Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhivara arvestus (2)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

1
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringu objektiks on maa, hooned või
osa hoonetest, mida majandusüksus hoiab majandusliku
kasu saamise eesmärgil ja mida ei kasutata
majandustegevuses
Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka rendile võetud
põhivara ühik.
Kinnisvarainvesteeringuks võib olla hoonestusõigus.
2
Kinnisvarainvesteeringud
Ehitatavat või arendatavat kinnistuobjekti, mida
kavatsetakse kasutada kinnisvarainvesteeringuna,
käsitletakse lõpetamata ehitusena.
Kui majandusüksus kasutab kinnisvaraobjekti osaliselt
oma põhitegevuseks ja osaliselt
kinnisvarainvesteeringuna, peetakse arvestust eraldi.
Kui majandusmüksu kasutab kinnisvaraobjektist olulist
osa oma majandustegevuseks, kajastatakse objekt
materiaalse põhivarana.
3
Kinnisvarainvesteeringu
arvelevõtmine
Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses.
Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis
on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu
omandamisega, nt vahendustasud, tasud õigusabi eest,
lõivud jms.
Kui kinnisvarainvesteeringu eest tasumine toimub
tavapärasest pikema aja jooksul, on soetusmaksumuseks
makstava tasu nüüdisväärtus.
4
Kinnisvarainvesteeringu
edasine kajastamine
Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine toimub
reaalväärtuses või soetusmaksumuses.
Adekvaatsema info annab kajastamine reaalväärtuses
Kord valitud meetodit tuleb rakendada järjepidevalt
kõikidele kinnisvarainvesteeringutele
5
Kinnisvarainvesteeringu
kajastamine reaalväärtuses
Reaalväärtuses kajastamisel tuleb kinnisvarainvesteering
igal bilansipäeval ümber hinnata.
Väärtuse muutumisest tulenevad realiseerimata kasumid
ja kahjumid kantakse perioodi kasumiaruandesse.
Reaalväärtuse meetodit on võimalik rakendada ainult
reaalse turu eksisteerimise korral.
6
Investeeringu kajastamine reaalväärtuse
meetodil
Kui puudub aktiivne turg, kasutatakse reaalväärtuse
määramiseks kas hiljutiste analoogsete objektidega tehtud
tehinguandmeid või prognoositakse oodatavate laekumite
nüüdisväärtus.
Neid kinnisvaraobjekte, mida kajastatakse reaalväärtuses,
ei amortiseerita.
7
Kinnisvarainvesteeringu
kajastamine
soetusmaksumuses
Ja järgnev amortiseerimine toimub analoogselt
materiaalse põhivaraobjekti kajastamisega.
Kinnisvarainvesteeringu lõpetamismaksumus hinnatakse
nulliks.
Soetusmaksumusest arvatakse maha akumuleeritud kulum
ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest, mis
kantakse vaadeldava perioodi kasumiaruandesse.
8
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteering klassifitseeritakse ümber, kui
muutub tema kasutusvaldkond.
Põhivara võib muutuda kinnisvarainvesteeringuks ja
vastupidi.
Kinnisvarainvesteeringu võib ümber klassifitseerida ka
käibevaraks (varud), nt siis, kui majandusüksus on
otsustanud alustada kinnisvarainvesteeringu arendamist ja
see tulevikus müüa.
9
Kinnisvarainvesteeringud
Kui kinnisvarainvesteeringu arvestuses kasutatakse
reaalväärtuse meetodit ja kinnisvarainvesteering
kvalifitseeritakse põhivaraks, loetakse põhivara
soetusmaksumuseks kinnisvarainvesteeringu reaalväärtus
ümberkvalifitseerimise päeval.
Sellest päevast alates alustatakse ka põhivara
amortiseerimist sobivaima amortisatsioonimeetodi järgi.
10
Kinnisvarainvesteeringud
Kui kinnisvarainvesteeringu arvestuses kasutatakse
reaalväärtuse meetodit, aga ümberkvalifitseerimisele läheb
materiaalse põhivara objekt, on tõenäoline, et
ümberkvalifitseerimise päeval erineb materiaalse põhivara
jääkmaksumus tema reaalväärtusest.
Kui majandusüksuse poolt kasutatav põhivara objekt
klassifitseeritakse ümber kinnisvarainvesteeringuks ja
reaalväärtus on jääkmaksumusest kõrgem, kajastatakse vahe
bilansikirjel Ümberhindluse reserv (IAS nr 40). RTJ nr. 6 nõuab
vahe kajastamist Eelmiste perioodide jaotamata kasumis.
Kui reaalväärtus on jääkmaksumusest madalam, kajastatakse
vahe kasumiaruandes (IAS 40 ja RTJ 6)
11
Kinnisvarainvesteeringud
Kui majandusüksus kasutab kinnisvarainvesteeringu
arvestuses soetusmaksumuse meetodit, ei kaasne
kinnisvarainvesteeringu põhivaraks või põhivara
kinnisvarainvesteeringuks ümberkvalifitseerimisega
arvestustehnilisi muutusi.
Kui varaobjekt klassifitseeritakse ümber käibevarast
reaalväärtuses kajastatavaks kinnisvarainvesteeringuks,
kajastatakse tehing analoogselt varude müügitehinguga.
12
Kinnisvarainvesteeringu
lõpetamine
Lõpetatakse, kas selle müügi, kapitaliseeritud rendile
andmise või mõnel muul põhjusel kasutamisest
eemaldamise tõttu.
Kinnisvarainvesteeringu müügist saadud kasum või
kahjum kajastatakse jooksva perioodi kasumiaruandes.
13
Kinnisvarainvesteeringute
kajastamine aruandluses
Majandusaasta aruande lisas esitatakse
kinnisvarainvesteeringute kohta täiendav informatsioon.
Avalikustamise üldpõhimõte seisneb selles, et tuleb
esitada kõik kinnisvarainvesteeringu kasutusalad, saadud
tulud, ning seotud kulud, aga ka kinnisvarainvesteeringus
aruandeperioodil toimunud muutused ja nende põhjused.
14
Materiaalse põhivara
soetamine
Materiaalset põhivara kasutab majandusüksus oma majandus
või haldustegevuses tulu saamise eesmärgil.
Materiaalset põhivara iseloomustab kasulik eluiga, mis on
pikem kui aasta või tegevustsükkel ja suhteliselt kõrge
soetusmaksumus.
Reeglina on materiaalse põhivara kasutusaeg piiratud
(erandiks on maa, kunstiväärtused, kasvav mets), mis tuleneb
põhivara füüsilisest ja moraalsest vananemisest.
15
Materiaalse põhivara
soetamine
Materiaalse põhivaraühiku tunnusteks on:
1) Füüsiline substants,
2) Pikaajaline eluiga,
3) Ta on soetatud kasutamise, mitte edasimüügi eesmärgil,
4) Tema kasutamisest saadavat tulu on võimalik mõõta,
5) Ta on amortisatsiooni subjekt
16
Materiaalse põhivara
subjektid
Nendeks on nt maa, seadmed, veokid, hooned või osa
hoonetest ja nendega seotud õigustest (nt hoonestusõigus),
mida ettevõte kasutab põhitegevusliku tulu teenimiseks.
Materiaalseteks põhivaraobjektideks on ka
majandusüksuse nt arhiivid, muuseumid, raamatukogud,
kus nende põhitegevuseks on varade säilitamine või
eksponeerimine.
17
Materiaalse põhivara
soetamine
Esitatakse algselt bilansis soetusmaksumuses, seejärel
jääkmaksumuses.
Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja kõigist
väljaminekutest (kaasa arvatud mittetagastatavad maksud), mis
on vaja teha põhivaraobjekti sihipärase kasutuselvõtmiseni.
Materiaalse põhivara eest järelmaksmisega tasumisel on
põhivaraobjekti soetusmaksumuseks makstava tasu
nüüdisväärtus.
18
Materiaalse põhivara
soetamine
Kui vara soetatakse mitterahalises vahetustehinguna
mingi teise vara eest ning tegemist on kasutusotstarbelt
erilaadsete varadega, loetakse saadud vara
soetusmaksumuseks üldjuhul tema reaalväärtus.
Kajastatakse vahetusprotsessi tulem ­ kasum või kahjum.
19
Materiaalse põhivara
soetamine
Kui on tegemist kasutusotstarbelt samalaadsete varade
vahetusega, eeldatakse, et vahetatavad väärtused on võrdsed
ning kasumit või kahjumit ei teki.
Juhul kui materiaalse põhivara ühik koosneb sellistest
erinevatest komponentidest, mille kasulik eluiga on erinev,
võetakse need komponendid arvele eraldi varaobjektidena.
Komponente amortiseeritakse eraldi lähtudes nende
kasulikust elueast ja valitud amortisatsioonimeetodist.
Lähtutakse olulisuse printsiibist, st ebaolulise maksumusega
komponente ei pea eraldi arvele võtma isegi juhul, kui neil
on erinevad kasulikud eluead.
20
Materiaalse põhivara
soetamine
Sageli juhtub, et maa ja sellel paiknevad hooned
soetatakse kinnistuna. Arvestust tuleb pidada iga
materiaalse põhivaraobjekti kohta eraldi.
Sel juhul jaotatakse eksperthinnangule tuginedes kinnist
soetusmaksumus maa maksumuseks ning hoone
maksumuseks
21
Näide 1
Majandusüksus soetas 5000000 krooni eest kinnistu, mis koosneb 1 ha
maast ning sellel paiknevast hoonest. Eksperdid hindavad analoogse maa
tegelikuks väärtuseks 500000 krooni ning analoogse hoone tegelikuks
väärtuseks 5500000 krooni, kokku 6000000.
Maa osakaal kinnistus on 500000 : 6000000x100% = 8,3% ning hoone
osakaal kinnistus 5500000 : 6000000 x 100% = 91,7%.
Seejärel jaotatakse soetatud kinnist maksumus vastavalt maa j a hoone
osakaalule. Maa soetusmaksumus = 5000000x8,3%=415000 krooni. Hoone
