4 09. märts D: Võlg töövõtjatele 19935 K: Arvelduskonto 19935 Palgaväljamaks/palgaleht 2/2 5 09. märts D: Kaubavaru 249500 D: Käibemaks 49900 K: TTA 299400 Kaup lattu/arve nr 3358 6 10. märts D: Kaubakulu 69860 K: Kaubavaru 69860 D: OLA 109200 K: Tulud kaupde müügist 91000 K: Käibemaks 18200 Kaubamüük /arve nr 53 7 10. märts D: S/M võlg 8448
31.01 Lõppjääk 20 500 700 10 000 Arvutage jaanuarikuu müügitulu, müüdud kaupade kulu, realiseerimiskasum ja realiseerimise rentaablus, lähtudes: · Perioodiline varude arvestussüsteem ja FIFO: Lõppjääk: 500x20= 10000 Kauba kulu: 46000 10000= 36000 Müügitulu: 6000+3000+42000= 51000 ( Müük müügihinnas) Realiseerimiskasum: 5100036000= 15000 (Müügitulu kaubakulu) Realiseerimise rentaablus: 15000: 51000= 29,41% ( Kaubakulu/ Müügitulu x 100) · Perioodiline ja KKM (Kaalutud keskmine meetod) Keskmine hind 46000:95=484,21 Varu jääk: 484,21x20=9684,20 kr Kauba kulu: 460009684,20=36315,80 kr Realiseerimiskasum: 51000 36315,8= 14684,2 Realiseerimisrentaablus: 14684,2: 51000= 28,79% (Kaubakulu/Müügitulu x 100) · Pidev varude arvestussüsteem ja FIFO Et lõppjääki leida, tuleb algusest lõpuni kõik läbi arvestada
00 24,090.00 26,400.00 96,855.00 Personalikulud kokku 111,425.00 105,440.00 112,090.00 121,400.00 450,355.00 Kaubad 467,500.00 478,500.00 495,000.00 591,250.00 2,032,250.00 Materjalid ja tarvikud 7,500.00 7,500.00 7,500.00 7,500.00 30,000.00 Muud 3,000.00 6,500.00 8,000.00 8,000.00 25,500.00 Kaubakulu kokku 478,000.00 492,500.00 510,500.00 606,750.00 2,012,750.00 Kütus 1,000.00 2,100.00 2,100.00 2,100.00 7,300.00 Mehhanismide remondikulud 750.00 750.00 750.00 750.00 3,000.00 Mehhanismide rendikulud 10,000.00 5,000.00 5,000.00 5,000.00 25,000.00 Transpordikulud kokku 11,750
K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500 D: käibemaks 49900 K: TTA 6 10.03. D: OLA 109200 K: tulud kaupade müügist K: käibemaksu võlg D: kaubakulu 69860 K: kaubavaru 7 10.03. D: pensionikindlustus võlg 188 D: sotsiaalmaksu võlg 8448 D: tulumaksu võlg 5221 D: töötuskindlustus võlg 384 K: arvelduskonto 8 15.03. D: OLA 170520
Müüdudkaubasoetusmaksumus __________ 6.3. Brutokasumi meetod Varud perioodi algulsoetusmaksumuses 64 000, müügihinnas 83 000, soetataksejuurdesoetusmaksumuses 108 000, müügihinnas 131 000. kokkukauparealiseerimiseks: Soetushinnaskokku: 64 000 Müügihinnas: 83 000 108 000 131 000 172 000 214 000 Brutokasuminorm = Täiendarv = Kuu müügimahtjaehinnas oli 102 400 Milline on kaubakulu (soetusmaksumuses)? Koostage kauba kuludesse kandmise lausend 6. Varude hindamise meetodid - lahendusega 1. Pidev meetod Ettevõttes 01.01. kauba saldo 346 758 1. 05.01 Laekus kaup 165 000 + km 33 000, kokku võlg tarnijale 198 000 2. 20.01 Müüdi kaupa müügihinnas 79 200 + km. 16 632, kokku nõue ostjale 95 040 3. 20.01 Kantikuludessemüüdudkaubasoetusmaksumus 55 200 4. 29.01 Tagastatitarnijalekaupsoetusmaksumuses 5000 + km
suhteliselt suuretöömahukuse tõttu liim, lakk, naelad, jootetina. Mõisted: segakulud, kulu, kuluarvestus, kulukandjate arvestuses, kululiik, kuluvoog, kulukogum, kulukandja, kuluobjekt, mittepõhimaterjalikulu, kulukohtade arvestuses, kulukäitur, muutuvkulud (2x) kululiikide arvestuses, kulukoht, püsikulud (2x), mittetootmislikud kulud. 16. Kuluobjektiks toidukauplustes on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - piim - kaubakulu - müüjate töötasu - kaupade soetusmaksumus - salatite osakond - juhataja töötasu - ostutegevus - hulgiostjad - uue jogurti tutvustamise projekt 17. Kulukohaks saapavabrikus on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - saabas - tootmisosakond - saabaste materjalikulu - uue saapa juurutamise projekt - vabriku juhataja töötasu - toodetud saabaste arv - palgakulu - materjalide soetusmaksumus -IT osakond - amortisatsioon - võetud laen summas 500 000 kr - ostutegevus 18
