kohaletoimetamisega ja tähtaegade meelespidamisega OÜ XXXX on Maksumaksjate Liidu liige. OÜ XXXX pakub järgmiseid teenuseid: · Firmade loomine · Tegutsemiseks vajalike dokumentide koostamine · Ettevõtte jooksva raamatupidamise korraldamine · Personaliarvestus · Deklaratsioonide koostamine ja esitamine Maksuametile · Aruannete koostamine ja esitamine Statistikaametile · Majandusaasta aruannete koostamine · Raamatupidamisalane konsultatsioon 1.1 Ettevõtte organisatsiooniline struktuur Ettevõttes on kokku kolm töötajat. Ettevõtte omanik on ka juhatuse liige ning samuti raamatupidaja. Peale ettevõtte omaniku töötab firmas veel kaks raamatupidajat. 5 1.2 Ettevõtte ajalugu OÜ XXXX alustas raamatupidamisteenuste pakkumisega 19.04.2005 aastal. Algselt tegutses
SISSEJUHATUS Raamatupidamispraktika eesmärgiks on kinnistada ja rakendada koolis õpitud teoreetilist raamatupidamist ning anda õpilasele võimalus tutvuda ettevõtte raamatupidamisarvestusega. Oma teise raamatupidamispraktika sooritasin 22. novembrist 2008 23.jaanuarini 2009 raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Euro Accounting OÜ, mis haldab kokku üle 40 erineva osaühingu. Euro Accounting OÜ poolseks juhendajaks oli juhatuse liige ja raamatupidaja Julia Lahk. Õppimise mõttes lasi juhendaja mul sorteerida ja programmi sisestada erinevate firmade dokumente, mis oli väga õpetlik, sest läbi selle õppisin erinevaid dokumente lugema, mis on raamatupidamises eriti oluline. Niisiis õppisin töö käigus tundma paljude erinevate ettevõtete raamatupidamislikku poolt ning lõpuks otsustasin praktikaaruande jaoks välja valida Baltic Chess Group OÜ, et anda niimoodi ülevaade kindla ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali arvestusest
Oma järgnevas töös püüan ma raamatupidamis sise-eeskirjade näitel kirjeldada Merit Aktiva raamatupidamistarkvara kasutamist ettevõtte varade ning kohustuste arvestuse pidamisel. 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 1.1 Kassatehingud Sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise, dokumentide vormistamise eest vastutab raamatupidaja. Sularaha arvestus toimub Merit Aktiva kassamoodulis ning tehingud kirjendatakse kassa kontol erinevate valuutade kohta. Kassamooduli kandeaknasse tehingu sisestamine: 1. tuleb valida tehingu valuutale vastav kassa valuuta 2. märkida tehingu kuupäev 3. tehingu summa (- märgiga kassa väljaminek ning + märgiga kassa sissetulek) 4. lahtrisse "Klient/Hankija" on alati kohustuslik sisestada kliendi või hankija nimi. Kui ei toimu ostu-müügi tehing, vaid näiteks töötasu väljamaksmine, siis lisada hankijate
......................8 3Eneseanalüüs...........................................................................................................................11 4Kokkuvõte...............................................................................................................................13 5Lisad........................................................................................................................................14 Lisa 2. Bilanss Lisa 3. Kasumiaruanne Lisa 4. Majandusaasta aruanne 2013 2 SISSEJUHATUS Praktika kohaks kujunes MikMak Trade OÜ. Praktikakoha leidmine kujunes keeruliseks, kuna alustasin praktikakoha otsimisega liialt hilja. Eelneva kogemuse põhjal tuleks märkida, et praktikakoha otsimisega tuleks alustada minimaalselt 3 kuud enne praktikale minekut. Alustasin kuu aega enne ettenähtud praktika algust, ning nagu selgus, olid paljudes ettevõtetes
Praktikaaruanne Ettevõttepoolne juhendaja: Nimi Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdokumendid ja majandustehingute dokumenteerimine...................................8 2.KULUD..................................................................................................
........................................................................................................................33 Kasutatud allikate loetelu............................................................................................................................................35 LISAD........................................................................................................................................................................... 36 Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne......................................................................................................36 2 Sissejuhatus Raamatupidamispraktika eesmärgiks on kinnistada ja rakendada koolis õpitud teoreetilist raamatupidamist ning anda õpilasele võimalus tutvuda ettevõtte erinevate tegevusvaldkondadega.