soetusmaksumus = 5000000x 91,7%= 4585000 krooni
D: maa 415000
D: hoone 4585000
K: a/a 5000000
22
Materiaalse põhivara
soetamine
Analoogselt toimitakse kõigil juhtudel, mil materiaalne
põhivara soetatakse kogumina.
Kogumi soetusmaksumus jaotatakse põhivara ühikutele
proportsionaalselt nende osakaalule kogumi reaalväärtuses
ning arvele võetakse iga materiaalse põhivara ühik
individuaalselt.
23
Mat. põhivara
soetusmaksumuse
mahaarvestamine
Ehk kulumi arvestamine
Piiratud kasutusajaga materiaalne põhivara kaotab
(tinglikult) oma väärtust kasutusprotsessi (tulu
genereerimise) käigus.
Seda tinglikku väärtuse langust käsitatakse tulu
genereerimiseks vajaliku kuluna, mis vähendab
majandusüksuse kasumit.
24
Mat. põhivara
soetusmaksumuse
mahaarvestamine
Materiaalse põhivaraobjekti soetusmaksumuse ja
lõpetamismaksumuse vahe jaotatakse kuludesse põhivara
kasutusaastate jooksul. Seda protsessi nimetatakse materiaalse
põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks e
amortiseerimiseks.
Kasutatava soetusmaksumuse mahaarvestusmeetodi võib
ettevõte ise valida ja fikseerida raamatupidamise sise-
eeskirjades.
25
Mat. põhivara
soetusmaksumuse
mahaarvestamine
Amortisatsioonimeetodi valikul tuleb lähtuda tulude-kulude
vastandamise printsiibist.
Kui põhivara genereerib tulu ühtlaselt kogu kasuliku eluea
jooksul, sobib kasutamiseks lineaarne mahaarvestusmeetod.
Kui kasuliku eluea esimestel aastatel genereerib
põhivaraobjekt tulu rohkem kui viimastel, võib kasutada
mõnda kiirmahaarvestusmeetodit.
Vähemoluliste varaobjektide puhul võib rakendada
ühesuguseid amortisatsioonimäärasid tervele üheliigilistele
varade gruppidele.
26
Mat. põhivara
soetusmaksumuse
mahaarvestamine
Kulusumma arvutamiseks on vaja teada materiaalse
põhivaraobjekti
1) soetusmaksumust,
2) Kasulikku eluiga,
3) Lõpetamismaksumust
Soetusmaksumus moodustub kõigist väljaminekutest, mis
on vaja teha kuni materiaalse põhivaraobjekti kasutusele
võtmiseni.
27
Mat. põhivara
soetusmaksumuse
mahaarvestamine
Põhivara kasulik eluiga on aeg, mille jooksul põhivara
genereerib tulu.
Põhivara kasulikku eluiga võib mõõta ka nt kasutusaja
jooksul valmistatud tooteühikutes, töötundides jne.
Lõpetamismaksumus on summa, mis eeldatakse
saadavat põhivaraobjekti müügist pärast tema kasuliku
eluea lõppemist.
Lõpetamismaksumus võib olla ka 0, mis tähendab, et
põhivara on kasuliku eluea lõpuks muutunud
realiseerimiskõlbmatuks.
28
Mat. põhivara
soetusmaksumuse
mahaarvestamine
Materiaalse põhivara soetusmaksumust võib võrrelda
ettemaksega, mis kantakse tekkepõhiseks kuluks vastavalt
põhivaraobjekti kasutamisele aja jooksul.
Põhiline erinevus ettemaksete ja materiaalse
põhivaraobjekti soetusmaksumuse kuluks kandmise vahel
on lühi- või pikaajalise tulu genereerimine.
29
Mat. põhivara
soetusmaksumuse
mahaarvestamine
Kuna nii kasulik eluiga kui ka lõpetamismaksumus on
hinnangulised suurused, mis fikseeritakse majandusüksuse
raamatupidamise sisekorra eeskirjades vahetult pärast
põhivaraobjekti soetamist.
Mõlemaid on võimalik muuta, kui põhivara
kasutusprotsessi käigus muutub.
30
Mat. põhivara
soetusmaksumuse
mahaarvestamine
Materiaalse põhivaraobjekti amortiseerimist alustatakse
tema kasutusvalmis saamise hetkest, hoolimata sellest,
kas varaobjekti ka tegelikult kasutatakse või mitte.
Ajutiselt kasutusest eemaldatud materiaalse põhivara
amortiseerimist ei peatata.
Amortiseerimine lõpetatakse, kui kogu amortiseeritav
osa on kuluks kantud või materiaalne põhivara on
lõplikult kasutusest eemaldatud või materiaalne
põhivara on ümberklassifitseeritud müügiootel
põhivaraks.
31
Erinevad amortiseerimise
meetodid
Järgnevas amortisatsioonimeetodite võrdluses on
ühesugused lähtetingimused: seadme soetusmaksumus on
106000 krooni, lõpetamismaksumuseks hinnati 6000
krooni ja kasulikuks elueaks 5 aastat. Seadet kavatsetakse
kasutada 40000 töötundi. Planeeritud tootmismaht 200000
toodanguühikut.
32
Lineaarne meetod
Selle meetodi rakendamisel kantakse igal kasutusaastal
kuluks võrdne osa soetusmaksumuse ja
lõpetamismaksumuse vahest.
Kasutusaastate jooksul akumuleeritud kulum suureneb
ning põhivara jääkmaksumus väheneb. Pärast kasuliku
eluea lõppemist on jääkmaksumus võrdne
lõpetamismaksumusega.
33
Lineaarne meetod
Mahaarvestis aastas = soetusmaksumus ­
lõpetamismaksumus : kasutusaastate arv.
Eelpooltoodud näite puhul on amortisatsioonikulu aastas
(106000 ­ 6000): 5= 20000
Materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõpuks on ta
bilansiline maksumus võrdne lõpetamismaksumusega,
milleks hinnati 6000 krooni.
34
Tegevusmahu meetod
Tegevusmahul põhineva mahaarvestusmeetodi
rakendamisel on omavahel seotud soetusmaksumus,
lõpetamismaksumus ja tegevusmaht (nt valmistatud
toodete hulk või kogus, töötunnid, läbitud kilomeetrid
jms). Soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub
vastavalt põhivaraobjekti tegelikule kasutamisele.
Põhivaraobjekti kasulik eluiga on määratletud
tegevusmahuga.
35
Tegevusmahu meetod
Mahaarvestusmäär = soetusmaksumus ­
lõpetamismaksumus : eeldatav tootmismaht (tundides) =
106000-6000: 40000= 2,50 kr/tund
Lähtetingimustes on seadme kasutusajaks hinnatud 40000
töötundi. Mahaarvestusmäär planeeritakse töötundide
järgi.
36
Tegevusmahu meetod
Tegevusmahul põhineva meetodi rakendamisel võib
aluseks võtta ka valmistatavate tooteühikute arvu.
Lähtetingimustes oli selleks 200000 tooteühikut.
Mahaarvestusmäär = soetusmaksumus-
lõpetamismaksumus : eeldatav tootmismaht (ühikutes)=
106000-6000:200000= 0,50 kr/ühik
Tegevusmahul põhineva meetodi rakendamisel
järgitakse kõige täpsemini tulude-kulude vastandamise
printsiipi.
37
Kasutusaastate järjenumbrite
summa meetod
See on kiirarvestusmeetod, mille rakendamise puhul
amortisatsioonikulu aasta-aastalt väheneb.
Kirjanduses tuntakse seda meetodit veel aritmeetilis-
degressiivse meetodina.
Selle meetodi rakendamisel on omavahel seotud
soetusmaksumus, lõpetamismaksumus ning kasulik eluiga.
Amortisatsioonikulu suurus sõltub põhivaraobjekti
kasutusaastast ning kasutusaastate järjenumbrite summast.
38
Kasutusaastate järjenumbrite
summa meetod
n
Aastate järjenumbrite summa = n=1+2+3+4+5=
n= 1
15= n x (n+1): 2= 5 x 6 : 2 = 15, kus n on kasulik eluiga
Mahaarvestusmäära numeraatoriks on 1.aastal (n+1)-1; 2.
aastal (n+1 ­ 2; 3. aastal (n+1) ­ 3 jne.
Mahaarvestusmäär 1. kasutusaastal on vastavalt
lähtetingimustele 5/15, 2. kasutusaastal 4/15 jne.
Amortisatsioonikulu arvutatakse vastaval kasutusaastal
rakendatava mahaarvestusmäära ja soetusmaksumuse ning
lõpetamismaksumuse vahe korrutisena.
39
Alaneva jäägi meetod
Seda meetodit ei saa rakendada, kui põhivara
lõpetamismaksumus on hinnatud nulliks.
Amortisatsioonikulu arvutamine algab
soetusmaksumusest, 2. kasutusaastal võetakse aluseks
põhivara jääkmaksumus 1. kasutusaasta lõpuks.
40
Kahekordselt alaneva jäägi
meetod
Mahaarvestusmäära arvutamiseks kasutatakse kahekordset
lineaarset mahaarvestusmäära.
Selle meetodi rakendamisel ignoreeritakse põhivara
amortiseerimise algaastatel tema lõpetamismaksumust.
Lõpetamismaksumusega arvestatakse kasutusaja lõpul, mil
amortisatsioonikulu korrigeeritakse nii, et põhivaraobjekti
jääkmaksumus ühtiks lõpetamismaksumusega.
41
Kahekordselt alaneva jäägi
meetod
Mahaarvestusmäär = 200%:n=200%:5=40%, kus n on
kasulik eluiga.
Amortisatsioonikulu arvutamine algab
soetusmaksumusest, 2. kasutusaastal lähtutakse
jääkmaksumusest 1. kasutusaasta lõpuks jne.
42
Erinevate
amortisatsioonimeetodite
võrdlus
Erinevate amortisatsioonimeetodite rakendamine muudel
võrdsetel tingimustel annab jooksval aastal tulemuseks erineva
kasumi, kuigi põhivara kasuliku eluea vältel kantakse kuluks
soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahe.
Kui põhivara amortiseeritakse kiirmahaarvamismeetodil, siis
suuremad kulusummad esimestel tegevusaastatel vähendavad
kasumit, samas järgmistel aastatel kasum suureneb.
43
Erinevate
amortisatsioonimeetodite
võrdlus
Kui on tegemist tulumaksustatava kasumiga, tähendab see
tulumaksu lükkumist eelolevatele aastatele.
Raha väärtuse langust arvestades ning raha kasutamise
seisukohast võib see olla majanduslikult kasulik.
Ühtaegu mõjutab kasumi vähenemine aga omanikele
makstava dividendi suurust ja võib põhjustada omanike
rahulolematust.
44
Amort. arvestamine sõltuvalt
soetamisest
Kui põhivara soetatakse majandusaasta keskel,
arvestatakse amortisatsioonikulu arvestusperioodi lõpul
proportsionaalselt põhivara tegeliku kasutusajaga.
Kui põhivara soetatakse kuu keskel, siis enne 15.
kuupäeva soetatud põhivara amortisatsioonikulu
hakatakse arvestama jooksva kuu algusest ning kuu teisel
poolel soetatud põhivara hakatakse amortiseerima
järgmise kuu algusest.
45
Mat põhivara kasutusaja ja
lõpetamismaksumuse muutmine
Kord aastas tuleb kontrollida kasutatavate
amortisatsioonimäärade, -meetodite ja hinnangulise
lõpetamismaksumuse põhjendatust.
Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on erinev algsetest
hinnangust, tuleb kasulik eluiga ümber hinnata. Samuti tuleb
vajadusel muuta vara hinnangulist lõpetamismaksumust.
Korrektne on hinnangute korrigeerimine majandusaasta algul
koos raamatupidamise sise-eeskirjade ümbervaatamisega ning
rakendamine alates eelolevast majandusaastast.
46
Näide 2
AS Kadakas ostis seadme 2.01.2003.a ja maksis selle eest
300000 krooni. Seadme kasulikuks elueaks hinnati algselt
10 aastat ja lõpetamismaksumuseks 25000 krooni. Seadet
amortiseeritakse kahekordse alaneva jäägi meetodil.
02.01.06 hinnati ümber seadme kasulik eluiga,
lõpetamismaksumus ja amortisat meetod.
Kasulik eluiga ­ 8 aastat, amort meetod ­ lineaarne,
lõpetamismaksumus ­ 17600.
47
Näide 2 järg
Kuni 2006.a oli arvestatud amortisatsiooni 146400 (60000
+ 48000 + 38400). Jääkmaksumus selleks perioodiks on
30000 ­ 146400 = 153600.
Uus amortisatsioonikulu aastas on (153600 ­ 17600) : 5 =
27200
48
Põhivara soetamisjärgsed
väljaminekud
Soetamisjärgsed väljaminekud kapitaliseeritakse vaid juhul,
kui nad vastavad vara tunnustele, st vara peab tooma tulevikus
kasu ja vara peab olema identifitseeritav. Samuti peab
suurenema põhivara tootmispotentsiaal või pikenema kasulik
eluiga.
Selliste kapitaliseeritavate väljaminekute kajastamiseks,
milliseid liigitatakse kas täiendusteks, parendusteks või
asendusteks, on kolm alternatiivset võimalust.
49
Põhivara soetamisjärgsed
väljaminekud
1) asendusmeetod, mida saab kasutada siis, kui asendatav põhivara on eraldi
arvel. See meetod on kasutamiseks kõige sobivam, kuid probleemiks on
see, et alati ei ole tegemist eraldi arvel oleva asendatava varaobjektiga,
millise raamatupidamisväärtus on teada.
2) Akumuleeritud kulumi vähendamine. Kasutatakse siis, kui eesmärgiks on
põhivara majandusliku eluea pikenemine
3) Väljaminekud kapitaliseeritakse põhivara kontole. Kasutatakse siis, kui
asendamise või parendamise tulemusena suureneb põhivara
tootmispotentsiaal, mille resultaadiks on tavapärasest suurema
majandusliku kasu genereerimine. Seega on põhjendatud ka
soetusmaksumuse muutmine.
50
Põhivara soetamisjärgsed
väljaminekud
Teisel juhul jääb vara soetusmaksumus muutumatuks,
kolmandal juhul on soetusmaksumusele lisaks kapitaliseeritud
põhivara asendamisest või parendamisest tulenevad
väljaminekud
Kui soetamisjärgsed väljaminekud kapitaliseeritakse, tuleb
amortisatsioonimäär üle vaadata ja vajadusel seda muuta,
sõltumata sellest, millisel ülalesitatud viisil on
soetamisjärgsete väljaminekute kapitaliseerimine kajastatud.
51
Materiaalse põhivara
ümberhindlus
Kui materiaalse põhivara tegelik väärtus erineb tunduvalt tema
jääkmaksumusest, tuleks info adekvaatsuse tagamiseks
põhivaraobjekt ümber hinnata.
Samas on ümberhindamine vastuolus soetusmaksumuse
printsiibiga, mistõttu on see paljudes riikides keelatud.
Ka RTJ 5 järgi ei ole lubatud regulaarne mat ja immat
põhivara ümberhindamine. Küll aga lubatakse mat põhivara
bilansiliste väärtuste ühekordset korrigeerimist
52
Näide 3
Majandusüksus ostis 02.01.1995 a hoone soetusmaksumusega
2500000 krooni. Hoone kasulikuks elueaks hinnati 50 aastat ja
lõpetamismaksumuseks 0 krooni.
02.01 2005.a määrati eksperthinnangule tuginedes tegelikuks
väärtuseks 3000000 krooni ja hoone hinnati ümber.
Kasutades amortiseeritud asendusmaksumuse meetodit,
arvutatakse hoone soetusmaksumus lähtudes ümberhindamise
momendi tegelikust väärtusest e 3000000x50/40= 3750000,
kus 40 on kasulik eluiga ümberhindamise hetkel.
53
Näide 3 järg
Ümberhindlus kajastatakse järgmiselt:
D: hoone akumuleeritud kulum 500000
K: hoone (soetusmaksumuses)
Selle kandega elimineeriti kuni 31.12.2004 arvestatud
kulum
Bilanssi jäi hoone jääkmaksumuseks 2000000 kr
(2500000 ­ 500000)
54
Näide 3 järg
D: hoone (soetusmaksumuses) 1000000
K: ümberhindluse reserv 1000000
Selle kandega viidi hoone jääkmaksumus vastavusse tema
reaalväärtusega ning juurdehindlussumma võrra
suurendati ümberhindluse reservi.
55
Näide 4
Sama hoone müüdi 3000000 krooni eest. Jooksva aasta
amortisatsioonikulu on 75000 (3000000 : 40=75000
Hoone müük:
D: pangakonto 3000000
D: hoone akumul kulum 825000
D: ümberhindluse reserv 1000000
K: hoone (soetusmaksumus) 3750000
K: kasum põhivara müügist 75000
K: jaotamata kasum 1000000
56
Näide 4 järg
Kuna üleshinnatud hoone müüdi ja tema kasutamine on
lõppenud, kantakse tekkinud ümberhindluse reserv
jaotamata kasumisse korraga.
Kui hoone kasutamine oleks jätkunud, oleks võimalik
ümberhindluse reservi kandmine jaotamata kasumisse
osakaupa iga majandusaasta lõpul.
57
Mat põhivara allahindlus ja selle
tühistamine
Kui on tekkinud kahtlus, et materiaalse põhivara
väärtus on langenud madalamale tema bilansilisest
jääkmaksumusest, viiakse läbi vara väärtuse testimine,
mille käigus leitakse vara netorealiseerimismaksumus ja
vara kasutusväärtus ning kaalutakse vajadust
varaobjekti allahindluseks.
Varaobjekti kasutusväärtuse hindamiseks
prognoositakse järgmiste aastate (mitte rohkem kui 5 a
kohta) diskonteeritud rahakäibeid
58
Mat põhivara allahindlus ja selle
tühistamine
Põhivaraobjekt hinnatakse alla väärtusele, mis on võrdne
kõrgemaga kahest järgnevast näitajast:
1) Vara netorealiseerimismaksumus (turuhind miinus
müügiga seotud kulud)
2) Vara kasutusväärtus (vara kasutamisest ja kasutusjärgsest
müügist eeldatavalt genereeritavate rahakäivete
nüüdisväärtus)
Allahindlussummad kajastatakse kuluna perioodi
kasumiaruandes.
59
Mat põhivara allahindlus ja selle
tühistamine
Kord alla hinnatud materiaalsete põhivaraobjektide puhul
tuleb igal järgmisel bilansipäeval hinnata vara kaetava
väärtuse vahepealse suurenemise tõenäosust.
Juhul kui suurenemine on tõenäoline, tuleb läbi viia uus vara
väärtuste test.
Kui test kinnitab, et varaobjekti kaetav väärtus on tõusnud
selle bilansilisest jääkväärtusest kõrgemaks, tuleb varasem
allahindlus tühistada ja varaobjekti bilansilist jääkväärtust
suurendada, kuid mitte kõrgemaks vara bilansilisest
jääkmaksumusest, mis oleks kujunenud vara tavapärase
ekspluateerimise käigus, ilma vähepealse ümberhindluseta.
60
Mat põhivara allahindlus ja selle
tühistamine
Varaobjekti allahindluse tühistamisel suurendatakse
proportsionaalselt kõigi materiaalsete põhivaraobjektide
jääkmaksumust ja korrigeeritakse (vähendatakse) jooksva
aasta kasumiaruandes põhivara allahindlusest tingitud
kahjumit.
Sel juhul tekib aruannetes ajaline nihe kajastatud allahindluse
ja selle elimineerimise vahel. Korrigeerimine kajastatakse
Kahjum põhivara allahindlusest kontrakontol, mille
nimetuseks võiks olla Varasema allahindluse tühistamine
61
Materiaalse põhivara
mahakandmine ja müük
Kui põhivara maksumus ei ole täielikult kuluks
kantud, siis tekib mahakandmise tõttu kahjum, mis
võrdub põhivara jääkmaksumusega mahakandmise
hetkel.
Materiaalne põhivara, mis on kavas müüa lähema
majandusaasta jooksul, kvalifitseeritakse müügiootel
põhivaraks ning kantakse bilansis põhivara osast üle
käibevara osasse.
62
Materiaalse põhivara
mahakandmine ja müük
Müügiootel põhivara kajastamisel lähtutakse
vähemväärtuse reeglist, see tähendab, et ta
kajastatakse kas jääkmaksumuses või
netorealiseerimismaksumuses, kumb on madalam.
Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse
koos käibevaraks ümberklassifitseerimisega.
63
Materiaalse põhivara
mahakandmine ja müük
Kui kavandatud müüki ei toimu,
klassifitseeritakse varaobjekt tagasi
materiaalseks põhivaraks, kasutades
teda kas endises bilansilises
jääkmaksumuses või reaalväärtuses
sõltuvalt sellest, kumb on madalam
Materiaalse põhivara
mahakandmine ja müük
Kui ümberkvalifitseerimisega kaasneb kasum või
kahjum, kajastatakse see jooksva perioodi
kasumiaruandes, mitte tagasiulatuvalt

Vasakule Paremale
Põhivara arvestus #1 Põhivara arvestus #2 Põhivara arvestus #3 Põhivara arvestus #4 Põhivara arvestus #5 Põhivara arvestus #6 Põhivara arvestus #7 Põhivara arvestus #8 Põhivara arvestus #9 Põhivara arvestus #10 Põhivara arvestus #11 Põhivara arvestus #12 Põhivara arvestus #13 Põhivara arvestus #14 Põhivara arvestus #15 Põhivara arvestus #16 Põhivara arvestus #17 Põhivara arvestus #18 Põhivara arvestus #19 Põhivara arvestus #20 Põhivara arvestus #21 Põhivara arvestus #22 Põhivara arvestus #23 Põhivara arvestus #24 Põhivara arvestus #25 Põhivara arvestus #26 Põhivara arvestus #27 Põhivara arvestus #28 Põhivara arvestus #29 Põhivara arvestus #30 Põhivara arvestus #31 Põhivara arvestus #32 Põhivara arvestus #33 Põhivara arvestus #34 Põhivara arvestus #35 Põhivara arvestus #36 Põhivara arvestus #37 Põhivara arvestus #38 Põhivara arvestus #39 Põhivara arvestus #40 Põhivara arvestus #41 Põhivara arvestus #42 Põhivara arvestus #43 Põhivara arvestus #44 Põhivara arvestus #45 Põhivara arvestus #46 Põhivara arvestus #47 Põhivara arvestus #48 Põhivara arvestus #49 Põhivara arvestus #50 Põhivara arvestus #51 Põhivara arvestus #52 Põhivara arvestus #53 Põhivara arvestus #54 Põhivara arvestus #55 Põhivara arvestus #56 Põhivara arvestus #57 Põhivara arvestus #58 Põhivara arvestus #59 Põhivara arvestus #60 Põhivara arvestus #61 Põhivara arvestus #62 Põhivara arvestus #63 Põhivara arvestus #64 Põhivara arvestus #65
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 65 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-08-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 248 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pirx K. Õppematerjali autor
mahukas põhivara arvestus II kursusele.powerpointi esitlus.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
odt

Finantsarvestus II Põhivara arvestus

PÕHIVARA ARVESTUS Põhivara arvestust reguleerivad EFS järgi: RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad Osaliselt ka RTJ 1 raamatupidamisprintsiipide ja hinnangute muutuste mõju kajastamine RTJ 2 nõuded põhivaraga seotud informatsiooni esitusviisile RTJ 9 renditavate põhivarade kajastamine RTJ 12 sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara PÕHIVARA LIIGITUS BILANSIS Varad ja kohustused liigitatakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Bilansis on põhivara järjestatud likviidsuse järgi ning kajastub nelja põhirühmana: 1. Finantsinvesteeringud 2. Nõuded ja ettemaksed 3. Kinnisvarainvesteeringud 4. Materiaalsed põhivarad 5. Immateriaalsed põhivarad 6. Bioloogilised varad

Finantsarvestus
thumbnail
41
ppt

Immateriaalse põhivara arvestus

Üldjuhul on see piiratud Piiramata pikkusega on kasulik eluiga siis, kui lähitulevikus ei ole ette näha majandusliku kasu genereerimise lõppemist, nt firmaväärtus Erandjuhtudel võib ka teiste immateriaalsete põhivaraobjektide kasulik eluiga olla piiramatu pikkusega, nr ostetud kaubamärgid 3 Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu 3) Objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav 4 Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teistelgi pikaajaliselt kasutatavate varaobjektide puhul

Raamatupidamine
thumbnail
10
docx

Põhivarade arvestus

Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid.

Majandus
thumbnail
22
docx

Arvestus alused

PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja

Raamatupidamise alused
thumbnail
58
doc

ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt

ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi.

Arvestuse alused
thumbnail
10
doc

PÕHIVARADE ARVESTUS

1 PÕHIVARADE ARVESTUS Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest. Soetusmaksumuse määramine Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu

Majandus
thumbnail
62
pdf

Finantsarvestuse konspekt

........................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 12. FINANTSARUANDED .................................................................................................. 28 13. VARUDE ARVESTUS JA HINDAMINE ........................................................................... 44

Ettevõtlus alused
thumbnail
48
docx

Finantsraamatupidamise põhimõisted

Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse

Raamatupidamine




Meedia

Kommentaarid (2)

fking profiilipilt
fking: tänan väga
22:00 10-10-2011
kuritibu profiilipilt
kuritibu: Oli abiks
12:48 02-02-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun