Kehtiva õiguse allikad, määrus, seadus, seadlus (1)

Kehtiva õiguse allikad

Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus .
Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne .
Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ...
Lepingud , mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS.
Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane:

Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädevusega

Õigusaktide vastuvõtmine toimub kindlaid protsetuuri reegleid arvestades.

Õigusaktid peavad saama alati käsitleda mingis teatud vormis.
Õigusakt peab olema materiallselt õiguspärane: st õigusakti sisulist vastavust kehtivale õigusaktile.
Õigusaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, kus kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamal asuvate õigusaktide jaoks.

Õiguse allikate liigid

Õiguasallikate liigitus sõltub nende klassifitseerimise alusest. St kogu liigitust läbivat ideed. Kontinentaalset õigust nim ka seadusõiguseks. Õiguse leidmiseks on vaja eelkõige pöörduda seaduste poole, sest õigus sisaldub seadustes.
Eesti kuulub Germaani õigusperekonda, milles määratakse õiguse allikat kui perekonna tahtel põhinevat õigus..
Ühiskondlik tahe väljendub kahes vormis:

Tegemist on ühiskonna mõne organi otsusega ehk seadustega v kirjutatud õigusega.

Kui tahe on ühiskonnas aga paljukordse kordamise tõttu muutunud üldtunnustatud reegliks, siis tegu on tavaõigusega
Mõlemal juhul on tegemist positiivse õiguse allikatega .
Õigusakti vastuvõtnud organi sisu järgi liigitatakse õiguse allikad:

Legislatiivaktideks-riigi legislatiivorganipoolt vastu võetud õigusaktid

Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorgani poolt-valitsus

Juristiktsiooniaktideks-vastuvõetud riigi juristikatsiooniorganite poolt-kohtusüsteem
Vastavalt õiguskorras omavale üledandele ja selle täitmisele :

Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt

Haldusfunktsiooni täitev õigusakt

Juristikatsiooniaktid
Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt.
Juristikatsiooniaktide kui õiguse allikate seos eesti õiguskorraga on hüptootiline. Kohtuorganite otsustega üldistatult Eestis õigust ei looda.
Common law seevastu tunnistab just pretsendenti kui üksiku juhu puhul tehtud otsust õiguse allikana . Common law koosnebki kohtulahendidest.
Anglo-Ameerika süsteemis tõrjub tavaõigusel põhinev üksikjuhu õigus seadusõiguse teisejärgulisele kohale. Kontinentaal-Euroopas on kohtu tava ainult siis tavaõigus, kui kohtuniku seisukoht on õiguslikus elus üldist tunnustust leidnud ja seda kohta kinnitab ka õigusteooria .
Õiguse allikaid võb liigitada ka vastavalt juriidilisele jõule ja selle tuleneval kohale õigussüsteemis.Õiguskorras valitseb hierarhiline süsteem. Sellest lähtuvalt võib õigusallikaid liigiatada vertikaalselt.

Seadused

Seadustest madalalamal olevad õigusaktid-määrused
Horisontaalses mõttes:

Õiguse allikate liigitause aluseks võib olla nende kuulumine teatud õigusvaldkonda. Selliselt liigituvad õiguse allikad

Eraõigusesse kuuluvateks

Avalikku õigusesse kuuluvateks
Tegemist on õiguse allikate horisontaalse liigitusega.

Õiguse allikad Eesti õiguskorras

Eestis on tegu seaduspõhise õiguskorraldusega. See tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Seadusõiguse konstitueerimiseks on vajalik riigi seadusandliku organi otsus ja selle juurde kuulub ka selle otsuse teatavakstegemine. Seadusloome protsess ja organid määratakse pmlt kindlaks riigi konstitutsiooniga.
Traditsiooniliselt kasutatakse õigusteaduses veel mõisteid:

• Normatiivakt
  
• Seadus
  
• Määrus
  

Eestis domineerib seisukoht, et õigustloovva aktina tuleb käsitleda õiguse üldakti, ehk akti, mis käsitleb õigusnorme. Selliseid norme, mis loovad juriidilisi õigusi ja kohustusi impersonaalselt.
Individuaalsed juriidilised aktid ehk üksikaktid on samuti juriidilised aktid, kuid võrreldes õigustloova aktiga ei sasalda ta õigusnorme. Individuaalsed aktid võetakse vastu õigustloovate aktide alusel ja nende täitmisel.
Seadus
Seadusandlik võim kuulub riigikogule. Seaduse vastuvõtmine on võimalik ka rahvahääletusel ja seda teeb ka riigikogu. Formaalselt on seadus kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadus on ülimusliku iseloomuga õigusakt, mis tähendab seda, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadustest tulevnevate nõuetega. Seadust saab muuta ainult ja tühistada, vaid seda vastuvõtnud organ.
Seadustel tuleb vahet teha formaalses ja materiallses mõttes.
Materiaalses mõttes seadustega luuakse , muudetakse v tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi v kohustusi. Selles mõttes saab reguleerimine oll avaid üldise iseloomuga. Seadus tüpiseerib elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega.
Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri jakindlat vormi silmaspidades lähtunud kõrgeima võimu kandjast.Rahvas.
Seaduse teatavaktegemine toimub avaldamise teel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Eesti Õiguskorda võib sündida seadus ka rahvahääletuse teel. Rahvas teostab kõrgemat võimu õiguskorras: riigikogu valimistega, rahva hääletusega.
Põhiseadsu kehtestab kaks juhtu, millal seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel on kohustuslik. Ainult rahvahääletusel saab muuta põhiseaduse esimest ja viimast peatükki . Rahvahääletuse otsus on riigiorganite täitmiseks kohustuslik. Erakorralises olukorras ei tohi teha rahavahääletuse otsuseid.

Seadlus

Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks.
Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust.
Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu:

• Erriiklikud vajadused.
  

akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud

• Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt..
  

MÄÄRUSED
Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid. Formaalselt on määrused haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki.
Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus , mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki:

• Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri)
  
• Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus.
  

Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse:

• Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused
  
• Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus
  
• Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus.
  

Kehtivad ka määrused kus õigustloovate haldusaktide kehtimine on vahetult seotud nende avaldamisega. Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi: direktiiv, juhend, käskkiri.
Määrusi võtavad üldaktide tähenduses vastu ka kohalikud omavalitsused .KOV on kohaliku elu küsimuste otsustamisel iseseisvad.