50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
265306
Õppematerjali autor
Josquin Desprez 05.02.13 Josquin Desprez oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu
komponeerimine lähtub endiselt tenorist, kus kasutatakse varem olemas olevat materjali (cantus firmus) kas gregooriuse laulu või ilmalikku laulu (Dufay' missa ,,Se la face ay pale" (Kui su pale on kahvatu)) Olulisemaid autoreid: Guillaume Dufay (~1400 1474) Stiili rajajaid Kavas: Chanson ja missa ,,Se la face ay pale" (Kui su pale on kahvatu) Johannes Ockeghem (~1420 1497) klassikaline koorifaktuur, kaanonimeister Josquin Desprez (des Prez) (~1440 1521) Eluajal väga imetletud, mitmekesine väljenduslaad, nii polüfoonia kui homofoonia Kavas: Motett ,,Ave Maria", chanson ,,Milles regretz" (Tuhat pilku) Adrian Willaert (~148090 1562) Veneetsia koolkonna rajaja Orlandus Lassus (1532 1594) Mitmekesisus stiilides, zanrides Kavas: Motett ,,Timor et tremor" (Hirm ja värin), chansonid ,,Bon jour, mon coeur" (Tere hommikust, mu süda), ,,Vignon, vignon, vignette" jt. 16
Rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks. Kaotas selge seose tekstiga. Meistrid: Johannes Ockeghem- täna on tuntud kümmekond terviklikku missat. Mitmed neist just vabas- ilma cantus firmuseta. Antoin Busnois. Ka muusikateoreetik Johannes Tinctoris. III põlvkond (sünd. 1440-1460; tegevusaeg 1490-1520). Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Meistrid: jacon Obrecht ja Josquin Desprez (Josquin des Prés)- kaasaegsed nim. ,,muusikute vürstiks". NB! 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise periiodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel valitseb ta teostes lihtne ja selge kord. IV põlvkond (sünd. 1500.a paiku; tegevusaeg 1520- 1560). Selle ajastu ja 16
Selle stiili tähtsamad jooned: 1. Kujuneb uus kõlaideaal. Kui varem oli põhiliseks kvint, kvart, oktav, siis nüüd lähtub muusikaline kooskõla tertsist ja sekstist. Hääled luuakse korraga, mitte järjestikku. 2. Muusika on enam seotud tekstiga. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. 3. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15. saj lõppu ja selle suurkuju on Josquin Desprez. 14. sajandi muusika ARS NOVA Ars nova stiili iseloomustab helilooja põhitähelepanu rütmifiguuridel ja häälte kooskõla oli üsna vaba korraldusega. Nimetusega ars nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Mitmed muusikateoreetikud võtsid selle kasutusele, et vastandada oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nimetati ars vetus või antiqua. 14. sajandil tekkis autori ja tema loomingu vahele isklik vahekord, on veel üks märk uue ajastu algusest.
kasut. lihtsamaid kaanonvõtteid ja imitatsioone, mis on kuulajates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati pala selget liigendust võrdseteks osadeks. Rütm lihtsustus ja lähtus teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla harmoonia - mängib järjest suuremat rolli .Polüfoonia pole liiga keerukas, tekst on selgelt kuulda. Tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust, ilmuvad tundelise väljenduse võtted. III suurim helilooja Josguin Desprez (1440-1521) nim. "muusikute vürtsiks", kes avas teiste silmad. Sünd. Põhja Pr., laulupoisiks Picardies ja õppis arvatavasti Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias- Milanos, Roomas ja Pr. 15. ja 16. saj. vahel leiutati nooditrüki tehnika ,suurem osa loomingust on eluajal trükitud- 20 missat, 100 motetti, 70 ilmalikku laulu. Loomingule on iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud selge vorm, isikupärane väljenduslaad, jõuliselt emotsionaalne stiil- veelahe keskaja ja uusaja vahel.
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid