Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

JOSQUIN DESPREZ (0)

1 Hindamata
Punktid
KEILA HARIDUSE SA
Referaat
JOSQUIN DESPREZ
(JOSQUIN DES PREZ)
Marjana Kuusmaa
10k
Turba 2016
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1 ELULUGU 4
1.1 Sünd ja noorpõlv 4
1.2 Milano 5
1.3 Rooma 5
1.4 Lahkumine Roomast . Milani ja Prantsusmaa 6
1.5 Ferrara 6
1.6 Condé-sur-l'Escaut 7
2 looming 8
2.1 Missad 8
2.1.1 Missaosad 10
2.2 Motetid 10
2.3 Šansoonid ja instrumentaalteosed 12
2.4 Motett-šansoonid 14
3 mõju 16
kokkuvõtte 17
kasutatud kirjandus 18

SISSEJUHATUS


Josquin des Prez (ka lihtsalt Josquin või Josquin Desprez või Josquin des Prés, latiniseeritud Josquinus Pratensis või Jodocus Pratensis; 1450 ja 1455 vahel – 27. august 1521 Condé-sur-l'Escaut) oli renessansshelilooja. Ta oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim Euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks.
Joonis 1. Josquin Desprez ( https://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez#/media/File:Josquin.jpg )
16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Temast kirjutasid kirjanikud Baldassare Castiglionest kuni Martin Lutherini ning teoreetikud Heinrich Glareanus ja Gioseffo Zarlino. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu. Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost. Alles tänapäeval on hakatud nendest mõne autorsust kahtluse alla panema . Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate renessanssheliloojate elust on rohkem andmeid kui Josquini omast.
  • ELULUGU

  • Sünd ja noorpõlv


    Josquini lapsepõlvest on vähe teada. Palju on järeldatud ja spekuleeritud, mitmeid juhtlõngu on saadud tema teostest ja tema kaasaegsete heliloojate, kirjanike ja teoreetikute kirjutistest. Josquin sündis Burgundia hertsogi valdustes, arvatavasti kas Hainaut's (tänapäeva Belgia) või kohe üle piiri tänapäeva Prantsusmaal (tema elu jooksul oli teda mitu korda nimetatud prantslaseks). Nimi 'Josquin' oli Põhja-Prantsusmaal tavaline, seda nime oli kandnud üks bretooni pühak, kes elas selles piirkonnas 7. sajandil. Teda aeti pikka aega segamini teise sarnast nime kandva mehe Josquin de Kessaliaga, kes sündis 1440. aasta paiku, elas Milanos 1459–1474 ning suri 1498 . Alles hiljuti on leitud, et Josquin des Prez sündis umbes 1450 või mõni aasta hiljem ega läinud Itaaliasse enne 1480. aastaid.
    1466. aasta paiku (võimalik, et isa surma järel) nimetas Josquini onu Gilles Lebloitte hüüdnimega Desprez ta enda pärijaks, testamendi järgi oli Josquini perekonnanimi Lebloitte. "Des Prez" oli arvatavasti hüüdnimi, mis aja jooksul kujunes perekonnanimeks.
    Vastavalt Claude Hémeré ( kardinal Richelieu sõber ja raamatukoguhoidja ) 1633. aasta andmetele sai Josquinist umbes 1460. aastal kooripoiss Saint-Quentinis. Ta võis õppida kontrapunkti Johannes Ockeghemi käe all, keda ta kogu oma elu jooksul väga imetles. Kuid ta võis ka lihtsalt Ockeghemi muusikat uurida, ilma et oleks tema õpilane olnud.
    Esimene kindel ametikohta puudutav viide on pärit 19. aprillist 1477, mille järgi oli ta laulja Anjou hertsogi René kapellis Aix-en-Provence'is. Ta jäi sinna vähemalt 1478 . aastani. Perioodist märts 1478 kuni 1483 ei ole tema liikumise kohta kindlaid andmeid. Hertsog René suri 1480. aastal. Josquin võis koos ülejäänud kapelliga minna 1481 . aastal Pariisi. Üks tema varastest motettidest "Misericordias Domini in aeternum cantabo" vihjab otsesele sidemele kuningas Louis XI-ga. Pärast kuninga surma 1483. aastal naasis ta Condé'i, et võtta vastu oma onu pärandus.
  • Milano


    Aastad 1480– 1482 on olnud biograafidele kõvaks pähkliks. Leidub vasturääkivaid viiteid , nagu oleks Josquin olnud veel Prantsusmaal või läinud juba Ferrarasse või Napolisse Sforzade teenistusse. 1480. aastate alguses Ferraras oleku kasuks räägib " Missa Hercules dux Ferrariae", mis stiililiselt ei sobi aastatesse 1503– 1504 , kui Josquin oli teadaolevalt Ferraras. Veel on pakutud, et Josquin oli mõnda aega Ungaris, selleks annab alust 16. sajandi dokument, mis kirjeldab Ungari õukonda ja nimetab Josquini ühena kohalolnud muusikutest.
    1483. või 1484. aastal on Josquin teadaolevalt olnud Milanos Sforza perekonna teenistuses. Teenistuse jooksul reisis ta vähemalt ühe korra Rooma ja võimalik, et ka Pariisi. Milanos tutvus ta Franchinus Gaffuriusega, kes oli seal kiriku kapellmeister. Pärast võimalikku reisimisperioodi oli ta Milanos jälle 1489 . aastal, mil ta sealt ka lahkus.
  • Rooma


    1489–1495 oli Josquin paavsti koori liige, esmalt Innocentius VIII ja hiljem Aleksander VI ajal. Ta võis Rooma minna lauljate vahetuse raames – Gaspar van Weerbeke pöördus samal ajal sealt Milanosse. Roomas oleku ajal võis ta lõigata oma nime Sixtuse kabeli seina. Hiljuti paljastus restaureerimise käigus seinal kiri "JOSQUINJ". Kuna lauljatel oli traditsiooniks oma nimesid seina lõigata ja 15.–18. sajandi jooksul oli sinna kogunenud sadu nimesid, peetakse väga tõenäoliseks, et just Josquin des Prez ise oma nime sinna kirjutas. Sel juhul on see tema ainus säilinud autograaf.
    Joonis 2. Innocentius VIII ja hiljem Aleksander VI ( https://et.wikipedia.org/wiki/Innocentius_VIII , https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_VI )
    Josquini küps stiil arenes just selle perioodi jooksul. Milanos oli ta olnud mõjutatud Itaalia kergest ilmalikust muusikast, Roomas lihvis ta oma sakraalmuusika tehnikat. Mitmed tema motetid on dateeritud aega, kui ta laulis paavsti kooris.
  • Lahkumine Roomast. Milani ja Prantsusmaa


    1498. aasta paiku jätkas ta kõige tõenäolisemalt Sforza perekonna teenistuses. Seda tõendavad Gonzaga ja Sforza perekondade vahelised kirjad. 1499. aastal vallutas Louis XII oma Põhja-Itaalia invasiooni käigus Milano ja vangistas Josquinile varem tööd andnud perekonna. Enne Itaaliast lahkumist kirjutas ta üsna kindlasti oma ühe tuntumatest ilmalikest teostest, frottola "El grillo", ja lisaks ka "In te Domine speravi". Viimane võis olla varjatud viide usureformaator Girolamo Savonarolale, kes 1498. aastal põletati Firenzes tuleriidal ja kelle vastu Josquinil paistis olevat eriline austus. Teose tekstiks oli munga lemmikpsalm.
    Mõned tema teostest, näiteks instrumentaalne "Vive le roy", on kõhklustega dateeritud sajandivahetusse, kui ta oli Prantsusmaal. Motett "Memor esto verbi tui servo tuo" ('pea meeles oma teenrile antud lubadust ') oli loodud leebeks meeldetuletuseks kuningale, et too peaks oma lubadust. Kuningas oli Josquinile lubanud benefiitsi. Nagu kirjutab Heinrich Glareanus 1547. aastal teoses "Dodecachordon", täitis kuningas motetti kuulnult oma lubaduse ning Josquin kirjutas oma tänu väljendamiseks moteti "Benefecisti servo tuo, Domine" (' isand , oled olnud teenrile armuline').
  • Ferrara


    Josquin jäi kuningas Louis XII teenistusse 1503. aastani, kui Ferrara hertsog Ercole I d'Este võttis ta tööle oma kapelli . Sellest ajast on pärit üks väga haruldastest viidetest Josquini isiksusele. Ferraras kirjutas Josquin mõned oma kõige kuulsamatest teostest, muu hulgas karmi ja askeetliku, Girolamo Savonarolast mõjutatud " Miserere ", mis sai üheks levinumaks 16. sajandi motetiks; täielikult vastanduva " Virgo salutiferi"; ja ilmselt ka "Missa Hercules Dux Ferrariae", mille cantus firmus on tuletatud tähtedest hertsogi nimes (soggetto cavato tehnika). Ta ei jäänud Ferrarasse kauaks. Katkupuhang 1503. aasta suvel sundis hertsogi ja tema perekonna tõve eest põgenema. Josquin lahkus arvatavasti samuti katku eest põgenedes järgmise aasta aprillis .
  • Condé-sur-l'Escaut


    Ferrarast suundus Josquin otse Condé-sur-l'Escaut'sse (tema võimalik sünnikoht, tänapäeva Belgia ja Prantsusmaa piiri ääres, Lillest kagus), kus temast sai 3. mail 1504 Notre-Dame'i kiriku juhataja. Seal töötas ta kogu oma ülejäänud elu.
    Josquini elu kahe viimase aastakümne jooksul levis tema kuulsus koos ta muusikaga. Äsjaleiutatud trükitehnoloogia tegi võimalikuks tema muusika laialdase avaldamise ning Josquin oli esimeste trükkalite lemmik. Ottaviano Petrucci üks esimesi väljaandeid ja varaseim säilinud ühe helilooja muusikatrükis oli Josquini missade kogumik, mis trükiti Veneetsias 1502 . aastal. See väljaanne oli niivõrd menukas, et Petrucci trükkis ka kaks järgmist Josquini missade kogumikku (1504. ja 1514. aastal) ning andis välja mitu kordustrükki.
    Oma surivoodil palus Josquin ennast surnute nimekirja lisada välismaalasena, et tema varad ei läheks kohalike aadlike valdusse, vaid antaks kirikule. See annab alust arvata, et ta oli sünnilt prantslane.
  • looming


    Josquini eluajal oli muusikas üleminekuajastu. Ta kogus oma teadmisi alguses Prantsusmaal ning suundus siis Itaaliasse Milanosse ja Rooma. Tema varased sakraalteosed jäljendavad Ockeghemi ja tema kaasaegsete kontrapunkti keerukust ja kaunistatud, melismaatilisi meloodiaid. Milanos mõjutas teda ümbritsev ilmalik muusika . Oma pea 50 aastat kestnud viljaka karjääri lõpuks oli ta välja kujundanud lihtsustatud stiili, kus polüfoonilise kompositsiooni iga hääl liikus vabalt ja sujuvalt ning suurt tähelepanu pööras ta ka teksti selgusele ja joondumisele muusikaliste motiividega. Oma stiili kujundamisel sai ta mõjutusi teistelt heliloojatelt, kuid temast endast sai kõige mõjukam helilooja kogu Euroopas, eriti pärast trükikunsti leiutamist, mis toimus tema loomingu kõige küpsematel aastatel. See tegi tema võidukäigu veel enam otsustavamaks, kui see muidu oleks olnud.
    Josquin kasutas oma teostes väga palju lühikesi äratuntavaid motiive , meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises tekstuuris häälest häälde ning andsid tulemuseks teose sisemise ühtsuse. Kirjutas muusikat kõigis tolle aja tähtsamates žanrides: missad, motetid, šansoonid ja frottolad. Ta andis oma panuse ka uue žanri motett-šansooni loomisse, mida ta kirjutas vähemalt kolm. Lisaks olid mõned tema teosed üsna tõenäoliselt ette nähtud instrumentaalseks esitamiseks , mis oli tollel ajal uudne.
    Josquini helitööde nimekirja koostamine on keerukas. Tema tohutu prestiiži tõttu 16. sajandi alguses omistati talle anonüümseid teoseid ja muid võltsinguid. Sakslane Georg Forster kirjutas selle kohta 1540. aastal: "Nüüd, kui Josquin on surnud, tuleb temalt rohkem teoseid kui tema eluajal." Seepärast on paljude tema loetletud tööde autentsus küsimärgi all.
  • Missad


