Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr 2.1 Töö pealkiri AINETE SEGU LAHUTAMIN E GEELKROM ATOGRAAFI A MEETODIL Üliõpilane Õpperühm KATB41 Töö teostatud 19/03/2012 Arvestatud TEOORIA KROMATOGRAAFIA - segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erinev...
K Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... suureneb kirje: Ebatõenäoliste nõuete kulu (muud tegevuskulud) selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: Suureneb kirje kontraaktivakonto kreeditis Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, mis vähendab kirje Nõuded ostjate vastu deebetsaldot Passivas: väheneb kirje: Aruandeaasta kasum/kahjum Ülesanne 2 Arvuta vastus Kontol Nõuded ostjate vastu oli algsaldo 23000 eur, deebetkäive 20000 eur ja lõppsaldo 8000 eur. Kui suures summas laekus müügiarvete eest? Alg D 23000 + D 20000 – lõpp D 8000 = kreeditkäive 35000 € a) Kontol Maksude ettemaksed oli algsaldo 1200 eur, kreeditkäive 850 eur ja lõppsaldo 500 eur. Kui suures summas tasuti maksude ettemakse? Alg D 1200 – K 850 = D 350 ; D 500 – D 350 = deebetkäive 150 €
Oma järgnevas töös püüan ma raamatupidamis sise-eeskirjade näitel kirjeldada Merit Aktiva raamatupidamistarkvara kasutamist ettevõtte varade ning kohustuste arvestuse pidamisel. 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 1.1 Kassatehingud Sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise, dokumentide vormistamise eest vastutab raamatupidaja. Sularaha arvestus toimub Merit Aktiva kassamoodulis ning tehingud kirjendatakse kassa kontol erinevate valuutade kohta. Kassamooduli kandeaknasse tehingu sisestamine: 1. tuleb valida tehingu valuutale vastav kassa valuuta 2. märkida tehingu kuupäev 3. tehingu summa (- märgiga kassa väljaminek ning + märgiga kassa sissetulek) 4. lahtrisse "Klient/Hankija" on alati kohustuslik sisestada kliendi või hankija nimi. Kui ei toimu ostu-müügi tehing, vaid näiteks töötasu väljamaksmine, siis lisada hankijate
a) kohustused = varad omakapital b) omakapital = kohustused + põhivarad c) lühiajalised kohustused = varad omakapital pikaajalised kohustused 3. Majandustehingute jooksev arvestus toimub: a) raamatupidamise bilansis b) raamatupidamise kontodes c) raamatupidamise bilansi lisades 4. Kohustusliku reservkapitali lõppsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Milline neist väljenditest on vale: a) iga majandustehing kajastub vähemalt ühel kontol b) iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol c) majandustehing kajastub kolmel kontol 6. Milliseid aruandeid sisaldab raamatupidamise aastaaruandlus. täielik loetelu 1. bilanss 2. kasumiaruanne 3. aastaaruande lisad 7. Mitu komplekti kassaruumi ja seifi võtmeid peab firmal olema a) üks b) kaks c) kolm d) neli 8. Mitmes eksemplaris kirjutatakse välja kassa sissetuleku order: a) ühed b) kahes c) kolmes 9. Millal loetakse põhivaraobjekt amortiseerunuks:
DEBITEERIMINE: Sissekande tegemine konto deebetisse. *Aktivia kontodel leitakse lõppsaldo(e.deebet lõppsaldo) kui deebet saldole liidetakse deebetkäive ja lahutatakse kreeditkäive. *Kontode lõppsaldode alusel koostatakse majandus aasta lõpp bilanss. * Kui aktivia kontodel puudub algsaldo siis leitakse lõppsaldo + deebeti ja kreediti käibe vahena. * Passivakontodel leitakse lõppsaldo(e. kreedit lõppsaldo) , liidetakse kreedit saldole + kreedit käive deebetkäive. *Kui passiva kontol puudub algsaldo liidetakse lõppsaldo deebet ja kreediti käibe vahena. KONTRA AKTIVA KONTO: Reageerib mingi aktiva konto jääki, kuid on ise seejuures passiva konto iseloomuga. Tüüpiliseks kontra aktiva konto põhivara kulu, selle konto passiva saldo võrra vähendatakse aktiva konto põhijääki. Saadud summa moodustab põhivara, jääk maksuvuse. KONTRA PASSIVA KONTO: Reageerib mingi passiva konto jääki, kuid on see juures aktiva konto iseloomuga
3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis Materiaalne põhivara kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: ·maa; ·ehitised; ·masinad ja seadmed; ·muu materiaalne põhivara; ·lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Bilansikirjetele võib avada ühe või mitu sünteetilist kontot, mis avab detailsemalt kirje sisu. Analüütiline arvestus materiaalsete põhivarade osas toimub iga põhivaraobjekti kohta eraldi. Kontol Maa peetakse arvestust erinevate katastriüksuste viisi, näidates täiendavalt katastri numbri, suuruse ja kasutusotstarbe. Kontol Ehitised peetakse analüütilist arvestust erinevate ehitiste viisi (sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, kuivendus- ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud), näidates ära selle asukoht, valmimisaasta, renoveerimisaasta. Kontol Masinad ja seadmed toimub analüütiline arvestus erinevate masinate ja seadmete viisi.