24. D Trahvide ja viiviste kulu 8000 K Arvelduskonto 8000 25. D Nõuded ostjatele 6000 K Renditulu 5000 K Käibemaks 1000 26. D Masinad ja seadmed 30 000 AMORTISEERITAKSE ILMA KÄIBEMAKSUTA! D Käibemaks (ettevõtlusega seotud,õigus käibemaksu tagasi küsida) 6000 K Võlad tarnijatele 36 000 27. D Arvelduskonto 300 000 K Konto 2080-sihtfinantseerimine 300 000 See, mis on ettemakstud, tuleb bilansis kajastada kohustusena. 28. D Kaubakulu 550 000 K Müügiks ostetud kaubad 550 000 29. D Töötasukulu 350 000 K Võlad töötajatele 350 000 30. D Võlad töötajatele 9800 D Võlad töötajatele K Töötuskindlustusmaksed 9800 K Üksikisiku tulumaks 31. D Võlad töötajatele 280 200 K Arvelduskonto 280 200 32. Töötuskindlustusmäär 1%-tööandja D Töötuskindlustusmaksete kulu 4900 K Töötuskindlustusmaksed 4900 33. 25 500-summa D Sotsiaalmaksukulu (5040) 25 500 K Sotsiaalmaks 25 500
Ettemakstud kindlust. kulud 2 400 2 400 Materjal 3 000 2 500 500 Mat. põhivara 11 010 11 010 Mat. pv akumuleeritud kulum 1 652 1 652 3 304 Palgakulu 18 000 18 000 Kaubakulu 2 500 2 500 Renditulu 2 000 2 000 Võlad tarnijatele 9 000 9 000 2 700 2 700 Saadud ettemaksud 2 000 3 000 1 000 Palgavõlg 1 005 17 505 18 000 1 500
Prognoosimine, eelarve koostamine, kus kasutame prognoositud kulusid, kinnitame eelarve, plaanilised kulud, ehk eelarve kulud, millega tuleb arvestada, tegelikud kulud, need mis tegelikult perioodis tekkisid. Ei pea olema ühesugused, ei saa 100% kindel olla, et müük nii läheb. Eelarve koostamisel saab prognoositud kulusid muuta. Tegelikud kulud, siis kui tehing on toimunud 2) Tekke aja ja kuludesse kandmise aja järgi- aruandeperioodikulud, müüdud toodete kaubakulu ja tööjõukulud, üldhalduskulud, muud tegevuskulud, pv kulum; ettemakstud kulud, tegelikud väljaminekud ei ole seotud perioodi kuludega 3) Kulude tegemise otstarbe järgi- tootmiskulud/põhitegevus, turustus ja üldhalduskulud. Millise tegevuse juures kulusid tehakse. Skeem 2 järgi. 4) Vahekord tootmise põhiprotsesside ja nende teenindamise vahel - põhikulud, kõik kulud, ilma milleta ei ole võimalik toodet valmistada, olulisemad materjal ja tööjõud ja
eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust? a) D: Varud 23 900 K: Võlad tarnijatele 23 900 b) D: Tarniatelt laekumata arved 36 800 D: Kaubakulu 27 200 K: Varud 27 200 K: Müügitulu 36 800 ***Kuna on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut Varud kontol (perioodilise süsteemi korral seda teha ei saaks). Konto Varud saldo 9.jaanuari seisuga on 121 300 eurot ( 124 600 + 23 900 27 200 = 121 300) Edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole, sest kasutusel on tulude- kulude vastandamise printsiip ja kui kaup kohe kuluks kanda, siis käitutaks printsiibivastaselt.
jälgimiseks edastab juhataja alati pangakontode väljavõtted. Sele X Register Tasumised Põhilised finantskanded (vt Sele X Finantskanne) millega raamatupidaja teeb on palgakanded, kuna palgaarvestus toimub teises programmis, põhivara amortisatsiooni arvestuse kanded, müügi laekumise kanded tuginedes pangaväljavõtetele, pangateenuste kanded, järelmaksude kanded (kõige pealt järelmaksude nõue ja siis järelmaksude laekumised), ettemaksud ja kaubakulu/laokanded (lao väljaminekute alusel). Sele X Finantskanne Rahalised vahendid Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks on avatud arveldukontod pangas. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada juhatajal. Ettevõttel on Swedbankis kaks pangakontot, SEB pangakonto, Danske, Nordea ja Krediidipangas konto
6.Rahajääk perioodi lõpus 40 000 37 300 16 800 27 900 80 000 7.Optimaalse raha vajadus 10 000 10 000 10 000 10 000 8.Raha ülejääk(+) või laenuvajadus(-) 30 000 27 300 6 800 17 900 24 10. PLAANILINE KASUMIARUANNE (skeem 2) Netokäive 1 000 000 Ostetud kaubakulu 137 000 Brutokasum 863 000 Turustus-ja halduskulu 411 220 Ärikasum 451 780 Finantskulu 7 500 Kasum majandus tegevusest 444 280 Ettevõtte tulumaks 93 299 Puhaskasum 350 981 11. PLAANILINE BILANSS Aruande aasta lõpul oli aktsiakapitali suurus 184 000 krooni ja eelnevate aastate jaotamata kasum 113 525 krooni.
· Kulude vastandamine: kulud näidatakse kasumiaruandes tehtud kulutuste ja nende kulutuste pealt teenitud tulude kokku kuuluvuse seisukohalt NÄIDE: 20 veebruar ostsime lattu kaupa: 20 märts müüme kauba ära: D: kaubavaru 1000 D: kassa 2000 K: kassa 1000 K: tulud kaupade müügist 2000 D: kaubakulu 1000 K: kaubavaru 1000 – kulude arvestamine ja lausendamine: Õpetaja antud lehel (järgmine leht) KASUMIARUANNE skeem 1 Tulud: müügitulud: põhitegevusega seotud tulud muud äritulud: põhitegevusega otseselt mitte seotud tulud Kulud: kaubad, toore, materjal ja teenused: otseselt põhitegevusega seotud kulud
Ettevõtte pangaarvele võib olla ligipääs isikutel kellel seda juurdepääsu ei tohiks olla. 2. Ostjatelt laekumata arved. Võivad olla ülehinnatud (makse tähtaeg ületatud, ostja maksejõuetus, vaidlustatud summad) 3. Varud. Ei kasutata järjepidevalt aksepteeritud arvestusmeetodeid (FIFO või kaalutud keskmine). Varude periodiseerimine on ebaõige. Eelmise perioodi müük kuid järgneva perioodi kaubakulu ja vastupidi. Tulude ja kulude vastavuse printsiibi rikkumine. Probleemide kindlaks määramisel. Kolmanda osapoole juures hoitavad kaubad. . . .. . . . . . . . . . . . . . rohkem edasi ei konspekteerinud
korrigeerimine 31160 Alkoholiaktsiisi 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 korrigeerimine 31170 Tollimaksu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 korrigeerimine 31180 Komisjonitasud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 31190 Muud kaubakulud 4 825,43 331,53 0,00 331,53 5 156,96 31200 Kaubakulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 korrigeerimine 31290 Muu kaubakulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 korrigeerimine Kokku 1 011 714,21 417 741,37 0,00 417 741,30 1 429 455,58 Tabelis 4 on välja toodud kulukontod, mis on ettevõttes kasutusel kasumiaruande kirje „Müüdud kaupade, teenuste kulu“ kajastamiseks. Vaadeldes pearaamatu kandeid
31.12.2xx1 31.12.2xx1 ritud bilansid Bilanss Varad Raha Nõuded Varud Antud laenud Investeering ,,T"-sse Firmaväärtus Põhivara Kokku Kohustused Laenukohustused Võlad Kokku 69 Omakapital Vähemusosalus Aktsia(osa-)kapital Jaotamata kasum Aruandeaasta kasum Kokku Kohustused ja omakapital kokku Kokku Kasumiaruanne Müügitulu Kaubakulu Põhivara kulum Vähemusosalus Aruandeperioodi kasum 70 2.1.2. Ülesanne 2. Tütarettevõtte edasine kajastamine konsolideeritud aruannetes Ettevõte ,,E" soetas endale 29.04.20X1 80% ettevõtte ,,T" aktsiatest. Lepingu järgi peab ettevõte ,,E" ettevõtte ,,T" osade eest tasuma järgmised summad: 1) 20X1 aasta 30.aprilliks 250 000 eurot 2) 20X2 aasta 30.aprilliks 275 000 eurot
Ka see näitaja on eriti huvipakkuv nii ettevõtte aktsionäridele kui ka teistele potentsiaalsetele investoritele. Efektiivsuse suhtarvud Raha keskmine laekumisaeg = keskmine debitoorne võlgnevus / netokäive * 360 Raha keskmine laekumisaeg näitab keskmist raha laekumise aega päevades. Kreditoorse võlgnevuse makseaeg = keskmine kreditoorne võlgnevus / kaubakulu * 360 Kreditoorse võlgnevuse makseaeg näitab keskmist tarnijatele tasumise aega päevades. Põhivara käibekordaja = netokäive / põhivara keskmine jääkmaksumus Põhivara käibekordaja näitab, kui palju müügitulu saadi materiaalse põhivara krooni kohta. 58 Vara käibekordaja = netokäive / vara Vara käibekordaja näitab, kui tõhusalt kasutas ettevõte oma vara netokäibe genereerimisel.
annaabi.ee 