    15. sajandi jooksul oli missa arenenud tähtsaimaks Euroopa sakraalmuusika žanriks. See oli pikk, mitmeosalise vormi ja suuremahulise struktuuriga teos. Josquin kirjutas mõned selle žanri kõige tuntumatest teostest, enamik neist sellised, kus mingi ühine muusikaline teema ühendas missatsükli osad tervikuks.
    Missade kirjutamisel kasutas ta järgmisi tehnikaid (ühes teoses võis ta kasutada mitut tehnikat):
    • "cantus firmus missa": olemasolev meloodia ilmub suhteliselt muutmatul kujul ühes hääles, teised hääled vähem või rohkem vabalt komponeeritud- "Missa L'ami Baudichon" (4-h); "Missa L' homme armé super voces musicales" (4-h); "Missa L'homme armé sexti toni" (4-h, 6-h osas Agnus III)-samal ajal parafraseeriv meloodia.
    • "parafraseeriv missa": olemasolev meloodia ilmub kõikides häältes vabalt ja variatsioonidega- "Missa Ave maris stella" (Rooma, 1486–1495) (4-häälne); "Missa de Beata Virgine" (u 1510) (4-h osades I–II, 5-h osades III–V); "Missa Pange lingua " (Condé, u 1514) (4-h).
    • "parodeeriv missa" (paroodiamissa): kasutatakse olemasoleva mitmehäälse laulu (tervikuna või ainult osa) kõiki hääli- "Missa Fortuna desperata" (4-h); "Missa Mater patris" (4-h, autorsus küsimärgi all).
    • "soggetto cavato missa": meloodia saadakse nime või fraasi silpide helikõrguse tähisteks teisendamisel, nt Lascia fare mi ('jäta mind rahule') – la sol fa re mi – A, G, F, D, E- "Missa Hercules Dux Ferrariae" (Ferrara, 1503/04) (4-h, 6-h osas Agnus III); "Missa La sol fa re mi" (4-h).
    • kaanon : terve missa põhineb kaanoniprintsiibil ning eelnevalt olemasolevat materjali ei ole- "Missa Sine nomine" (4-h, originaalpealkiri "Missa Ad fugam").

    "Missa D'ung aultre amer" (4-h, Jeremy Noble seab autorsuse kahtluse alla)
    "Missa Di dadi" (="N'aray je jamais") (4-h, autorsus küsimärgi all)
    "Missa Faisant regretz" (4-h)
    "Missa Gaudeamus " (4-h)
    "Missa Malheur me bat" (4-h, 6-h osas Agnus III)
    Tabel 1. Missade teosed
    Kahtlusalused teosed:
    • "Missa Ad fugam" (4-h)
    • "Missa Da pacem" (4-h)
    • "Missa Une musque de Biscaye" (4-h)

  • Missaosad


    Autorsus on kahtluse all, välja arvatud " Credo De tous biens playne ".
    • "Credo Chascun me crie" (= Des rouges nez)
    • "Credo Vilayge (II)"
    • "Credo [Quarti toni]"
    • "Gloria De beata virgine"
    • " Sanctus De passione"
    • "Sanctus D'ung aultre amer"
    • "Credo Vilayge (I)"
    • "Credo La belle se siet" (ilmselt Robert de Févin)

    Enamik neist tehnikatest, eriti " parafraseerimine " ja "parodeerimine" said 16. sajandi esimesel poolel standardiks. Josquin oli nende alal pioneer . Ta mitte ainult ei seganud erinevaid tehnikaid, vaid ka lõi need tehnikad .
  • Motetid