arve ja seejärel kajastas raha laekumise. Nende raamatupidamiskannete tulemusel tehing vara ei mõjutanud. Sest: D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest 8. nädala praktikum K: Väärtusvähend ___________ D: Väärtusvähend D: Ostjate tasumata arved K: Ostjate tasumata arved K: Väärtusvähend D: Arvelduskonto K: Ostjate tasumata arved T-8.2 Firma kontol Ostjate tasumata arved on lõppjääk 450 000 krooni ja kontol Väärtusvähend deebetjääk 4500 krooni. Esimesse gruppi kuuluvad arved, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud (2/3 ostjate arvetest) ja teise gruppi arved, mille maksetähtaeg on juba ületatud (1/3 arvetest). Firma hindab, et esimese grupi arvete ebatõenäolise laekumise osatähtsus on 2% ja teisel grupil 5%. Ebatõenäolise laekumise kulu kajastamisel on aluseks 18 000 krooni. Sest: Väärtus -
Mis seal teha saab ? Orkutisse on võimalik lisada oma lemmikvideosi, mis on saadaval YouTubes. Videode lisamine on lihtne. Iga video juurde on võimalik kirjutada lisainfot. Oma lemmikvideod saab teha privaatseks, et teised neid ei näeks. Mis seal teha saab ? Üks uusimaid võimalusi on rakendused. Rakendusi on palju erinevaid. Erinevad mängud, testid, küsitlused ning palju muud. Lisatud rakendused on näha kasutaja kontol. Rakendusi saab muuta ka privaatseks, sel juhul ei ole teistele neid näha. Mis seal teha saab ? Kui oled kasutaja sõbraks lisanud, siis saab teda iseloomustada. Iseloomustused on näha kasutaja kontol. Igaüks saab valida, kas tema iseloomustusi näevad kõik, või ainult tema sõbrad. Mis seal teha saab ? Kui lisada oma kontole pilt, video või rakendus, siis näevad seda ka sinu sõbrad.
Kaasus nr 2 Antsu teine võimalus. 1)Kas Ants oma raha tagasi võttes käitus kriminaalselt? Mõnesmõttes käitus,sest ta võttis selle raha teise inimese kontolt ja veel nii,et ei öelnud sellele inimesele seda,seega nimetatakse seda varastamiseks ja varastamine on kriminaalne,kuid mingil määral ei teinud ta midagi valesti,sest see raha mis oli Ella kontol oli tegelikult ju Antsu raha,mille Ella nende kooselu ajal oli teisele kontole kandnud.Asi ei oleks olnud kriminaalne ,kui Ants oleks Ellaga rääkinud,et ta tahaks enda raha tagasi saada või kas Ella annaks talle selle raha ,mis ta vajab siis oleks saanud asja lahednada nii,et Ants poleks pidanud seda salaja tegema ming poleks ka seda raha varastanud. 2)Kas seaduslikult oma valdusesse saadud paroolide kasutamine võiks olla kriminaalne?
Sularahatehingud Pangaülekanded Määratud maksed Püsikorraldus Otsekorraldus Siseriiklik makse: • Saab teha ülekande mis tahes panka Eestis • Maksed liiguvad kiiresti • Pangasisene makse ja tavamakse Välismakse: • Ei ole vaja välisvaluuta arvelduskontot • Alates 10 000 eurost pakub pank automaatselt soodsamaid kursse tööpäeviti kell 8.30–17.00 • Eelneva kokkuleppe alusel on kontol võimalik hoida välisvaluutat Otsekorraldus • Tasuta • Arveid saab tasuda ainult nendele saajatele, kellel on pangaga sõlmitud leping • Kindlaks määratud kuupäeval kannab pank summa makse saajale • Lepingu sõlmimisel määrata limiit • Ajakirjanduse tellimisel makstakse üks kuu ette Püsikorraldus: • Tasuta • Summa määramine lepingu sõlmimisel • Kui kontol pole piisavalt raha, jääb püsikorraldus
8) Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon: Kontod on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Kontodesse märgitakse arvestusperioodi vara ja vara katteallikate algsaldod, suurenemis- või vähenemisoperatsioonid ehk käibed ja lõppsaldod. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontol on kaks poolt, vasak pool on deebet (D) ja parem pool on kreedit (K). Konto käibena käsitletakse kontosse kirjendatud majandustehingute summade kokkuvõtet ilma saldota. Kontod avatakse bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod.
ärahoidmine Tegevusskeem Kasutuslugu 1 Ülekande tegemine alertpay.com-ist Eesti panka peamine tegutseja ja tema eesmärk kasutaja - Et tema raha liiguks kiirelt ja turvaliselt. eeltingimused ja päästik Ta peab olema süsteemi audenditud kasutaja ja on sisse logitud. peamine stsenaarium 1. Kasutaja valib maksekorralduse lingi ja täidab maksekorralduse lahtrid. 2. Clerk kontrollib kas alertpay.com-I kontol on piisavalt raha 3. Clerk kinnitab et on 4. Kasutaja annab kinnituse makse sooritamiseks 5. Clerk teeb ülekande ja saadab kasutajale kinnituse, et makse on teostamisel erisused peastsenaariumis *kontol pole piisavalt raha ja clerk ei saa ülekannet teha. Kasutuslood skeemil Klassiskeem Sõnastik Kasutaja on isik kes omab kontot alertpay.com-s ja eesti pangas. Kliendid on kõik kasutajad. Kontojääk on raha, mis on kasutaja arvel.
(nt. osteti 5 jaan, maksti 10 jaan. kajastatakse 5 jaan-ostukuupäev. Sünteetiline konto- kontod kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Analüütiline konto-konkretiseeritud ja detailne arvestus nii naturaal-või töö ja rahalistes näitajates, Analüütiline konto annab detailset infot mingi sünteetilise konto kohta. Seosed-analüütiline ja sünteetiline: iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt mõlemale kontole, anal.kontol reg maj.tehing samale poole kuhu see kirjendati sünt.kontol. anal.kontode algsaldo peab võrduma sünt.konto algsaldoga, sama kehtib ka kreediti- ja deebetikäivete ning lõppsaldo kohta. Ühekordne kirjendamine: arvestusmoodus, kus maj. registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Ei ole võimalik teha sisemist kontrolli. Ilma varasid inventeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada maj.tulemust. aluseks on võetud raha liikumine. Saavad kasutada ainult
avatud kontodel. Analüt.arvestus.- e. varade ja kohustuste nii naturaalnäitajatest kiu rahas peetav detailne arvestus. Ühekordne kirjendamine: Arvestusmoodus, kus majandustehing registreeritakse avestusregistrites ainult üks kord. 1. Ei ole võimalik teostada sisemist kontrolli. 2. Ilma varasid inventeerimata ei ole võimalik koostada bilansi ja selgitada majandustulemust. Kahekorde kirjendamine: Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teine konto kreeditis. 1. Sisenmise kontolli võimalus. 2. Võimaldab perioodilist bilansside koostamist. 3. Lihtne selgitada majandustegevuse tulemus. Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust: 1. Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol 2. Aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus. Lausend - Enne majandustehingu kajastamist kontodel koostatakse lausend.
liikumisele. Futuuri ostja ostab futuuri alusvara ning soetab sellega alusvaras "pika" positsiooni, futuuri müüja müüb futuuri alusvara ning tekitab tehinguga endale "lühikese" positsiooni. Lihtsustatult öeldes on futuuri ostja kohustatud ostma alusvara tulevikus kindlaks määratud hinnaga. Nii kaotused kui ka võidud on selle instrumendi puhul piiramatud. Positsiooni soetamiseks peab futuuri ostjal või müüjal olema kontol piisavalt tagatist. Futuurid hinnatakse päeva lõpul positsioonis vastavalt turuväärtusele ümber ning kontole kantakse päeva jooksul tekkinud kasum või võetakse kontolt maha päeva jooksul tekkinud kahjum. Enimlevinud on indeksfutuurid, näiteks Nasdaq 100 liikumist järgiv futuur NQ ning S&P 500 indeksi liikumist järgivad futuurid SP ja ES. Siin on kaubaks indeksi väärtus punktides ehk investor eeldab, et tulevikus on indeks tõusnud loodetud tasemele.
lõppsaldo 12782 intress 6% SUM = X * (1 + %) aeg 5 aastad algsaldo 9551,454 lise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intressimäär on 6%? SUM = X * (1 + %)n Kümne aasta pärast on ettevõttel vaja 1 miljon eurot. On otsustatud teha raha kogumiseks annuiteetmakseid. Milline peab olema annuiteetmakse suurus, et selline raha 10 aasta pärast kontol 10%-lise intressimäära puhul. Eeldame, et pank arvestab intresse igal aastal ja ettevõte neid vahepeal välja ei võta. lõppsaldo 1000000 eur SUM = X * (1 + %)n aeg 10 aastad intressimäär 10 % algsaldo 62745,395 sustatud teha raha etmakse suurus, et hul. Eeldame, et pank välja ei võta. Kinnisvara ostmiseks võetakse laenu 44 738 eurot intressimääraga 11%
Majandustehing: Ostetakse materjale ja tasutakse kassast. IV Passivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi passivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub bilansi passiva struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Kasumist moodustakse reservfond. 3.2 Ühekordse ja kahekordse kirjendamise meetod 3.2.1 Ühekordne kirjendamine Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse
sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontodel deebetis ja passivakontodel kreeditis ning lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel). Kontode avamisel kehtib kolm reeglit: a) algsaldod kontodele kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontol deebetis ja passivakontol kreeditis) b) varade sissetulek ja kohustuste ning kapitali suurenemine asuvad konto sellel poolel kus asub algsaldo kontol. c) Konto lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel. Konto käive - kontodesse kirjendatud summade kokkuvõtet (ilma algsaldota) ehk majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Iga kuu lõpul tuuakse RMP kontodel tuuakse välja esmalt deebet -ja kreeditkäibed ning siis kontode lõppsaldod. Üldreeglina leitakse kontode lõppsaldo järgmiselt: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive.
sellise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intressimäär on 6%? Kasutan järgmist valemit: K=k(1+i)n K= 12 782 i = 0,06 n=5 12782 = k(1+0,06)5 12782=1,34 k k = = 9539 Eur Vastus: Deposiitarvele peab hoiustama 9539 Eurot, et 5 aasta pärast oleks deposiitarvel 12782 eurot 3.Kümne aasta pärast on ettevõttel vaja 1 miljon eurot. On otsustatud teha raha kogumiseks annuiteetmakseid. Milline peab olema annuiteetmakse suurus, et selline raha 10 aasta pärast kontol 10%-lise intressimäära puhul. Eeldame, et pank arvestab intresse igal aastal ja ettevõte neid vahepeal välja ei võta. Vastus: Annuiteetmakse suurus peab olema 62774,6 Eurot 4.Kinnisvara ostmiseks võetakse laenu 44 738 eurot intressimääraga 11%. Seitsme aasta jooksul tehakse tagasimakseid (laen koos intressidega) seitsmes võrdses osas. Maksete suurus? Eurot Vastus: Iga makse suurus on 9203,3 eurot.
Süsteem kontrollib kasutajanime olemasolu ja kohustuslike andmete sobilikkust. Süsteem salvestab Tavakliendi uue Püsikliendina. Kliendi konto kustutamine Kasutaja: Püsiklient Kirjeldus: Püsiklient soovib oma kontost loobuda. Püsiklient annab süsteemile märku soovist oma andmete kustutamiseks. Süsteem kustutab kirjed püsikliendi konto kohta. Nimi: Konto andmete muutmine Tegutseja: Püsiklient Eesmärk: Püsiklient soovib oma kontol isiklikke andmeid muuta. Kirjeldus: Püsiklient avab kontol veebilehekülje andmete kohta. Süsteem kuvab andmeid. Püsiklient muudab andmed. Süsteem salvestab muudatused. Tüüpiline sündmuste käik: Tegutseja tegevus Süsteemi vastus Püsiklient annab märku soovist Süsteem kuvab veebilehekülje, kus on kontoandmeid muuta. kirjas püsikliendi andmed.
nakatumise eest. Kuidas avastada botnete? Botnete on väga raske avastada nii kasutajal endal kui ka viirusetõrjetel. Eestis on korduvalt avastatud erinevaid botnet-troojade versioone. Õnneks on arvutite nakatumisprotsent küllaltki väikseks jäänud. Mis on botneti ülesanded? Koguda peamiselt paroole finantssüsteemidesse-, suhtlusvõrgustikesse- ja e-postikastidesse sisselogimiseks, mille läbi saadakse ligipääs kontol olevatele isiklikele andmetele. Need võimaldavad küberkurjategijatel varastada ettevõtete ja riigiasutuste privaatset- ning finantsalast infot ning kasutada nende identiteeti. Missugused arvutid võivad kuuluda botnetti? Botnetti võib kuuluda miljoneid arvuteid. Viimasel ajal näivad kurjategijad arvavat, et kõige optimaalsem ning ohutum on pidada väikesi, paarikümnest tuhandest arvutist koosnevaid botnette, millest aga täpse
(seda muidugi juhul kui tarbimisharjumused on mõistlikud) kui ka pangad, sest selge on see, et mida vähem on pangal inimese tarbimise kohta informatsiooni, seda suurem on võimalus, et laen läheb nö hapuks. Tundmata kasutatava programmi töömeetodeid, kahtlen ma analüüsi täpsuses ja selles, kas ma ikka ei saaks tulemusi endale sobivaks kallutada. Sest kui mina laenutaotlejana tean, et otsustamisel võidakse kasutada minu Facebook'i kontol olevat informatsiooni, siis võin ma ju meelega osa kas valikuliselt välja jätta või ajaloost lihtsalt pangale sobimatu ära kustutada. Meie ajastul on oluline ka turvalisuse küsimus. Kas pank on valmis garanteerima, et minu andmed ei satuks kummagi teadmata kolmandale osapoolele ja kas inimesed on valmis usaldama, seda on praegu raske hinnata. Ka ei tunne ma, et säiliks täielikult kindlus selle ees, et pank varasemat infot ikkagi ei säilita ega
Vaba omakapital Aruandeaasta kasum Eelmiste aasta jaotamata kasum Kontod üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks Depretsiatsioonisumma = (soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg Lõpetamisekanded on:
et kõige optimaalsem ning ohutum on pidada väikesi, paarikümnest tuhandest arvutist koosnevaid botnette, millest aga täpse rünnaku jaoks piisab täiesti. Sellest hoolimata võib mõnda botnetti kuuluda iga neljas 600 miljonist internetti ühendatud arvutist. Botneti ülesandeks on koguda peamiselt finantssüsteemidesse-, suhtlusvõrgustikesse- ja e-postikastidesse sisselogimise paroole, mille läbi saadakse ligipääs kontol olevatele isiklikele andmetele. Need võimaldavad küberkurjategijatel varastada ettevõtete ja riigiasutuste privaatset- ning finantsalast infot ning kasutada nende identiteeti. Mitte kunagi ei liideta kasutajate arvuteid botneti liikmeks suure kisa ja käraga, vaid täiesti vaikselt ja märkamatult väiksematki kahtlust äratamata. Lisaks tavalistele tõrjevahenditele võiks alati käepärast olla ka spetsiaalsed tööriistad, mis püüavad ennetavalt hoida süsteeme nakatumise eest.
3.1 Ettevõttes kasutatavad arvelduste vormid ja vastavad dokumendid Ettevõtte arvelduste vormid on kassa ja pangakontod. Kassasse raha laekumise vormistamise aluseks on kassa sissetuleku order. Raha väljamaksmisel kassast vormistatakse kassa väljaminekuorder. Kõik kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastatakse kassajääk päeva alguses, raha laekumine ja väljamaksed ning raha jääk päeva lõpuks. Kassatehinguid kajastatakse kontol Kassa, mille deebetis kajastatakse raha laekumist ja kreeditis väljamakseid. Pangatehinguid kajastatakse kontol Pank, mille deebetis kajastatakse raha laekumisi ja kreeditis raha väljamakseid. Pangatehingute sooritamist kinnitab pank kontoväljavõtte kaudu. Pank kajastab firma pangakontot passivapoolel kohustistena . Ettevõttele laekunud raha, tähendab seda, et panga kohustis firma ees suureneb, seega pank krediteerib ettevõtte kontot.
algsaldoga. Sama kehtib ka deebetikäivete, kreeditikäivete ja lõppsaldo kohta. 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Eelised: sisemise kontrolli võimalikkus lihtne selgitada majandustegevuse tulemust võimaldab perioodiliselt bilansi koostamist 5 1) Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol 2) Aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse raamatupidamisregistrites üks kord. Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Eesti Vabariigis on sellist arvestusandmete registreerimise moodust teatud tingimustel lubatud kasutada ainult
(allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Bilanss, bilansikirjed, bilansimaht. Bilansi koostamine Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. FIE tulude ja kulude arvestus toimub kassapõhiselt, see tähendab, et tulud ja kulud saab arvesse võtta sellel aastal, mil tulu on reaalselt tekkinud (raha pangakontole või kassasse laekunud) ning kulutused oma tuludest maha
· aktiva- ja passivakontod · kontraaktiva-ja kontrapassiva kontod · tulude ja kulude kontod · · Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. · · Kahekordne kirjendamine · Majandustehingud kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. · Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis · · Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust: · iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol · aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus · · Raamatupidamislausend · Majandustehingute kontodel registreerimise eeskiri. · Näitab, milliseid kontosid tuleb debiteerida ja milliseid krediteerida. ·
Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003. Näiteid eksamiküsimustest Tõene – Väär Märkida, kas järgmised väited on tõesed (T) või väärad (V). 1. Raamatupidamisbilansi aktivas näidatakse vara allikad. 2. Raamatupidamisbilanssi nimetatakse ka finantsseisundi aruandeks 3. Tekkepõhine arvestus tähendab, et firma tulud tekivad alles siis, kui raha on laekunud. 4. Kreeditorid on firmad või isikud, kes on meie firmale võlgu. 5. Akumuleeritud kulumi kontol on raha põhivara asendamiseks. Test Märkida õige vastusevariant. 1. Kui avansstulu konto korrigeerimata saldo on 3800 krooni ja korrigeerimiskandel debiteeriti kontot 500 krooniga, siis selle konto korrigeeritud saldo on a) 4300 deebetis; b) 4300 kreeditis; c) 3300 kreeditis; d) 3300 deebetis. 2. On teada järgmised andmed: Müüdi 100 toodet, müügihind 10 kr/tk Algvaru 50 toodet, maksumus 400 krooni.
suurenemist. · Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa. Käive ei kajasta algsaldot. · Saldo- on konto arvestuslik jääk. · Kirjend = algdokumentide põhjal majandustehingu raamatupidamisregistrisse kandmine ehk kontodel kajastamine. Kirjendite arv ehk töömaht sõltub algdokumentide (kuludokumendid, tsekid, müügiarved, pangaülekanded) arvust . · kahekordne kirjendamine- st iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis.
Hetkel, mil ta otsustas Ella raha enda arvele le kanda, oli ta tiesti teadlik oma teo tsidusest ja illegaalsusest, seetttu puuduvad igasugused kergendavad asjaolud. Hoopis vastupidi, arvesse tuleb vtta raskendavaid asjaolusid, kuna salune tegutses majandusliku ja omakasu eesmrgil. Eesti Vabariigi phiseaduse 32 stestab, et igahe omand on puutumatu ning et omandit vib omaniku nusolekuta vrandada ainult seaduses stestatud juhtudel ja korras. Konto ja rahasumma omanikuks oli Ella ning kontol olnud summa eemaldati tema nusolekuta. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi kohaselt on igahel, kelle vara on tema nusolekuta vrandatud, igus prduda kohtusse. Siinkohal nuab kaitse vrandatud summa hvitamist selle esialgses mahus. Lisaks palume kohtul arvestada Antsu varasemat minevikku, mis hlmab kahte kriminaalkaristust ning mis pdisid vangistusega. Auvrne kohtunik, ma palun kohtualuse Antsu mista sdi vrteos vrteomenetluse seadustiku alusel, mrates talle
1. raamatupidaja-assistent teeb kandeid päevaraamatusse (3 pts)- bookkeeper records purchase and sale in journals 2. kandma edasi pearaamatusse (2 pts) transfer to ledger 3. raamatupidamisperioodi lõpus (2 pts) at the end of an accounting period 4. vastavad lõppsummad (2 pts) relevant totals 5. 2-kordne kirjendamine (2 pts) double-entry 6. tegema proovibilanssi (2 pts) do a trial balance 7. tõendab kannet/kirjet kontol (3 pts) support or prove an item in an account 8. saatma arvet (2 pts) send invoice 9. säilitama algdokumente (2 pts) retain the documents 10. kviitung kinnitab makset (3 pts) receipt acknowledging payment 11. tegema neid kättesaadavaks (2 pts) make them available? 12. sooritatud ja saadud makse (3 pts) payment made and received 13. analüüsivad finantskandeid (2 pts) analyse financial records. 14
- ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 4 Kontod Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja 10 kreedit, mille tähendus on aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmiselt: ( vt Tabel 4) Tabel 4
Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv. Krediidiasutused on kohustatud hoidma keskpanga kontol kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteemi eesmärk on stabiliseerida rahaturu intressimäärasid luua/ suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki Püsivõimalused Pakutakse kahte püsivõimalust: Laenamise püsivõimalus võimaldab osapooltel (st finantseerimisasutused, näiteks pangad) saada keskpangalt kõlblike varade vastu üleöölikviidsust
30. Pangateenuste ( inimesed hoiavad töötasu seal) eelis on kokkuhoid ja turvalisus. 31. Deebetkäive näitab kulutatud summat, kreedikäive aga vaadeldava perioodil kontole laekunud raha. 32. Pangas hoiuarvel oleva raha eest makstakse intressi. 33. Aksia ehk osak on väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast.Aksiaomanikuks nimetatakse aksionäriks. 34. Deebetkaart tähendab, et ostu eest saab siis maksta kui sellega seotud kontol on piisavalt raha. 35. Krediitkaardi kasutamine tähendab, et pank annab üheks kuuks krediiti.
Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat
· Esimesed 30 päeva tasuta prooviperiood Peale prooviperioodi saad ise otsustada, kas jätkad kasutamist või mitte. · Tasuta klienditugi (skype, e-mail, telefon) Ühendust nii Skype-i, telefoni kui ka e- maili teel. · Kõik toimingud ühest kohast tee pakkumisi, halda kliente, saada arveid, arvesta puhkuse- ja töötasusid, vaata raporteid, teosta raamatupidamist ja hoia võlgnikel silma peal. · Kõrge turvalisus igal kontol on eraldi andmebaas, igal ettevõttel on oma unikaalne ligipääsu aadress, mis pole avalik. Next- infosüsteem, mis töötab meie poolt hallatavas turvalises ja kiire ühendusega serveris. Next plussid: · Soodne- alates 8 eurost kasutaja kohta kuus · Sujuv juurutamine- Next hakkab sinu organisatsioonis tööle tundidega. Puudub vajadus midagi installeerida, seega ei ole vaja IT-mehe või IT-osakonna abi. Selleks,
võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist registrit. 10 Süstemaatilised registrid pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Registrite kuju ehk vormid võivad olla näiteks raamatud, kaardid jne. Pearaamatus on kajastatud kõik ettevõttes kasutatavad kontod, antud kontodel registreeritakse kõik selle konto deebetisse ja kreeditisse tehtavad sissekanded. Igal kontol märgitakse algsaldo arvestusperioodi algul ning arvutatakse lõppsaldo arvestusperioodi lõpuks. Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register kronoloogilist ja süstemaatilist arvestust on lubatud ühendada ühte registrisse ja seda nimetatakse zurnaal-pearaamatuks. Algdokumendid, mis kuulvad kindla arvestusregistri juurde komplekteeritakse kronoloogilises järjekorras ja köidetakse. RAAMATUPIDAMISREGISTRID
Miks tunnevad noored nii suurt vajadust ennast nii palju pildistada ning jäädvustatut teistega jagada? Suureks teguriks selfie-hulluse puhul on kindlasti madalad enesehinnangud ning tähelepanupuudus, mida komplimendid pildi all aitavad kompenseerida. Teisalt võib selle taga peituda ka edevus ning eneseimetlus. Mõlemal puhul on aga tegu välimuse prioriteerimisega, mis võib viia igasuguste vaimsete, eeskätt toitumishäirete tekkimiseni. Suuresti peegeldab selfie’de rohkus kontol inimese vaimset stabiilsust ning tema väärtushinnanguid. Ülevõõbatud näolappe ning palja ülakehaga musklipunnitusi demonstreerivad fotod ei ole kohe kindlasti ilu etaloniks ega saa selleks terve mõistusega inimese silmis kunagi. Suurem osa enesepildistajatest saab õnneks vaimu küpsedes aru, et enda võõraste sulgedega ehtimine ning enda pidev maailmale demonstreerimine ei tee ei ilusaks ega õnnelikuks – see kõik tuleb leida enda seest.
A B _G__1. Barterkaubandus A. Turistidel on nad sageli raha asemel. __J_2. Käiberaha B. Kõik, mida tavaliselt võetakse vastu maksetena kaupade ja teenuste eest. __E_3. Nõudehoius C. Raha väärtus. _I__4. Varutegur D. Hindade tõusu periood. __B_5. Raha E. Raha jooksval kontol. __H_6. Rahapakkumise F. Selle pakkumine suureneb või väheneb automaatselt komponendid vastavalt äritegevuse vajadustele. _C__7. Ostujõud G. Ühe kauba või teenuse vahetamine teise vastu. __D_8. Inflatsioon 8. M0, M1,M2 __A_9. Reisitsekid I. Reservi suurus, mida pank peab alal hoidma. __F_10. Elastne raha J. Riiklikult kehtestatud paberraha ja mündid.
- (0,3% ) ETTEVÕTTE KULU KOKKU 6665.- ÜLESANNE Töötaja brutopalk on 8000 krooni ning maksuvabastus on 2000 krooni (alus avaldus). Arvesta töötajale makstav palk palgapäeval ja ettevõtte üldine kulu kokku. Koostada palgaarvestuse, riigimaksude ja kõigi raamatupidamislike tehingute kohta vastavad lausendid. Töötasu kanti üle palgapäeval töötaja pangakontole järgmise kuu algul. Koosta kontoskeem "Võlad töövõtjale" PALGAARVESTUS KONTOL " VÕLAD TÖÖVÕTJALE" Arveldusi töötasude kohta peetakse kontol "Võlad töövõtjatele" Tegemist on kohustuste- ja passiva tüüpi kontoga. Seega konto kreeditisse kirjendatakse arvestatud põhi- ja lisatasude summad. Konto deebetisse töötajatelt kinni peetud ja neile väljamakstud summad. D Võlad töövõtjale K 1) väljamakstud palk, Arvestatud palk, lisatasud jne
Dividend on makse ettevõtte kasumist. Tallinna Börs avati esmakordselt 3. jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval. Tarbimislaen on mõeldud vallasvara soetamiseks, laenusumma on tavaliselt piiratud, tagasimakse tähtaeg lühike, tagatiseks piisab enamasti käendusest (20-25%). Hüpoteeklaen antakse kinnisvara tagatisel , laenusummad on suuremad, tagasimakse graafik pikem, ka intress on tavaliselt madalam (10- 20%). Arvelduslaen võimaldab kliendi kontol jääda ajutiselt miinustesse, seda laenu ei anta rohkem kui kuupalga ulatuses, intress olenevalt pangast. Sündikaatlaenu ei saa teha ükski eraisik, peab olema mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine (eelkõige pikemaajaline ja sihipärane paigutamine, et saada majanduslikku tulu)
28. Aktsia e. osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast 29. Dividend osanikutulu, aktsionäri kasumiosa 30. Börs koht, kus aktsiatega kaubeldakse 31. Krediitkaart selle kaardiga võib ,,minna miinustesse"; pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses, mis tuleb kindlaksmääratud kuupäeval tagasi maksta 32. Deebetkaart ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha 33. Elustandard elatustase, mida leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevustes ja tarbimises säilitada või saavutada 34. Intress e. kasvik raha kasutamise eest makstav tulu. Tagasimakstav summa on alati suurem kui saadud summa. 35. Käendaja garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee
aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse, kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansikirjetes. Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades
Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg
Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg
otsekohe. tehtud kulutused. Kulutusi on võimalik teha Krediitkaardifirma annab ainult kaardiomaniku arvel kaardiomanikule lühiajalist krediiti. oleva summa piires. Maksta saab teatud piires ka siis kui kaardiomaniku arvel parajasti raha üldse pole. Deebetkaart Välismaal saab tasuda ostude eest ning võtta automaadist sularaha. Teie kontol ei pea olema selle riigi valuutat, kus viibite. Sularahaautomaadist saate kohalikku valuutat, mis konverteeritakse Eesti kroonidest kaardiorganisatsiooni kursi järgi. Välismaal sularaha väljavõtmise teenustasu on erinev, oleneb pangast. Kui olete PINkoodi sisestamisel eksinud, sisestage kood uuesti. Olge tähelepanelik, sest kui olete PINkoodi kolm korda valesti sisestanud, läheb kaart lukku ning seda ei saa enam kasutada. Kui sisestasite PINkoodi kolm korda valesti makseterminalis
5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead kuidas kajastatakse ostutehinguid raamatupidamises; ·oskad koostada ostutehingutega kaasnevaid lausendeid; ·tead ostutehingus kasutatavaid dokumente; ·oskad kajastada ostuettemakseid; ·tead kuidas inventeerida tarnijatega seotud arveldusi. 2 Ostutehingute arvestuse korraldus Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt:
Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Kuna raamatupidamine toimub kahekordsekirjandamise põhimõttel siis majandustehingu kajastamisel programmis toimub muutus vähemalt kahel kontol. Kirjete kajastamiseks kasutatakse pearaamatusüsteemi, kus need registreeritakse vastavalt tehingu kontode lõikes. Muutusi saab jälgida saldokäibeandmikus ning ka pea- ja päevaraamatu väljavõttel. Kõik saabunud arved kontrollib ja viseerib juhataja ning seejärel edastab need raamatupidajale. Majandustehingute kajastamiseks kasutatakse raamatupidamise tarkvara Standard Books.
ja tehingutest pangakaardiga Deebetkäive- näitab kulutatud summat Kreeditkäive- näitab vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha Intress ehk kasvik- raha, mille pank maksab hoiarvel oleva raha eest hoiustajale Aktsia ehk osak- väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast Aktsionär- aktsiate omanik Deebetkaart- ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha Krediitkaart- pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses Elustandard- elatustase, mida perekond/leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevuses ja tarbimises säilitada või saavutada Sissetulek- selle moodustavad perekonna/leibkonna liikmete töötasud, pensionid ja/või mitmesugused sotsiaaltoetused Kulude struktuur- väljaminekute struktuur
annaabi.ee 
