peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. (Melany, 2009.) Loodusvarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat (France..., 2009) ARENGUTASE SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel) 31100 Sündimus 13 Suremus 9 Imiku suremus 3,6 Keskmine eluiga (N/M) 84/77 Kirjaoskus % - 99,0 Põllumaj. % SKT 2,2 Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik (Liiber, Rootsmaa, Saar, Uibo, 2007:82) RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Lisaks veel: G8 WTO(World Trade Organisation) SPC( Secretariat of the Pacific Community) IOC( Indian Ocean Commission) IMF( International Monetary Fund)
majanduse neljas jõud. Energiasõltuvuse tase : 49 %Esmase energia tarbimine on 253,6 miljonit nafta-ekvivalenti tonni kohta. Elektri puhastoodang on 509 miljardit kWh, millest 76% on tuumaenergia. Prantsusmaa on üks maailma suurimaid tuumaenerga tootjaid. Praegu on elektri tarbimine inimese kohta Prantsusmaal ligi veerandi jagu kõrgem kui näiteks Itaalias ning 15% kõrgem kui EL(Euroopa Liit) olevate riikide keskmine. Sündivus 1000 elaniku kohta(2007) on 12,91 ja suremus 8,9.Keskmine eluiga(2007) meestel on 77,5 aastat ja naistel 84,4 aastat.Kirjaoskajaid kogu rahvastikust on 99%,.Sotsiaalsetest näitajetest näiteks arste on prantsusmaal 1000 elaniku kohta 1,98 ja interneti kasutajaid 1000 elaniku kohta 483,653. 9 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 3.1.Prantsusmaa kuulub järgmistesse organisatsioonidesse:EL(Euroopa
2. RAHVASTIKU TIHEDUS JA PAIKNEMINE Joonis 2. Rahvastikutihedus Prantsusmaal Rahvastiku keskmine tihedus Prantsusmaal on 101,19 in/km 2 kohta ning see on maailma keskmisest näitajast üle kahe korra suurem (45 in/km 2). Rahvastiku tiheduse pooles Prantsusmaa maailmas 102. kohal. Umbes sama suur on rahvastiku tihedus Türgis, Aserbaidzaanis ja Austrias. 3 Nagu kaardilt näha, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Prantsusmaal on rahvastik koondunud rohkem põhja ja loodeossa, rahvastiku tihedus on suur samuti Prantsuse rivieras Vahemere ääres. Kuid rahvastiku tihedusel on määravaks asjaoluks siiski tööstuse ja linnade paiknemine. (Joonis 2) 3 Population density Persons per sq km 2011 country ranks By Rank http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2011_0.html 3. LINNASTUMINE Linnades elab üle kolmeerandiku Prantsusmaa elanikest. 1975
Abi saad http://web.zone.ee/geograafia/#C2Selleks, et rahvastikupüramiide omavahel võrrelda , tuleks nad väljendada protsentides. http://www.nationmaster.com/country/fr-france/Age-_distribution 4.Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi järgmise kava alusel: a) Kui suure osa rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15 aasta), tööealised (15-65 aastased) ja vanemaealised (üle 65 aastased)? · 0-14 aastat: 18.7% · 15-64 aastat:63,9% · 65... aastat:17,4% b) Kas selle riigi rahvastik vananeb? Praegu on rahvastik normaalne, sest tööealisi on kõige rohkem aga Prantsusmaa liigub rahvastiku vananemise poole. c) Leia Eesti statistikaameti koduleheküljelt Eesti rahvastikupüramiid ning võrdle enda poolt valitud riigiga. Millised on sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Tööealisi inimesi on kõige rohkem · Naiste eluiga on pikem, kui meeste Erinevused: · Sündimus on suurem Prantsusmaal · Vanemas eas naisi rohkem
Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on aastast 1950 kuni 2015 aastani kasvanud kiiresti, iga aastaga on rahvaarv kasvanud ligi miljoni korra suuremaks ning pole kordagi langenud. Prognoos kuni 2050 aastani näitab, et rahvaarv kasvab ka edasi, 2015-st aastast kuni 2050 aastani on tõusnud rahvaarv ligi 3 miljoni võrra suuremaks. (Graafik 1) 4. Rahvaarvu kahanemise ja kasvamise tegurid Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv arv iive kasv üldarv Prantsusmaa 824000 12‰ 610000 9‰ 3‰ 0.4% 1‰ 73000 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Prantsusmaa sündide arv on 2015 aastal olnud suurem surmade arvust ligi 200000 ning samuti
Elanike arv lk 10 Rahvaarvu kasvu graafik lk 10 Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17
idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Kogu Prantsusmaa pinnast on metsade all vaid 25%. Metsa on rohkem säilinud mäestikes - nõlvade alumises osas leht- ja segametsad, kõrgemal okasmetsad. Prantsusmaa on tüüpiline lehtmetsade loodusvööndis paiknev ülesharitud piirkond, kus looduslikku taimkatet on vähe säilinud. Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne- ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela- ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel.
Suuremad mittekodanikest rahvusrühmad on alzeerlased, portugallased ja marokolased (kõik üle 1% elanikkonnast). Keskmine asustustihedus on 108 in/km². Linnaelanikkond moodustab rahvastikust 74%. Ealine jaotus: · (19,8%) alla 15 a · (21,7%) 15-29 a · (22,4%) 30-44 a · (16,4%) 45-59 a · (13,6%) 60-74 a · (6,1%) 75+ a Keskmine eluiga on Prantsusmaal meestel 75 aastat ja naistel 83 aastat. Sündivus 1 000 elaniku kohta on 12,1 ja suremus 9,09. Rahvastiku keskmine vanus 2005.a. on 38 aastat. Mehed moodustavad rahvastikust 48,6%, naised 51,4%. Prantslased on kaasaegse rahvastiku tüüpi.Rahvastiku usundiline jaotus roomakatoliiklasi 83%-88%; moslemeid hinnanguliselt 5%-10%; protestante 2%, juudiusulisi 1%. SKT Keskmine Täis- Põllu- Imiku-
Arengutaseme näitajad: SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 34 000 Sündimus, 10 Suremus, 8 Imikusuremus 4,3 Keskmine eluiga (N/M) 84/79 Kirjaoskus, % - 99 Hõive põllumajanduses, % - 4,6 Kuuluvus riikide rühma inforiik ÜRO inimarengu indeks 0,932 (10. kohal 2001. aasta kohaselt) Sveitsi arengutase on kõrge, sest sisemajanduse kogutoodang(SKT) on suur, sest SKT inimese kohta on 34 000, mis kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka. Sündimus aga on 2 suurem, kui suremus. Seega sünnib 2 rohkem, kui sureb. Imikusuremus on suhteliselt väike, seega on riigis palju lapsi. Keskmine eluiga on väga suur, järelikult on riigis hea tervishoiukorraldus ja arstiabi kättesaadavus. Kirjaoskus on väga hea, lausa 99 %, järelikult on riigis hea haridusega inimesi palju ja haridus on hästi kättesaadav kõigile. Hõive põllumajanduses on üsna väike, see tähendab, et põllumajandusega tegelevaid inimesi on väga vähe. Sveits kuulub
Rahvastiku paiknemine Prantsusmaa keskmine rahvastiku tihedus on 2009 aasta andmete järgi 100,08 elanikku ruutkilomeetri kohta. Kui seda arvu võrrelda Eesti rahvastiku tihedusega, siis näeme, et see on tunduvalt suurem. Eesti rahvastiku tihedus 2009 aasta järgi on 30,07 elanikku ruutkilomeetri kohta.Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka Türgi 99,65 ja Austria 99,59 kuigi Austria on pindalalt palju väiksem kui Prantsusmaa. Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Rahvaarvu kasv Prantsusmaa rahvaarv praegusel hetkel kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus. Kui laste juurdekasv rohkelt väheneb, siis võib Prantsusmaa iive muutuda negatiivseks ehk suremus oleks suurem kui sündimus. Selle tagajärjeks on rahvavananemine. Keskmiselt
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus 1A Alo Nurmsalu Prantsusmaa referaat Autor: Alo Nurmsalu Kursus: PM1A Juhendaja: Endla Pesti 2014 Sisukord 1) Sissejuhatus…………………………………………….. 3 2) Üldandmed……………………………………………... 4-5 3) Ajalugu…………………………………………………. 6 4) Majandus……………………………………………….. 7 5) Kombed, toit, loodus, muusika ja sport………………... 8-10 6) Kokkuvõte……………………………………………… 11 7) Kasutatud materjal……………………………………… 12 Sissejuhatus Ma valisin Prantsusmaa riigi, sest see riik meeldib mulle. Prantsusmaa on suur ja ilus. Ja tahaks ka kunagi Prantsusmaal
andmeid siit ja ka meie geograafia õpikust) 3. Loomulik iive Sündimuse näitaja : 18.66 births/1,000 population (2009 est.) Riik on oma sündimuselt teiste riikide seas 109-dal kohal. Suremuse näitaja : 6.1 deaths/1,000 population (July 2009 est.) Riik on oma suremuselt teiste riikide seas 159-dal kohal. Loomulik iive on : 12,56 Rändesaldo on 0.56 migrant(s)/1,000 population (2009 est.) Riik on oma rännetelt 62-l kohal. Imiku suremus on total: 25.78 deaths/1,000 live births. Riik on imikusuremuselt 79-dal kohal ,mis on võrreldes teiste riikidega siiski suhteliselt kõrge. Näiteks Jaapanis on imiku suremus vaid 2.58 deaths/1,000 live births. Keskmiselt on lapsi naise kohta : 2.21 children born/woman (2009 est.) Riik on teiste riikidega võrreldes 105-dal kohal . See on samuti keskmine tulemus,näiteks võrreldes esikoha riigi Nigeeriaga,kus sünnib naisel keskmiselt 7 last.
Suurbritannia rahvastik Anna Mari Tamm/11a Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. a) Suurbritannias elab 2011.aasta juuli seisuga 62 698 362 inimest. b) Rahvaarvult on Ühendkuningriik 22.kohal maailmas. Seega on Suurbritannia puhul tegu keskmise riigiga.
Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on
1469. sõlmitud Fernando II ja Isabel I abielu ühendas Aragoni ja Kastiilia, kujunes Hispaania kuningriik. 1610 a. aeti Hispaaniast välja juudid ja maurid. Algas usuline tagakiusamine ehk inkvisitsioon. 1808 a. sai kuningaks Napoleoni vend Joseph Bonaparte 1810 a. Napoleoni vägede invasioon Hispaaniasse. Rahvusliku vabadussõja algus Hispaanias. 1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses 1848 a. valmis esimene raudtee riigis 1873 a. kuulutati välja Hispaania Vabariik 1890 a. said mehed üldise valimisõiguse 1926 a. vallutas Hispaania koos Prantsusmaaga kogu Maroko 1931- 1939 a. toimus järjekordne kodanik revolutsioon Hispaanias 1933 a. riigis tulid võimle reaktsioonilised parteid, kes püüdsid hävitada saavutatud osalist demokraatiat riigis 1936 a. 17- 18. juulis puhkes riigis fasistlik mäss ja algas Hispaania kodusõda. Kindral F. Franco kehtestas riigis fasistliku diktatuuri. 1953 a
...................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE.....................................................................................................................8 6. SUURBRITANNIA VÕRDLUS TEISTE RIIKIDEGA................................................................10 7. SUURBRITANNIA RAHVASTIK.................................................................................................11 Rahvaarv ja selle muutumine 1950 - 2010....................................................................................11 Rahvuslik koosseis, usundid ja keeled...........................................................................................11 Rahvastiku paiknemine..................................................................................................................12
2035. aastaks on -0,2%. 2040. aastaks on langenud juba -0,3 protsendini, 2045.aastaks -0,4% ning aastaks 2050 on rahvaarv vähenenud juba -0,5%. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. a) Rahvastiku keskmine tihedus on 138.99 inimest km2 kohta. Joonis 2. Hiina rahvastiku tiheduse kaart (78) b) 3 umbes sama rahvatihedusega riiki: Tsehhi 132.07, Taani129.98,Indoneesia 134.12. c) Hiina on rahvastikutiheduselt 78. riik maailmas. Hiinas on rahvastik paiknenud Lõuna- Hiina mere äärde rohkem, kus on ka Hiina suuremad linnad, sealhulgas Hiina pealinn Hong-Kong ja Shanghai. Seal on ka stabiilsem elada, sest Lääne-Hiinas on rohkem maavärinaid. Rannik äärest saab ka mereteid pidi kaubandusega tegeleda. Samuti on läänes kliima parem ja maapind tasasem, näiteks Lääne- Hiinas on Tiibeti juures Himaalaja mäestik, mille tõttu inimesed seal ei ela.
Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000 inimese kohta asutakse maailmas 216. kohal. Euroopa keskmine sündimuse üldkordaja on 10 ehk lähedane Itaalia omale. Sündimuse üldkordaja maailmas on aga 21. Sellega võrreldes on Itaalia sündimus madal nagu teistelgi infoühiskonna riikidel. Surmade arvuga ollakse kahjuks kõrgel 59. kohal. Euroopa keskmine suremuse üldkordaja on 11 ja maailmas 9. Itaalia suremus on natuke madalam kui Euroopa keskmine, kuid pisut kõrgem maailma suremuse üldkordajast. Need vahed on väikesed ja üldiselt võib öelda, et Itaalia suremuse üldkordaja on madal nagu arenenud riigile kohane. Selle peamiseks põhjuseks on arenenud meditsiin, mis võimaldab ravida rohkem haigusi, päästa elusid ja pikendada eluiga. Ühe naise kohta sünnib Itaalias 1,28 last. Euroopa keskmisele 1,4 jääb see vähesel määral alla
Kuressaare Gümnaasium Kuuba Referaat Koostaja: Urmo Saar 10E Kuressaare 2006 Sisukord 1. Sisukord 2. Kuuba majandus 3. Kuuba rahvastik 4. Kasutatud kirjandus Kuuba majandus Kuuba on ikka veel kommunistlik riik ja tema eesotsas on endiselt Fidel Castro. Nagu diktatuurile kohane, on riigi majandus valitsusega tihedalt seotud ja reguleeritud. Kuuba majanduse põhilised sissetulekuallikad on suhkur, tubakas, kohv, kala ja turism. Tänu viimase populaarsuse kasvule maailmas on Kuuba majandus suutnud end pisut korrastada ja uusi reforme ellu viia
...........6 1.5.Turism...............................................................................................................7 2.BURUNDI MAJANDUS...........................................................................................8 2.1.Majanduse üldnäitajad......................................................................................8 2.2.Põllumajandus ja tööstus Burundis...................................................................9 2.3.Import ja eksport Burundis...............................................................................9 KOKKUVÕTE...........................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................11 SISSEJUHATUS Valisin põllumajanduse ja selle arengu aspektide uurimiseks riigi Ida-aafrikas, Burundi. Riigist huvitusin tema väiksuse, vaesuse ja suure sõltuvuse tõttu
....................................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus....................................................................................18-19 7.Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................20 8.Tööstuse areng........................................................................................21 9
statice.is/?PageID=1179&src=/temp_en/Dialog/varval.asp? ma=MAN09010%26ti=Population+projection+by+age+and+sex+2012%2D2060+++++++++ +++%26path=../Database/mannfjoldi/mannfjoldaspa2010/%26lang=1%26units=Fj%F6ldi 4.Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi järgmise kava alusel: a) Kui suure osa rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15 aasta), tööealised (15-65 aastased) ja vanemaealised (üle 65 aastased)? · lapsed 20% · tööealised 67, 1% · vanemaealised 12, 9% b) Kas selle riigi rahvastik vananeb? Islandi rahvastik pigem ei vanane. Arenenud riigina on ta peatselt sinna etappi jõudmas, kuid praegu püsib rahvastikupüramiid veel püramiidikujuline ning tööealised inimesed suudavad ilma suurema vaevata vanemaid inimesi ülal pidada. c) Leia Eesti statistikaameti koduleheküljelt Eesti rahvastikupüramiid ning võrdle enda poolt valitud riigiga. Millised on sarnasused ja erinevused. Eesti rahvastik on vananev, Islandi oma mitte nii väga, kuid samas on märke, mis seda
.........................................12 8.6.Põllumajandusliku tootmise vormid......................12 8.7.Spetsialiseerumine.............................................13 8.8.Eksport ja import.................................................13 8.9.Põllumajandusega seotud keskkonna probleemid...13 9.Metsandus...........................................................14 9.1.Levinud puud......................................................15 9.2.Import ja eksport..................................................15 9.3.Probleemid..........................................................15 9.4.Osakaal maailmast.................................................16 10.Tööstus............................................................16 11.Transport...........................................................17 11.1.Infrastruktuuri areng............................................17 11.2.Rahvusvahelised- ja siseveod.....................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat „Lesotho rahvastik ja majandus“ Koostaja: Merly Lang Klass: 10E Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend, kliima, haldusjaotus 2.1. Haldusjaotus 2.2. Kliima 3. Demograafia 3.1. Rahvastik 3.2. Rahvusgrupid ja keeled 3.3. Usk 3.4. Haridus ja kirjaoskus 4. Majandus 4.1. Tööstus 5. Tervishoid 5.1. HIV/AIDS Lesothos 6. Huvitavaid fakte 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus Loosiga sain referaadi teemariigiks Lesotho. Kuna ma ei olnud sellisest riigist varem kuulnud, oli töö minu jaoks ühteaegu hirmutav ja huvitav. Eestikeelset materjali leidus äärmiselt vähe
Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi- põletavate tööstustega. Maakasutus Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega
ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele. Rootsi majandus on olnud viimastel aastatel stabiilne ja eelarveülejääk arvestatav, kuid vaatamata sellele on 2007. aasta sügisel USAst alguse saanud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutanud Rootsit oodatust jõulisemalt. Sama jõuliseks ja oodatust kiiremaks on osutunud ka Rootsi taastumine kriisist. Nii Rootsi sisetarbimine kui ka eksport on näidanud tõusu. 6 Rootsi SKP US$ on 544.716 mld (2010 prognoos). SKP elaniku kohta (PPP) on US$ 39,100 (2010 prognoos). Gini koefitsent on Rootsil 23 (Eestil 31.4), mis asetab ta ühiskonna tulude jaotuse kohaselt taaskord maailmas riikide edetabelis üsna etteotsa. Rootsi SKP jaotub sektoriti nii, et põllumajandus moodustab sellest 1.9%, tööstus: 26.6% ning teenindus suurima osakaaluga tervelt 71
Ungari rahvastik Martin Jeret 11A Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. rahvaarv. Ungaris elab 9,905,596 inimest. Ungari kuulub rahvaarvult väikeriikide hulka. Maailmas on ta 82. kohal. Tsehhis(10,211,904), Boliivias(9,775,246 ) ja Somaalias (9,832,017) elab enam-vähem samapalju inimesi. 2
Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilomeetril 75% linnades, 25% maal Aastane rahvastiku kasv 1,8% Riigikeel prantsuse keel Peamised usundid katolitsism 90%, islam 5%, protestantism 2%, judaism 1% Majandus(1994) Sisemajanduse kogutoodang, SKT Väliskaubandus
.... 3 1. Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 2. Riigi kuulumine suurregiooni .................................................................................... 4 3. Riigi arengutaseme näitajad. ...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 6. Linnastumine ........................................................................................................... 10 7. Energiamajandus. ..................................................................................................... 10 8. Põllumajandus.....................................................................................................
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka
.. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS.................................................
...............................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus...................................................................................... 11 5.4 Tööstus............................................................................................................................12 5.5 Transport......................................................................................................................... 13 5.5 Turism............................................................................................................................. 14 5.6 Gini indeks ja ebavõrduse näitajad................................................................................. 14 6.Infoühiskond.......................................................................................................................... 17 7.Kasutatud kirjandus..................................................................................
Nepali rahavastikutikutihedus on 201.85 in/km 2. Sarnase rahvastikutihedusega on riigid on Itaalia, Lichtenstein ja Põhja-Korea. Suurema rahvastikutihedusega alad painevad lõuna pool. Põhja pool on rahvastikutihedsu kõige väiksem. Põhja pool on mägisem maastik ning seetõttu elab seal ka vähem inimesi.. 5 joonis 7. Nepali rahvastikutiheduse kaart allikas: sedac 4.3 Loomulik iive Sündimus Nepalis on 23.18 ja suremus 8.97 ning loomuli iive on seega 13.21 (2008). Sdimus on võrreldes maailma keskmisega (21) kõrgem kuid suremus on võrreldes maailma keskmisega (9) veidi madalam. Rändesaldo on -3.39 (2009) Imikusuremus Nepalis on 47.46 ning keskmine laste arv naise kohta on 2.64. Maailma keskmine imikusuremus on 21 ning laste arv naise kohta 2.8. Seega on imikusuremaus maailma keskmisest ligi kaks korda suurem ning laset arv naise kohta veidi väiksem. 4.4 Keskmine eluiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
