Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel

Esmauriin erineb uriinist, sest seal pole suuremolekulaarseid valke. Läheb 60 korda ööpäeva jooksul läbi. U 3 l plasmat. 60x 3 ööpäevas, uriini tekib u 180 l ­ lõplikult ainult 1,5 l. Et esmasuriin saaks tekkida, on vaja filtratsioonirhõku F ja selle suuruse määravad 3 erinevat rõhku. F= A-(B+C)= F=70- (30+15)=25 mmHG (normaalne filtratsioonirõhk, et esmasuriin saaks tekkida), kui madalam, siis neerupuudulikkus Filtratsiooni rõhu suureks on seega umbes 25mmHg, normaalne ongi 20-25. Juhul kui filtratsioonirõhk neerudes langeb alla 20, saab filtratsioon häiritud, kui alla 15, siis esmasuriini ei teki ­ neerupuudulikkus. Madal vererõhk ­ alla 70ne, nt siis. Sõltub üldisest rõhust ales siis, kui süsteemne vererõhk langeb alla 80-70ne. Kui rõhk 100 süstoolne, siis neerud hoiavad enda rõhku ise stabiilsena ­ suudavad seda kaua teha. Shokk ei ole ehmatus -.- Shoki tekkepõhjus nt suur verekaotus. Shokk on eluohtlik seisund. ­+ A- vererõhk

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

4

docx

Erituselundite süsteem

· Uriinis olevad punalibled võivad pärit olla põiest, kusejuhadest või kusitist (nt neerukivid vigastavad seina kusejuhade korral), kasvajad (kasvaja laguneb). · Uriin tsentrifuugitakse ja määratakse sademes olevaid rakke mikroskoopiliselt. Seal võib olla normaalselt olla mõni leukotsüüt, kuid suurem arv viitab neeruvaagna või põie põletikule. · Mikrsokoobi vaateväljas võib olla põie seina epiteelirakke, see on normaalne rakkude uuenemine. Kuid kui on rohekm, siis on kuseteede põletik. · Mikroobe ei tohiks normaalselt uriinis olla, uriin on steriilne. Mikroobide esinemine viitab kuseteede infektsioonile, ka nt gonorröa. Vererõhk neerude sees püsib stabiilsena- 180. Muutub vaid siis, kui süsteemne vererõhk langeb alla 80. Kui süsteemne vererõhk on 80-200, siis on neerude siis ikka rõhk 180. Ureeter- kusejuha (ladina keeles), ureetra- kusiti. Kusepõie täitumine ja tühjenemine

Anatoomia ja füsioloogia

5

docx

ERITUSELUNDITE SÜSTEEM

ANATOOMIA 27 LOENG 14.11.11 10.Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel. IX. Eritumine 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homoiotermne Kõigusoojased ­ poikiloter

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

6

docx

ERITUMINE

IX. ERITUMINE 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu väänilised (distaalsed) tor

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

7

pdf

Eritumine

Osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab erituselundite kaudu suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid. Vedelikupuuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus ja sellel reageerib organism ADH vabastamisega hüpofüüsi tagasagarast ja janutunde tekkimisega. Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket ­ siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk. Ekstratsellulaarse vee regulatsioonis osaleb veel valguline aine angiotensiin. Süsteemi, mis siin osaleb, nimetatakse RAAS ­ s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni-süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub:

Meditsiin

33

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

1. Mõju südamele ­ pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas ­ põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Vere füsioloogia 1. /seda osa saab raamatust!!/ Veri on sisekeskkonna 1 osa. Verd on täiskasvanul keskeltläbi 5 liitrit ja see koosneb vereplasmast ja vormelementidest. Plasma ja vormelementide suhet nimetatakse hematokritiks. Normaalselt on on plasmat rohkem (55-60%) , vormelemente (45-40%). Vormelemendid ladestuvad 24 h jooksul ise. Plasma jääb peale kollaka vedelikuna. Kui plasma ja vormelementide omavaheline suhe muutub, siis muutub ka vere viskoossus.

Anatoomia ja füsioloogia

15

doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega

Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine- ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame ­vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe- Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks

Füsioloogia

24

doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega

Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame ­vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi

Füsioloogia

Kommentaarid (0)