32-33]. Ettevõtja peab kasutama samu arvestuspõhimõtteid järjepidevalt. Muuta cõib neid vaid alljärgnevatel juhtudel: · Arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest või muudatusest Raamatupidamise Toimkonna juhendist, raamatupidamise seaduses või IFRS (IAS) standarditest; · Uus arvestuspõhimõte võimaldab objektiivsemalt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ja majandustulemust [1 : 33]. 1.3 Majandusaasta Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud [16]. 1.4 Raamatupidamise sise-eeskiri Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-
....................................................................................................18 Lisa 1 Komandeeringu aruanne 2 1. Sissejuhatus Praktika temaatika sisaldab ettevõttega tutvumist, ettevõtte turundustegevuse uurimist, personalitööga tuvumist, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus. OÜ XXXX oli minu juhendajaks raamatupidaja, kes aitas mul oma teoreetilisi oskusi proovile panna ning samas vajadusel mõista raamatupidamise reaalse tegevuse ning teoreetilise osa erinevusi. Kuna tegu oli minujaoks esimese reaalse kokkupuutega raamatupidamisega , siis praktika käigus tekkis nii mitmeidki jooksvaid küsimusi, kuid nendele sain lihtsa selgitusega kiired vastused. Praktika kestis kokku 5 nädalat. Praktika ettevõttepoolne juhendaja oli raamatupidaja Mari Maasikas.
1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne (annaabi). Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga
Maksetähtaeg: 30 päeva, viivis 0,05% päevas ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus
2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasutamine 8 2.7. Põhivara arvestus 8 2.8. Aruandlus 10 3. Kassaarveldused 11 3.1. Kassaorderid 11 3.2. Kassaraamat 12 3.3. Kassa inventuurileht 13 4. Praktika ülevaade 14 2 1. TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA Denveiss OÜ oli asutatud 06 juunil 2002. Firma põhitegevus on riistvara ja tarkvara müük, Interneti vahendusel www.pc-online.ee . PC-ONLINE.EE on registreeritud kaubamärk. 2. RAAMATUPIDAMISE SISEEESKIRI 2.1 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE
sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Kahekordne kirjendamine tagab teabe iga majandustehingu mõjust majandustegevuse suhtes tervikuna. Kui iga majandustehing näidatakse kaks korda, siis võimaldab see kontrollida arvestussüsteemi täpsust tegemist on seega kontrollisüsteemiga. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise
kassa kontod (sularaha), panga kontod, samas puutudes kokku ka arvelduste vahekontodega, nagu näiteks teatripiletite ja lotopiletite müük. 3.1.3 Algdokumendid Selveri majandustehingute kirjendamise aluseks olevad algdokumendid on sissetuleku algdokumendid ning väljamineku- ja muude kulude algdokumendid. Sissetulekute algdokumendid (tuludokumendid): klientidele esitatud arved; lepingud; pangakonto väljavõtted ja neid täiendavad raamatupidamisõiendid; kassa sissetulekuorderid või muud sularaha sissemakset tõestavad maksedokumendid; agentide, operaatorfirmade vms aruanded perioodi tulude kohta, kui õiendi põhjal ei koostata neile arvet; raamatupidamisõiendid (nt kassapidajate puudujäägi aktid); 8 muud tuludokumendid. Väljamineku- ja muude kulude algdokumendid: hankijate poolt esitatud aktid ja arved; lepingud;
alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. 7 Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Audiitori järeldusotsus (kui auditeerimine on kohustuslik) Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek/kahjumi katmise ettepanek FINANTSARUANDED Bilanss e finantsseisundi aruanne (kajastab teatud kuupäeva seisuga
Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument. Tsekiraamat dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast. Kassaraamat seal registreeritakse kõik kassaorderid. Panga konto väljavõtte dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandusinfo mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist infotarbijatele.
Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal. Seaduse eesmärgiks on luua õiguslikud alused ja kehtestada rahvusvaheliselt tunnustatud arvestus- ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslasele. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: 1) üldsätted; 2) raamatupidamise korraldamine; 3) majandusaasta aruanne; 4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid:
Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal. Seaduse eesmärgiks on luua õiguslikud alused ja kehtestada rahvusvaheliselt tunnustatud arvestus- ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslasele. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: 1) üldsätted; 2) raamatupidamise korraldamine; 3) majandusaasta aruanne; 4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid:
1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama.
.................................................................................................................15 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega Praktikal viibisin Kehtnas osaühingus Alnus. Alnus OÜ loodi 1996 aastal. Kõige eesotsas on juhataja Ahto Kalev, kelle ülesandeks on klientidega suhtlemine, projektide kokkuleppimine, äripartneritega kohtumine, inimeste tööle võtmine jne. Edasi tuleb pearaamatupidaja, kes on firmas nii raamatupidaja, sekretär kui ka personalijuht. Tema ülesandeks on vormistada pabereid, teha raamatupidamist firmas, vastata telefonile, teha aruandeid jne. Edasi on tootmistöölised, kes töötavad ehitustel ja täidavad objektijuhtide käske. Organisatsiooni põhilised tegevusalad on: · Üldehitustööd · Ehitusjärelevalve · Veevarustuse- ja kanalisatsioonitööd · Kaubandus · Betoonitööd, betoontooted
tõendusmaterjali objektiivne hindamine. Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine. 3. Majandusinfost huvitatud osapooled. Kes, miks ja millisest infost huvitatud on? Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides. Infotarbijate vajadused on erinevad: · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest
......................................................................................................................... 7 5.6. Kassa, pangadokumendid ja aruandlus ..........................................................................................................
3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete üles võtmiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on 4 Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul spetsiaalselt tootmisettevõtetele loodud Noom või Boom. Aga nüüd asun praktikatemaatika kallale, et tutvustada Tuha Talu OÜd.
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
..........8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19 6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk.......................................................19 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest...................................................................19 8. Bilanss ja bilansi ülesehitus.............................................................................................. 20 9. Kasumiaruanne.......................................................
ALGSEIS + SISSETULEK = VÄLJAMINEK + LÕPPSEIS (3) ehk LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK – VÄLJAMINEK (4) Näiteülesanne 2: Täida tabel 3 lähtudes bilansi põhivõrrandist. 12 Tabel 3 Konto Algseis Väljaminek Sissetulek Lõppseis Kassa 45 000.- 60 000.- 30 000.- Võlad 250 000.- 200 000.- 47 000.- tarnijatele Reservkapital 0.- 30 000.- 75 000.- Materjal 89 000.- 34 600.- 26 000.- Pangalaen 250 000
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus!
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet.
...............................................................................................................7 2.5 Dokumendite säilitamine.................................................................................................8 2.6 Kontoplaan.......................................................................................................................9 3. AASTAARUANNE JA SELLE KOOSTAMISE KÄIK......................................................11 Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu.............11 3.1 Inventeerimine................................................................................................................12 Linnavalitsus ja tema hallatavatel asutustel on kohustus inventeerida oma varasid sh ka bilansiväliselt arvestatavaid varasid ja arveldusi vähemalt üks kord aruandeaasta lõpu seisuga
siire või vahetus. Majandussündmused muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Muutuste liigid 1.A+A- 2.P+P- 3.A+P+ 4.A-P- KONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Vara kohustise liigi kohta arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu-
Käsitle siis palun võõrkapitalina nii ämbriostu tasumata arveid kui ka sõpradelt- pankadelt laenatud summasid. Omakapital on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud kõik tema kohustused. VARAD=kohustused+oma-kapital VARAD-KOHUSTUSED=OMA-KAPITAL Omakapital on pikk nimekiri headest asjadest ettevõtte osakapital (omanike sissemaksud osakapitaliks), eelmiste perioodide (aastate) kasumid (no muidugi kahjumid ka, aga kes seda ikka armastab), käesoleva majandusaasta kasumid (kahjumid), reservid (ohh, mis need veel on, kuulen kilkeid need on sinu firma kasumist kõrvalepandud rahad kas põhikirjaliselt nõutud osas või ka näiteks suuremaks tulevikuliseks väljaminekuks külmutatud summad, mida muuks otstarbeks ei kasutata) Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad väljaantavad
tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (5) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Algdokumentide säilitamise kohustus: (1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. (2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. (3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.
teenuste eest; · ostjad ja kliendid on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö antud ettevõttega või nende äri sõltub sellest ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Avalikkuse infovajadus on seotud ettevõtte arengusuundadega, mis peegelduvad majandusaasta aruannetes. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka sisesed aspektid, millega majandusarvestuses tuleb arvestada. Ettevõttevälised aspektid: - ettevõtluse ja kapitali vahelised sidemed, - õigussüsteem, - poliitilised sidemed, - inflatsiooni tase. Ettevõttesisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi: - põhitegevus, - personal, MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
