Trine Kasemägi 12.d klass Sõna jõud Confucius on öelnud: ,,Teadmata sõnade tõelist jõudu, on võimatu teada midagi rohkemat ". Sõnadel on vägi, mille suurust on keeruline ühikutes mõõta, kuid siiski suudavad targad ja tugevad inimesed, kes oskavad jälgida, mida ja miks nad ütlevad, mõista oma lausumiste põhjuseid ning teada ka nende tagajärgi. Kõigel, mida ütleme, on tähendus, tahame seda või mitte. Inimesed peavad õppima kasutama seda võimet ning
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Sõna jõud Retsensioon Tallinn 2013 Sõna jõud Eesmärgiks on lugejat panna mõtlema, mida ta iga öeldud sõna teha võib.Sõnade mõjud võivad olla kas head või halvad, olenevalt, kuidas neid kasutatakse, ja alati omavad kindlat tagajärge. Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme. Teiste inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelust ning eneseväljendamine on kõige aluseks
kannavad mingit tähendust. Sõnad koosnevad morfeemidest. Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõne üksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku. Lause koosneb fraasidest. 6) Millised on keele omadused? Analüüsige, milliseid keele omadusi ei ole järgmisel lausel: "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritsevat maailma, seisundeid ja sündmusi. Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. Suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldab suhelda. Konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem kuulnud ei ole. Reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi.
Me eeldame, kui keeles kasutatakse erinevaid sõnu, siis peavad nad midagi tähendama. Tähendus võib viidata erinevate asjadele ja meenutada meile eri asju. Kiil- parmusööja- kiil- mida lüüakse asjadele vahele. Kassid söövad hiiri- hiired söövad kassi- sõnadel on sama tähendus v mõte erinev aga kättesaadav · Osutav, viitav (referential) Keeles on kasutusel suvalised sündmused mis viitavad teatud objektile. Kokkuleppe alusel on vastu võetud otsus, kus mingi sõna tähendab midagi. 4000-10000 keelt. Nt sõnad lõvi, erinevates keeltes tähendavad sama asja, kuid kirjapilt on erinev, sümbolid erinevad.. Oluline suvaline seos annab võimaluse märkida asju mida vb pole kunagi näinud, kui või mida pole maailmas olemas. Puudub reegel et sümbol peab olema sarnane · Inimestevaheline, suhtlemiseks (interpersonal) Inimestevaheline, mida kasutatakse suhtlemiseks. Keele abil on võimalik edastada vajalikku infot- mõtteid, soove, emotsioone mäletusi jms
sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel). Loomulik keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest, tavaline keeleline sümbol on sõna, nt kass, see koosneb kolmest häälikust, need ongi selle sõna vormiks. Sõnal kass on selge tähendus. Sümbol viitab referendile (kassi puhul siis liigile, aga ka isendile). Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid II Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne e kokkuleppeline, st et see, kellele seda sõna öeldakse, peab selle tähendust teadma. Sümbol on tähistaja, tähendus
Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool Stefani Kask 134461IASB-11 ISS0110 Väljendusoskus R3: SÕNA JÕUD Retsensioon Juhendaja: dotsent Rein Paluoja Tallinn 2013 SÕNA JÕUD Kirjatöö eesmärgid: Eesmärgiks on lugejat panna mõtlema, mida ta iga öeldud sõna teha võib.Sõnade mõjud võivad olla kas head või halvad, olenevalt, kuidas neid kasutatakse, ja alati omavad kindlat tagajärge. Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme Põhisõnum: Retsentseeritava kirjatöö põhisõnumiks on, et tuleb hoolikalt mõelda ,mida ütled, enne kui ütled
MÕTTE JA SÕNA JÕUD ÜHISKONNAS SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on pragmaatiline, osaliselt filosoofiline selgitus inimestele meie endi mõtte ja sõna jõu väärtusest ühiskonnas nii meie enese kui ka kogu riigi arengus ning jätkusuutlikkuses. See uurimus ei ole täppisteadus, kuid läbi lugedes mõistate kindlasti, et paljut, mida siin loete, olete kindlasti ise kogenud, tundnud, mõelnud, sisimas salaja hingesopis maha materdanud ja püüdnud ära peita teiste uute mõtete ja sõnade taha. Kindel on teadmine, et elame kehale, meelele ja hingele. Ükski neist ei ole parem või püham kui teine
) Kõne mõistmine sõltub tuletamisest, aga see omakorda sõltub, mis teadmised sel peas on, mida ta oma (kogemusest) teab. Kui on keerukas lause kuskil tekstis, sis tuleks see osadeks jaotada. Ehk KOHANDAMINE keerulise lause asendamine mitme lihtsaga. Vähe on tihti semantikat ja pragmaatikat, aga formaalset asja oli liiga palju. Need esimesed aitavad mõista seda kolmandat. Sõnade mitmetähenduslikkus tekitab palju segadust!! Keeleüksust ja objekti on vaja eristada (ehk sõna ja obkjekti) nt ,,tõmba õpetajale joon alla" . Lastele tuleb seletada, et nt liitmine/lahutamine ei sõltu sõnadest rohkem/vähem, vaid sõltub situatsioonist. Vahendil (keel) ja selle kasutamisel (kõne). Oluline pole, mis ma räägin, vaid kõne mõtesatud tajumine ja mõistmine. Suhtlemine pole lihtsalt etikett, vaud mis kavatsus partneril oli , millest ta tahtis rääkida, mis strateegiat ta kasutas, mis tal jäi ütlemata.
Kõik kommentaarid