PRANTSUSMAA (0)

PALDISKI GÜMNAASIUM
Kaili ja Kelly Kull
PRANTSUSMAA
Referaat
Juhendaja : Natalia Sidorova
Paldiski 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. RIIGI AJALUGU 4
2. ÜLDINE INFO RIIGI KOHTA 5
3. GEOGRAAFILINE ASEND 6
4. KLIIMA 7
5. MAJANDUS 8
6. RIIGI SUHTED TEISTE RIIKIDEGA 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12
LISAD 13
SISSEJUHATUS
Selles referaadis räägime meie Pratsusmaast, selle ajaloost, üldisest infost, kliimast , geograafilisest asukohast, majanduslikust seisust ja suhetest teiste riikidega. Me valisime selle teema, täpsemalt riigi, kuna me õpime koolis prantsuse keelt ja arvasime, et oleks hea rohkem teada saada selle riigi ajaloost ja kultuurist läbi selle referaadi.
Prantsusmaa on kogu maailmas kõige populaarsem turismikoht- aastas külastab seda riiki enam kui 80 miljonit turisti. 37 vaatamisväärsust Prantsusmaal on kantud UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Enim turiste külastab Pariisi, kuid neid jaguneb ka Prantsusmaa kõikidesse muudesse regioonidesse.
Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga.
Loodusvarad : kivisüsi, raud, maak , boksiit , kala, puit, tsink ja kaalium . Riikide rühma: arenenud tööstusriik Liiber Rootsmaa Saar Uibo 2007:82 Prantsusmaa kõige konkurentsivõimelisemad tööstusektorid on Ehitus ja avalikud tööd Selle käive on aastas 93 15 miljardit eurot Euroopa suurimate ehitusfirmad hulka kuulub 5 Prantsuse gruppi.
RIIGI AJALUGU
Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco,  Andorra  ja  Hispaania .
Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu  alaline liige.
Aastal 486 vallutas saali frankide juht  Chlodovech I  Rooma ala  Loire 'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetudarianismile.
Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valiseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli  poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks.
Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure  valitsemisaeg . Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja-Itaalias, 788 liidendas oma riigiga  Baieri , 796 lõi Doonau tasandiku  avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania  aladele kuniBarcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi.
Paavst  Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne- Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg  Ludwig I Vaga, kes oli keiser  814–840), jagati keisririik  843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884–887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki. (1)
ÜLDINE INFO RIIGI KOHTA
Pealinn: Pariis 
Pindala: 550 000 km² 
Riigikeel : prantsuse keel 
Rahvaarv: 60,186 mln 
Riigikord : vabariik
Riigipea :
F. Hollande
Peaminister :
Jean- Marc Ayrault
 
Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) 
Lipp : trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane 
Hümn: "Marseljees"
Rahaühik: franc fran?ais; 1 FRF=2, 38... EEK; 1 FRF= 0,15245 euro 
Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro.
SKT: 2.108 Trilljonit USD
SKT elaniku kohta: 33 678 USD
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen: .fr
ROK-I kood: FRA
Telefonikood : 33
Juhtlause: Vabadus, võrdsus, vendlus (2)
GEOGRAAFILINE ASEND
Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga.
Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus- Kaledoonia , Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas.
Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal . Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. (2)
KLIIMA
Prantsusmaal  domineerib mõõdukas pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved . Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest, jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus vihmasajud, kevadel ja sügisel ootamatud, kuid põgusad suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa mistraali piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult, mis puhub piki Rhonei orgu umbes 100 päeva aastas.
Enamasti lamedad tasandikud või lauged künkad, mis jooksevad põhja ja läände. Mitmest kohast ümbritsevad Prantsusmaad mäestikud, ka Lõuna Prantsusmaa on mägine. Põllumajanduliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks tegevuseks. Nagu näha on seda ka ära kasutatud: 33%Prantsusmaast on hõivatud põllumaaga. 
Prantsusmaa asub parasvöötmes. Tavaliselt mõõdukas ilma eriliste sündmusteta mõõdukas kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks temperatuuriks +4 °C kliima on niiske ja pehme Kuna Prantsusmaa on nii suur erineb kliima ka piirkonniti. Vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini. 
Valitsevad on leet ja pruunmullad . Happelisus leetmuldades on suur ning toitained on sügavale uhutud.Pruunmullad on ainult nõrgalt happelised kõrge produktsiooni võime ja jõudsa aineringega. (3)
MAJANDUSLIK SEIS
Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi.
Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%. (1)
Prantsusmaa suurimad impordiartiklid on

