkonnas oli mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22-leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega ("Laulvad kalad", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead")
II JAAN OKSA LOOMING Oks kirjutas väga palju proosat, luulet, publistikat ja kirjanduskriitikat, millest enamik on hävinenud. Ta kirjutas ka palju arvustavaid teoseid, mida iseloomustavad maitseotsustused ja otseütlemised. Oksa on nimetatud naturalistiks, "hingestatud" või "ülehingestatud" realistiks ja romantikuks. Oma teostes kirjeldas Oks valu nii, nagu keegi teine seda varem teinud polnud. Jaan Oksa ilukirjanduslikust loomingust on säilinud väike osa (paarkümmend proosapala ja sama palju luuletusi), mis valminud valdavalt lühikese ajavahemiku jooksul (1906-1910). Ilukirjanikuna alustas Oks külaeluaineliste visioonidega ,,Kolmekesi", ,,Isa ja pojad", ,,Rõhutud ringides", ,,Manifesti ajal", ,,Perekonna hommikutund", ,,Neljapäev", ,,Hallitanud kopikad". Tema kriitikakogu ,,Kriitilised tundmused" on täis karme ja negatiivseid hinnanguid. Oksa loomingu lõppjärku kuuluvad ,,Nimetu elajas", ,,Ihu" ja ,,Emased" on oma lausa pillavas
Eesti kirjanduses viljeles futurismi Erni Hiir.Albert Kivikas hakkas 20. sajandi esimesel veerandil levitama futurismi Eesti kirjanduses , mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22-leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega ("Laulvad kalad", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead")
Alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja õppis seal prantsuse ja vene keelet eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega. Pärast seda läks ta kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. "Pärnu Postimehe" ilmumahakkand (1857) sai isa aitamine ajalehe sisustamine Koidula tööks. Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus ,,Pärnu Postmehes" (nr.31) jutustus "Ojamölder ja tema minia"(1864) ilmus eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit Saksamaal ja Soomes. 1863.aasta lõpul pidi Jannsenite perekond uuesti kolima, nüüd juba Tartusse, sest Jannsen oli rahulolematu "Pärnu Postimehe" majandusliku olukorraga. Tiigi tänaval. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula ja oma isa abistama ja oma
Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast "Pärnu Postimehe" ilmumahakkamist (1857) jõudis see varsti Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine ajalehe sisustamisel. Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus ,,Pärnu Postmehes" (nr.31) ning tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus "Ojamölder ja tema minia"(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond kolinud Tartusse. Elu Tartus Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postimeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii
Koos sõber Vaiko Eplikuga tehti bändi ja lauldi ansamblis Segased. Kui ilm lubas, käis Priit oma mootorrattaga mööda Eestit uitamas. Keskkooli viimases klassis läks Priit Võigemast näiteringi. Kui jõudis kätte aeg elukutset valida, oleks Priidust saanud äärepealt hoopis helimees. Esseegi juba valmis, uuris ta õppimisvõimalusi Pedagoogikaülikoolis helirezii erialal. Aga läks nii, nagu on teada lavaka eksamid olid esimesed. Priit oli ette valmistanud paar proosapala, mõned luuletused, luges need katsetel ette ja sai sisse. 2002. aastal lõpetas Priit Võigemast EMA Kõrgema Lavakunstikooli 20. Lennu. Ta tegi paljude silmis üllatava valiku kui tööpakkumine tuli nii Linnateatrist kui ka Viljandi Ugalast, valis noor näitleja just viimase. Lisaks koolitarkusele leidsid Panso-koolis üksteist Priit ja nüüdne Linnateatri näitleja Evelin Pang. Priidu meelest lisab see asjale vürtsi, et nad eri teatrites töötavad
a. (28.a.) edukalt lõpetas. Kohe pärast instituudi lõppu sai ta tööd stuudios “Tallinnfilm” mängufilmide stsenaariumide toimetuskolleegiumi liikmena ja filmitoimetajana. 1968.a. läks Mats Traat uuesti Moskvasse end täiendama, seekord kaheaastastele Kõrgemate Režissööride ja Stsenaristide kursustele. Pärast nimetatud kursuse läbimist, alates 1970. aastast on Mats Traat tegutsenud kutselise kirjanikuna Tallinnas. Mats Traadi debüüdiks sai 1958.a. (22 a) proosapala Elva rajooni ajalehes “Uus Tee”, kirjatükiks oli novell “Lõppematu tee”. Esimesed luuletused avaldas ta järgmisel aastal Hiiumaa ajalehes “Nõukogude Hiiumaa” Laiemale avalikkusele tutvustas Moskvas õppivat noort kirjameest 1960.a. Mart Raud. Traadi esikraamat “Kandilised laulud” ilmus luulekassetis “Noored autorid 1962” ja oli täis tormlevat nooruslik-ägedat tulevikuoptimismi, inimkonna suuri ideaale. Raamat äratas avalikkuses
Oma viimaseil aastal Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist, tellides raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast “Pärnu Postimehe” ilmumahakkamist (1857) jõudis see varsti Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine ajalehe sisustamisel. Koidula esimene proosapala “Kivirist” ilmus ,,Pärnu Postmehes” (nr.31) ning tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus “Ojamölder ja tema minia”(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Peale seda, kui ta tütarlastekooli lõpetas, ärkas temas huvi perenaisekohustuste vastu. Oma kirjas õde Eugeniele 3.augustist 1862 teatab ta uhkusega, kuidas tal õnnestus ema äraolekul rukkilõikuse talgute puhul perenaise osa nii
on tegu Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega. 2.2. Futuristlikud teosed 20. sajandi esimesel veerandil hakkas ka Eesti kirjanduses levima futurism, mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22- leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid 7 tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu
Oma viimaseil aastal Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist, tellides raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast "Pärnu Postimehe" ilmumahakkamist (1857) jõudis see varsti Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine ajalehe sisustamisel. Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus ,,Pärnu Postmehes" (nr.31) ning tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus "Ojamölder ja tema minia"(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Isa abistamine ei piirdunud aga ainult kirjanduslike ülesannete täitmisega, sest Koidula valmistas ette isa kooli piirkonnast kreis-ja tütarlastekooli astujaid eriti saksa ja vene keeles. Peale seda,
Oma viimaseil aastail Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist. Ta tellis raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast "Pärnu Postimehe" ilmumahakkamist (1857) jõudis see varsti Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine selle ajalehe sisustamisel. Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus ,,Pärnu Postmehes" (nr.31) ning tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus "Ojamölder ja tema minia"(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Isa abistamine ei piirdunud aga ainult kirjanduslike ülesannete täitmisega, sest Koidula valmistas ette isa kooli piirkonnast kreis-ja tütarlastekooli astujaid eriti saksa ja vene keeles. Peale
Oma viimaseil aastail Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist. Ta tellis raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast "Pärnu Postimehe" ilmumahakkamist (1857) jõudis see varsti Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine selle ajalehe sisustamisel. Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus ,,Pärnu Postmehes" (nr.31) ning tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus "Ojamölder ja tema minia"(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Isa abistamine ei piirdunud aga ainult kirjanduslike ülesannete täitmisega, sest Koidula valmistas ette isa 7
................................................................16 Cervantese panus maailmakirjandusse.....................................23 Kasutatud kirjandus..........................................................25 2 Sissejuhatus Valisin Miguel de Saavedra Cervantese kindlatel põhjustel. Esiteks lugesin tema raamatut kui kohustuslikku kirjandust. Teiseks oli minu etlemiskonkursi proosapala valitud Don Quijote 1 osast. Seeläbi sai raamat mulle väga lähedaseks. Leidsin, et Cervantes oli paras veidrik ega erinenud eriti Don Quijotest. Esmasel tutvumisel Cervantese teosega Don Quijote ei osanud ma seda hinnata. Hiljem tekkis isega idee lugeda Don Quijote 2 osa, kuid selleks ei jätkunud aega. Selle asemel hakkasin tegema referaati Cervantesest, et tutvuda lähemalt selle kirjaniku elulooga ja loominguga, see ei
Nagu ma aru saan, on vabade kunstide professori amet selleks, et kogenud loojad saaksid isiklikke tähelepanekuid ja elukogemusi noortele edasi anda. Enamasti ju ongi kutsutud vanad tegijad. Ja siis oodataksegi, et nad räägiksid oma loometeest ja loomingulisest köögist. Kuidas kavatsete oma loengutsüklid üles ehitada? Kas on teil kavas anda kuulajatele ka kodutöid? Seda ma mõtlesin, et paneksin neid see on muidugi vabatahtlik luuletust või väikest proosapala kirjutama. Et ma olen viis aastat stsenaristikat õppinud, räägiksin ka sellest, ja nad võiksid ühe väikse etüüdistsenaariumi kirjutada, kolmandaks oleks teha väike tõlketöö. Ja me võiksime neid kõiki koos analüüsida. Ei tea, kuidas see välja kukub, aga eks töö käigus paista. Loodan, et see kõik teeb kursuse mingis mõttes elavamaks. Kuidas on teie elu olnud senini Tartuga seotud? Ma olen seal käinud küllaltki sageli
juures Pariisis. Pärast lühiajalisis õpinguid Pariisi Polütehnilises koolis alustas Hugo kirjutamisega. Kui ema 1821. aastal suri, loobus ta isa toetusest. 20-aastasena hakkas ta saama Louis XVIII-lt luuletajapalka, mis võimaldas tal abielluda samal aastal Adéle Foucher´iga. Abielust sündinud neljast lapsest kahest tütrest ja kahest pojast surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem Walter Scottist mõjustatud romaan "Bug- Jargal". Arvatavasti 1823. aastast alates andis Hugo välja prantsuse romantikute häälekandjat, ajakirja "La muse française" ja taasasutas 1827. aastal romantikute kunstirühmituse "Cénacle". Oma draamades "Cromwell" (1827) ja "Hernani" (1830), mille esietendusel puhkes skandaal, lähtus ta romantismi ideedest, nagu ka ajaloolises romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" (1831)
annaabi.ee 