    Josquini motettide stiil varieerus peaaegu täielikust homofooniast rikkalikult kaunistatud kontrapunktiliste fantaasiateni. Paljud tema motetid on kirjutatud neljale häälele, selline koosseis kujunes normiks sajandivahetuse paiku. Samuti kirjutas ta uuenduslikuna motette viiele või kuuele häälele. Peaaegu kõigis tema motettides on näha mingi kompositsiooniline piirang, nad ei ole vabalt komponeeritud. Neist mõnes on kasutatud ühendajana cantus firmust, mõnes kaanonit. Josquini kasutas motettides sagedasti imitatsiooni, nii et tulemuseks on fuugalaadne meloodiatöötlus.
    • "Absalon, fili mi (4-h)" (autorsus on kahtluse all, võib-olla Pierre de La Rue)
    • "Absolve, quaesumus, Domine/ Requiem aeternam" (6-h) (autorsus kahtluse all)
    • " Alma redemptoris mater"
    • "Alma redemptoris mater / Ave regina caelorum"
    • "Ave Maria, gratia plena ... benedicta tu" (4-h)
    • "Ave Maria, gratia plena ... Virgo serena " (Milano 1484/85);[52]
    • "Ave munda spes, Maria"
    • "Ave nobilissima creatura"
    • "Ave verum corpus natum"
    • "Benedicta es, caelorum regina"
    • "Christum ducem, qui per crucem" (4-h)
    • "De profundis clamavi" (4-h)
    • "De profundis clamavi" (5-h)
    • "Domine exaudi orationem meam"
    • "Domine, ne in fuore tuo" (4-h)
    • "Domine, non secundum peccata nostra" (2-4-h)
    • " Ecce , tu pulchra es, amica mea"
    • "Factum est autem"
    • "Gaude virgo, mater Christi "
    • "Homo quidam fecit cenam magnam"
    • " Honor , decus, imperium "
    • "Huc me sydereo descendere jussit Olympo" (5-h)
    • "Illibata Dei virgo nutrix"
    • "In exitu Israel de Aegypto"
    • "In illo tempore assumpsit Jesus doudecim disciplus"
    • "Iniquos odio habui" (4-h, säilinud ainult tenori partii)
    • "In principio erat Verbum" (autorsus kahtluse all)[53]
    • "Inviolata, integra et casta es, Maria"
    • "Magnificat terii toni"
    • "Memor esto verbi tui"
    • "Miserere mei Deus " (Ferrara, 1503)
    • "Misericordias Domini in aeternum cantabo" (Prantsusmaa, 1480/83)
    • "Missus est Gabriel angelus ad Mariam Virginem"
    • "Mittit ad virginem"
    • "Monstra te esse matrem"
    • "O admirabile commercium" (osa 5 motet tsüklist)
    • "O bone et dulcissime Jesu "
    • "O Domine Jesu Christe"
    • "O virgo prudentissima"
    • "O virgo virginum"
    • "Pater noster, qui es in caelis" (Condé, 1505 –1521)
    • "Planxit autem David"
    • "Praeter rerum seriem"
    • "Qui edunt me adhuc"
    • "Qui habitat in adiutorio altissimi"
    • "Qui velatus facie fuisti"
    • "Salve regina" (4-h)
    • "Salve regina" (5-h, 1502)
    • "Stabat Mater"
    • "Tu lumen, tu splendor"
    • "Tu solus qui facis mirabilia"
    • "Usquequo Domine oblivisceris me"
    • "Ut Phoebi radiis"
    • " Veni , sancte spiritus "
    • "Victimae paschali laudes "
    • "Virgo prudentissima"
    • "Virgo salutiferi" (Ferrara, 1504/05)
    • "Vultum tuum deprecabuntur" (1480ndad)
    • "Jubilate Deo omnis terra"
    • " Liber generationis Jesu Christi"
    • "Magnificat quarti toni"

    Tabel 2. Motetide teosed
  • Šansoonid ja instrumentaalteosed


    Ilmaliku muusika vallas sisaldab Josquini looming arvukalt prantsuse šansoone, milles on kolm kuni kuus häält, samuti peotäie itaalia frottolasid.
    • "El Grillo"
    • "In te Domine speravi per trovar pietà"
    • "Scaramella va alla guerra"