• masinate varuosad
  
• autod
  
• toornafta
  
• lennumasinad
  
• plastikatooted
  
• kemikaalid
  

Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on

• masinate ja autode varuosad
  
• lennumasinad
  
• plastikatooted
  
• kemikaalid
  
• ravimid
  
• raud ja teras
  

Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11,61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja Hiina 4,44%. (1)
Loodusvarad: kivisüsi, raud, maak, boksiit, kala, puit, tsink ja kaalium. Riikide rühma: arenenud tööstusriik Liiber Rootsmaa Saar Uibo 2007:82 Prantsusmaa kõige konkurentsivõimelisemad tööstusektorid on Ehitus ja avalikud tööd Selle käive on aastas 93 15 miljardit eurot Euroopa suurimate ehitusfirmad hulka kuulub 5 Prantsuse gruppi Bouygues SGE Vivendi GTM – Grupp Eiffage Colas Toidu ja põllumajandustööstus: Danone Nestle France Seita Keemiatööstus: Air Liquide Rhodia Moe ja luksustoodete tööstus: Yves Saint Laurent Louis Vuitton Chanel Dior Cartier Farmaatsiatööstus: Sanofi Synthélabo Biomérieux Pierre Fabre Autotööstus: Peugeot Citroen Materjalide ümbertöötamine teras alumiinium klaas plastmass toorkummi : Usinori Grupp terase käitlemine Péchiney alumiinium Saint Gobain suurim klaasi tootja ja suuruselt teine eksportija maailmas Plastic Omnium ja Sommier Allibert on kaks Prantsuse liidrit plastmassi ümbertöötamise vallas ja Michelin on maailma suurim autorehvide tootja. (3)
RIIGI SUHTED TEISTE RIIKIDEGA
Prantsusmaa on asutajaliige kuulub sse ja on alaline liige Lisaks veel: G8 WTO World Trade Organisation SPC Secretariat of the Pacific Community IOC Indian Ocean Commission IMF International Monetary Fund ACS Association of Carribean States CERN European Organization for Nuclear Research UNESCO United Nations Educational Scientific and Cultural liige Sonn 2008 Euroopa LiiduNATOÜRO Julgeolekunõukogu. (3)
Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11,61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja Hiina 4,44%. (1)
Et Prantsusmaa on valitsenud ka meretaguste kolooniate üle, on prantsuse keel ja kultuur levinud üksteisest nii kaugel asuvates maailmanurkades nagu Quebec (Kanadas) ja Põhja-Aafrika. Kõikjal maailmas võib leida Prantsusmaa haldusalasid, nt Korsika saar 170 km kaugusel Prantsusmaa lõunarannikust. (4)
KOKKUVÕTE
Prantsusmaa on suur riik, millest enamik kuulub lehtmetsavööndisse, lõunaosas vahemerelise taimkatte vööndisse, mägedes (Püreneed ja Alpid ) aga esineb kõrgusvööndilisus.
Prantsusmaa on Lääne-Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne. Prantsusmaa on uhke Euroopa kõrgeima mäetipu üle - Alpides on 4810 meetri kõrgune Mont Blanc. 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses
Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Šveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas.
Kogu Prantsusmaa pinnast on metsade all vaid 25%. Metsa on rohkem säilinud mäestikes - nõlvade alumises osas leht- ja segametsad, kõrgemal okasmetsad. Prantsusmaa on tüüpiline lehtmetsade loodusvööndis paiknev ülesharitud piirkond, kus looduslikku taimkatet on vähe säilinud. Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne- ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega.
Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane , tema edela- ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism . Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud.
Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine , Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. (2)
KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa#Ajalugu (28.11.2012)

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa2.ht m (28.11.2012)

http://www.annaabi.com/P%C3%B5hjalik-referaat-Prantsusmaa-kohta-m41484.html (28.11.2012)

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/prantsusmaa_tauritiido.ht m (29.11.2012)

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/07/France_in_European_Union.svg/300px-France_in_European_Union.svg.png (29.11.2012)

http://wiki.gomaailm.ee/files/2011/04/Prantsusmaa-lipp-450x300.png (29.11.2012)

http://uudised.err.ee/failid/247390_01.jpg (29.11.2012)
LISAD
(5)
(6)
(7)
14