    Tabel 3. Frottolade teosed
    Ka on Josquin kirjutanud mõned teosed, mis olid arvatavasti mõeldud instrumentaalseks esituseks. Autorsuse probleemid on šansoonide juures eriti teravad võrreldes tema ülejäänud loominguga. Kui tema eluajal avaldati tema nime all umbes 70 kolme- ja neljahäälset šansooni, siis rohkem kui kolmekümnest temale omistatud viie- ja kuuehäälsest šansoonist vaid kuus levisid tema eluajal. Paljud surmajärgselt talle omistatud teosed arvatakse olevat võltsingud ning 20. sajandi viimastel aastakümnetel on tehtud palju tööd, et selles probleemis selgust saada.
    • "A l'heure que je vous "
    • "A l'ombre d'ung buissonet, au matinet" (3-h)
    • "Adieu mes amours"
    • "Adieu mes amours" (6-h või 7-h)
    • "Baisé moy, ma doulce amye" (4-h)
    • "Belle, pour l' amour de vous"
    • "Bergerette savoyenne"
    • "Cela sans plus "
    • "Comment peult haver joye"
    • "Cueur langoreulx"
    • "De tous biens plaine" (3-h)
    • "De tous biens plaine" (4-h)
    • "Douleur me bat"
    • "Du mien amant "
    • "Dulces exuviae"
    • "En l'ombre d'ung buissonet tout, au long" (3-h)
    • "En l'ombre d'ung buissonet tout, au long" (4-h)
    • "Entré je suis en grant pensée" (3-h)
    • "Entré je suis en grant pensée" (4-h)
    • " Fama malum"
    • "Faulte d'argent"
    • "Fors seulement" (6-h, ainult ühe hääle partii säilinud)
    • "Fortuna d'un gran tempo"
    • "Helas madame "
    • "Ile fantazies de Joskin"
    • "Incessament livré suis à martire"
    • "Je me complains"
    • "Je n'ose plus"
    • "Je ris et si ay larme"
    • "Je sey bien dire"
    • "La belle se siet"
    • "La Bernardina"
    • "La plus de plus"
    • "Le villain [jaloux]"
    • "Ma bouche rit et mon cueur pleure"
    • "Mille Regretz" (4-h)
    • "Mon mary m'a diffamée"
    • "N'esse pas ung grant desplaisir"
    • "Nymphes des bois " (kirjutatud pärast Johannes Ockeghemi surma)
    • "Nymphes, nappés / Circumdederunt me"
    • "Parfons regretz"
    • "Petite camusette"
    • "Plaine de dueil"
    • "Plus n'estes ma maistresse"
    • "Plus nulz regretz" ( 1508 ja 1511 vahel)
    • "Plusieurs regretz"
    • "Pour souhaitter"
    • "Quant je vous voye"
    • "Qui belles amours a"
    • "Recordans de my signora"
    • "Regretz sans fin"
    • "Se congié prens"
    • "Si j'ay perdu mon amy" (3-h)
    • "Si j'ay perdu mon amy" (4-h)
    • "Tant vous aimme Bergeronette"
    • "Tenz moy en voz bras"
    • "Une mousque de Biscaye"
    • "Vive le roy (instrumentaalteos, kirjutatud Louis XII-le)
    • "Vous l'arez, s'il vous plaist"
    • "Vous ne l'arez pas"
    • ilma tekstita (4-h)

    Tabel 4. Šansoonide teosed
  • Motett-šansoonid


    Milanos olles kirjutas Josquin mitmeid teoseid sealsete heliloojate poolt välja kujundatud uues žanris. Motett-šansoonid olid väga sarnased 15. sajandi šansoonidega, aga erinevalt neist täielikult ilmalikest teostest sisaldas uus žanr kõige alumises hääles gregooriuse laulust tuletatud cantus firmust.
    • "A la mort / Monstra te esse matrem"
    • "Fortune destrange plummaige/Pauper sum ego"
    • "Que vous madame / In pace in idipsum"

    Tabel 5. Motett-šansoonide teosed
  • mõju


    Josquini kuulsus levis 16. sajandi jooksul ja kasvas eriti tema surmajärgsetel aastakümnetel. Gioseffo Zarlino kasutas veel 1580 -ndatel oma kompositsiooniteemalistes traktaatides Josquini loomingu näiteid. Barokiajastu saabudes tema mõju vähenes. 18. ja 19. sajandi inimeste jaoks jäi ta Rooma koolkonna suurkuju Giovanni Pierluigi da Palestrina varju, kelle muusikat peeti polüfoonia tipuks. 20. sajandil hakkas Josquini populaarsus siiski jälle tõusma, kuni uurijad on teda jälle hakanud pidama ajastu suurimaks ja edukamaks heliloojaks. Richard Sherr kirjutab oma teose "Josquin Companion" sissejuhatuses (pidades silmas Josquini loodud teoste hulga vähendamist ekslike omistamiste tõttu): "Josquin elab selle üle, sest tema muusika paremik on tõesti nii suurepärane nagu kõik on seda alati arvanud."
    Joonis 3. 1611. aasta puulõige, kopeeritud nüüdseks kadunud õlimaalilt, mis tehti Josquini eluajal ( https://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez#/media/File:DESPREZ.jpg )
    1950. aastatest alates on tema kuulsust kasvatanud järjest suurenevad salvestusvõimalused ja salvestiste levitamine. Samuti on järjest rohkem ansambleid, kes pühenduvad 16. sajandi vokaalmuusika esitamisele ja kelle repertuaaris on Josquini looming kesksel kohal.

    kokkuvõtte


    Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ka ilmalikku muusikat kõigis ajastu tähtsamates vokaalžanrides, muu hulgas missasid, motette, šansoone ja frottolasid. 16. sajandil ülistati nii tema meloodia loomise annet kui ka tehnilist leidlikkust. Tänapäeval on uurijad püüdnud kindlaks määrata tema stiili tunnuseid ja selle alusel ära tunda ekslikult talle omistatud teoseid, kuid see on osutunud keeruliseks, kuna Josquin armastas järjestikustes teostes kasutada väga erinevaid kompositsioonivõtteid. Heinrich Glareanus kirjutas aastal 1547, et Josquin ei olnud mitte ainult "magnificent virtuoso" (võib tõlkida ka 'suurepärane kiitleja'), vaid ka võimeline satiiriliseks narritamiseks. Kuigi tänapäeval püütakse "Josquini kaanonist" teoseid eemaldada ja nende õigetele autoritele omistada (osa nendest kuulub tema kõige kuulsamate hulka), esindab tema ülejäänud looming siiski renessansi väga väärtuslikku osa.

    kasutatud kirjandus


    https://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez
    https://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez#/media/File:Josquin.jpg
    https://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez#/media/File:DESPREZ.jpg
    https://et.wikipedia.org/wiki/Innocentius_VIII
    https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_VI
  • Vasakule Paremale
    JOSQUIN DESPREZ #1 JOSQUIN DESPREZ #2 JOSQUIN DESPREZ #3 JOSQUIN DESPREZ #4 JOSQUIN DESPREZ #5 JOSQUIN DESPREZ #6 JOSQUIN DESPREZ #7 JOSQUIN DESPREZ #8 JOSQUIN DESPREZ #9 JOSQUIN DESPREZ #10 JOSQUIN DESPREZ #11 JOSQUIN DESPREZ #12 JOSQUIN DESPREZ #13 JOSQUIN DESPREZ #14 JOSQUIN DESPREZ #15 JOSQUIN DESPREZ #16 JOSQUIN DESPREZ #17 JOSQUIN DESPREZ #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 265306 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Josquin Desprez
    5
    docx

    Josquin Desprez

    Josquin Desprez 05.02.13 Josquin Desprez oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu

    Muusika
    Renessanss 14-16 sajand
    13
    pdf

    Renessanss 14-16 sajand.

    komponeerimine lähtub endiselt tenorist, kus kasutatakse varem olemas olevat materjali (cantus firmus) ­ kas gregooriuse laulu või ilmalikku laulu (Dufay' missa ,,Se la face ay pale" (Kui su pale on kahvatu)) Olulisemaid autoreid: Guillaume Dufay (~1400 ­ 1474) Stiili rajajaid Kavas: Chanson ja missa ,,Se la face ay pale" (Kui su pale on kahvatu) Johannes Ockeghem (~1420 ­ 1497) klassikaline koorifaktuur, kaanonimeister Josquin Desprez (des Prez) (~1440 ­ 1521) Eluajal väga imetletud, mitmekesine väljenduslaad, nii polüfoonia kui homofoonia Kavas: Motett ,,Ave Maria", chanson ,,Milles regretz" (Tuhat pilku) Adrian Willaert (~148090 ­ 1562) Veneetsia koolkonna rajaja Orlandus Lassus (1532 ­ 1594) Mitmekesisus stiilides, zanrides Kavas: Motett ,,Timor et tremor" (Hirm ja värin), chansonid ,,Bon jour, mon coeur" (Tere hommikust, mu süda), ,,Vignon, vignon, vignette" jt. 16

    Muusikaajalugu
    Muusika ajastud-õpimapp
    30
    docx

    Muusika ajastud, õpimapp

    Rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks. Kaotas selge seose tekstiga. Meistrid: Johannes Ockeghem- täna on tuntud kümmekond terviklikku missat. Mitmed neist just vabas- ilma cantus firmuseta. Antoin Busnois. Ka muusikateoreetik Johannes Tinctoris. III põlvkond (sünd. 1440-1460; tegevusaeg 1490-1520). Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Meistrid: jacon Obrecht ja Josquin Desprez (Josquin des Prés)- kaasaegsed nim. ,,muusikute vürstiks". NB! 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise periiodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel valitseb ta teostes lihtne ja selge kord. IV põlvkond (sünd. 1500.a paiku; tegevusaeg 1520- 1560). Selle ajastu ja 16

    Muusikaajalugu
    ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
    17
    doc

    ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

    Selle stiili tähtsamad jooned: 1. Kujuneb uus kõlaideaal. Kui varem oli põhiliseks kvint, kvart, oktav, siis nüüd lähtub muusikaline kooskõla tertsist ja sekstist. Hääled luuakse korraga, mitte järjestikku. 2. Muusika on enam seotud tekstiga. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. 3. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15. saj lõppu ja selle suurkuju on Josquin Desprez. 14. sajandi muusika ARS NOVA Ars nova stiili iseloomustab helilooja põhitähelepanu rütmifiguuridel ja häälte kooskõla oli üsna vaba korraldusega. Nimetusega ars nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Mitmed muusikateoreetikud võtsid selle kasutusele, et vastandada oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nimetati ars vetus või antiqua. 14. sajandil tekkis autori ja tema loomingu vahele isklik vahekord, on veel üks märk uue ajastu algusest.

    Muusika ajalugu
    Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
    24
    doc

    Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

    kasut. lihtsamaid kaanonvõtteid ja imitatsioone, mis on kuulajates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati pala selget liigendust võrdseteks osadeks. Rütm lihtsustus ja lähtus teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla harmoonia - mängib järjest suuremat rolli .Polüfoonia pole liiga keerukas, tekst on selgelt kuulda. Tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust, ilmuvad tundelise väljenduse võtted. III suurim helilooja Josguin Desprez (1440-1521) nim. "muusikute vürtsiks", kes avas teiste silmad. Sünd. Põhja ­Pr., laulupoisiks Picardies ja õppis arvatavasti Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias- Milanos, Roomas ja Pr. 15. ja 16. saj. vahel leiutati nooditrüki tehnika ,suurem osa loomingust on eluajal trükitud- 20 missat, 100 motetti, 70 ilmalikku laulu. Loomingule on iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud selge vorm, isikupärane väljenduslaad, jõuliselt emotsionaalne stiil- veelahe keskaja ja uusaja vahel.

    Muusika
    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
    39
    odt

    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

    Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

    10.klassi ajalugu
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    0
    docx

    V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

    1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

    Kirjandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun