1. Mis on sotsiaalpedagoogika? Kujutab endast kui terviklikku mudelit pedagoogilistest asutustest, mis tegelevad sotsiaalsete ja pedagoogiliste probleemidega. Pole ainult piiritletud meetod vaid siiski suhtumine ja maailmavaade. Sotsiaal – ühiskondlik (sotsiaalsed probleemid), kollektiivne (lapse sotsiaalne areng) ja solidaarne ( hädasolija abistamine), pedagoogika – teadus inimese kasvatamisest 2. Milline on sotsiaalpedagoogika eesmärk? Anda ülevaade erinevatest sotsiaalpedagoogika teooriatest ja sotsiaalpedagoogika olemusest, samas ka sotsiaalpedagoogika ajaloost. Tutvustada praktilisi sotsiaalpedagoogilisi lähenemisi
Sinu kooli nimi REFERAAT PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine. lk 5 4.1
Antud artiklis räägivad oma mälestustest, eripedagoogika hetkeseisust ja tuleviku väljavaadetest viimase 40 aasta jooksul Eestis eripedagoogikaga süvitsi tegelenud ning eriala arendanud spetsialistid. Nende seas mitmed aasta 2008 seisuga õppejõud, endised eripedagoogikaga seotud juhatajad, Eesti eripedagoogide liidu president kui ka Tartu Hiie kooli direktor. Viimase sõnul peaksid meditsiiniained olema ka edasipidi eripedagoogide-logopeedide õppekavas, samuti on oluline säilitada pedagoogiliste praktikate suhteliselt suur osakaal. XX eripedagoogika lennu vilistlase ja 1993 aastast õppejõu ametit pidava Marit Hallapi meelest peaks edaspidi muutuma eripedagoogika perekesksemaks ning tuleks läbi viia just rohkem koolitusi ja nõustamisi, mis on suunatud lapsevanematele. 2.2 ,,Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno..." Artikli "Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno..." autor räägib lühidalt erinevustest tänapäeva
" pikaajaline programm ja strateegiate süsteem sotsiaalsete probleemide leevendamiseks ja pidurdamiseks . Sotsiaalpedagoogika ei tähenda vaid spetsiifilisi strateegiaid , meetodeid või uurimis ja arenguprogramme . See on eelkõige üldmõiste niisuguse tegevuse ja organisatsiooni kohta , mille ülesandeks on sotsiaalsete probleemide pidurdamine ja leevendamine pedagoogiliste vahenditega . Tegemist on seega nii konkreetse pedagoogilise tegevusega sotsiaalsete probleemide lahendamiseks kui ka selleks vajaliku sotsiaalpedagoogilise teoorialoomega " Sotsiaalne: 1. Ühiskondlik; 2. Kollektiivne ja inimsete integratsiooni puudutav; 3. Solidaarne, teistele tähelepanu pöörav ja hädasolijate aitamisele suunatud.
musitseerimise teel rikastuks nende tundeelu. Osavõtt kollektiivsest musitseerimisest (koor, ansambel, orkester), ühine muusika kuulamine, kuuldud teoste arutelu ja muu seesugune aitab tublisti kaasa õpilase vaimse palge kujundamisele. Tähtsaimat osa muusikalises kasvatuses etendab kahtkemata õpetaja isik. Et õpetaja saaks palju korda saata, peab see olema hea laululise, muusikalise ja muusikapedagoogilise ettevalmistusega ning seejuures ka muude soodsate inimlike ja pedagoogiliste omadustega isiksus. Muusikaõpetaja peab olema pädev muusika põhiõpetuses, repertuaari tundmises, pillimängu oskuses. Et ajaga kaasas käia, peab ennast pidevalt täiendama. Selleks on muusikaõpetajatel täna suurepärane võimalus eelkõige EMTA Täienduskoolituskeskuse ettevõtmistel ennast täiendada.
teoseid mängiti 1920-1930 umbes 14 välisriigis Elleri pedagoogitöö on eesti muusika tuleviku seisukohalt hindamatu Tema juures õppisid peale kuulsate heliloojate ka muusikateadlased ja interpreedidki. 1920-1930 aasate vahetusel tekkis Tartu koolkond. Kooli lõpetasid Tubin, Karindi jt. Koolkonna eripära oli otseselt seotud Elleri enda põhiliselt juba 1920.aastate alguseks väljakujunenud loominguliste, pedagoogiliste ja esteetiliste tõekspidamistega. 1940 sai Ellerist tallinlane. Kuni surmani andis ta sealses Tallinna konservatooriumis kompositsioonitunde. Tema klassis õppisid Pärt, Lepo Sumera, Uno Naissoo, Valter Ojakäät jpt. Elleri oli oma pedagoogitöös väga põhjalik. Teosed pidid olema lõpuni viimistletud. Range oli ta ka komponistide ja muusikateadlaste kui ka interpreetide kasvatamisel. Looming Enamik Elleri loomingust on instrumentaalmuusika.
sajandi haritlased püüdsid olla võimalikult mitmekülgsed. · Juba järgmisel sajandil tuli sellest loobuda. · Uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Filosoof, kirjanik, pedagoog, helilooja "Julie ehk uus Heloise" - romantilise kallakuga kiriromaan "Emilé ehk kasvatusest" (1762) Ilukirjanduslikus vormis filosoofiliste ja pedagoogiliste vaadete avaldamine. Määrati võimude poolt põletamisele. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) · "Vabadus, võrdsus, vendlus!" - riigikorra ideaaliks vabariik. · Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Tagasi looduse juurde ! · idealiseeris looduslähedust · Eemale tsivilisatsioonist!
Nõudis rahvakoolituse laiendamist ja avaliku võimu vastutust sotsiaalsete ebakohtade likvideerimisel. Usupuhastus andis tõuke rahvakoolituse arengule, pöörates tähelepanu peale piibli sõnumi levitamise ka sotsiaalsetele ja moraalsetele eesmärkidele. August Hermann Francke (1633-1727) saksa pietist, rajas Halle asutused, kuhu kuulus lastekodu, ,,vaestekool", ,,saksa kool", ladinakool, pedagoogikum ja õpetajate seminar. Rajas teed pedagoogiliste vahendite kasutamisele ja arengule võitluses materiaalse ja vaimse viletsuse vastu. Jan Amos Comenius (1592-1670) tsehh, kelle ideedes ühendusid usupuhastusliikumise ja humanismi traditsioonid. Nägi inimese kasvamist elukestva protsessina ja visandas sellele vastava koolitussüsteemi, mis kataks kogu inimese elukaare. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) individualistlik pedagoogiline teooria, mis mõjutas sotsiaalsete aspektide esiletõusu pedagoogikas. Teerajaja
teemaks. Foucault' väitel elame me "seksuaalses ühiskonnas", kus seksuaalsus mitte ei vastandu võimule, mis tahaks seksuaalsust ohjata, vaid vastupidi: keha ja seks on muutunud võimu instrumentideks, mille abil ta domineerib ja valitseb. Erinevalt laialt levinud arvamusest pole seksi viimastel sajanditel mitte varjatud ega välditud, vaid me näeme terve rea teaduslike, majanduslike, meditsiiniliste, pedagoogiliste ja õiguslike mehhanismide teket, mille eesmärk oli inimesi oma seksuaalsusest rääkima panna. Foucault toob nende hulgas esile religioossed südametunnistuse vaatluse protseduurid ja mitmesugused teaduslikud tehnoloogiad. Ta näitab, et patukahetsuse sakrament huvitus alates 16. sajandi keskpaigast üha enam indiviidi seksuaalsusest, mis tuli puhastumise eesmärgil viimase detailini üles tunnistada. Kui algul olid patukahetsuse huvipunktis lubatud ja keelatud
ning peresiseseid suhteid. Soovitav on küsida kokkuvõtet lapse käitumise ja toimetuleku kohta lasteaialt või koolilt. Diagnoosimisel tehakse psühholoogilisi teste kognitiivse võimekuse test ja ATHga kaasnevate õpiraskuste hindamist. Vajadusel viiakse läbi logopeedilised uuringud. SOOVITUSED: Lapsevanematel on väga suur ja oluline osa ATH lapse käitumisprobleemide korrigeerimisel. Õigete pedagoogiliste võtetega on võimalik lapse käitumist mõjutada positiivses suunas. Lapsel peab olema oma päevakava, mida ta järgib ja see peab muutuma rutiiniks. Sea sisse kindel elurütm ATH lastele on vaja selgeid piire, kindlaid reegleid hommikusel ärkamisel, söömisel, õppimisel, sõpradega kohtumisel, telekavaatamisel ja magamaminekul. Varu aega sellised lapsel vajavad pisut rohkem aega igapäevatoimetustega hakkamasaamisel.
5 KOKKUVÕTE ..……………………………...………………………………………………..8 RAAMATUTE LOETELU ..…..………………….………………………………………….. 9 KASUTATUD KIRJANDUS …..…………………………………………………………… 10 SISSEJUHATUS Aino Pervik väärib mitmete viljakate 2 fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega, seda kinnitab teatri-, tele- ja filmikunstnike huvi A. Perviku raamatute vastu ( R. Krusten 1995: 211). Aino Pervik on alati olnud minu üks lemmik kirjanik, sest tema raamatud on väga huvitavad, harivad, õpetlikud…, seda loetelu võiks jätkata. Minu referaadi eesmärgiks ongi tutvustada ka teistele Perviku lasteloomingut, seega panen
Fröbeli pedagoogika neli põhiprintsiipi olid: o täiuslikkuse printsiip; o isetegemine; o mäng; o usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Lasteaed peab pakkuma lapsele maailma tutvumist lihtsal viisil- läbi mängu. Lasteaias, peaks olema võimalik mängida järgmisi mänge: liikumismängud, ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud (Frey 2006). Pedagoogiline lähenemisviis- pedagoogiliste veendumuste defineeritud süsteem. Terviklik kontseptsioon, mis sisaldab arusaama lapse arengust, ühiskonna rollist kasvatuses, õpetaja rollist kasvatusest ja lapse metoodilist tegevuse alust. Laps ise avastab- õpetaja on selle juures tugi. Montessori pedagoogika- loodud Maria Montessori (esimene naine, kes sai ülikooli õppima minna) poolt. JUHTLAUSE: “Aita mind, et saaksin seda ise teha!” Lapsele on omane loomulik uudishimu
Kõik need osakonnad sisaldavad väga palju erinevate funktsioonidega töökohti ,mis nõub erinevate oskustega töötajaid.Igale tööülesandele leidub selle kindel täitja. Professionaalsus Mainori Kõrgkoolis töötamine nõuab kõrget haridustaset.Kõigepealt rakenduskõrgkooli seadusest tulenevad nõuded: 75% magistrikraadi või vastava kvalifikatsiooniga ning erialaainete puhul vähemalt kolme aastase erialase töö kogemusega. Lisaks eeldadakse piisavate pedagoogiliste oskuste olemasolu ja kahtlemata seda, et nende teadmised õpetatavas ainevaldkonnas oleksid praktilised ja kaasaegsed. Korraliseks õppejõuks kandideerijatelt nõutakse näidisloengu pidamist. Teadustöö nõuet rakenduskõrgkooli õppejõududele ei ole, kuid toetatakse õppejõudude õppimist doktoriõppes. Paljud õppejõud on kaasatud erinevatesse rakendusuuringutesse ja arendustegevusse. Personali koosseis
Loodame, et see helk soojendab kord nendegi südant, kes kord Eesti kooli ajalugu uurides konstateerivad suurt ja tõsist rahvuslikku tööd, mis tehti selles suunas." (Õpetajate Leht. 1936, nr 2) Kuna Käisi juhitud kool oli nii erakordne ja enneolematu, siis sütitas mõte selle sulgemisest seminari vilistlasi midagi ette võtama. Otsustati luua Pedagoogiline Ühing Võru Seminar. Ühing kujunes endise Võru seminari pärandi hoidjaks, pedagoogiliste ideede teostajaks ja arendajaks. Põhikirja järgi oli ühingu eesmärgiks "endise Võru seminari lõpetajate ja õppejõudude koondamine, sõbralikkude sidemete loomine oma liikmete vahel ning nendele ainelise ja vaimlise kaasabi ja toetuse pakkumine kasvatuslikus tegevuses, eriti kaasaegsete kasvatusviisidega tutvumiseks ja nende teostamiseks". (Võru õpetajateseminar. Tegevus ja uuenduspüüded, lk 184) Alates 1932
kultuurharidustöö, mis on abivajajat arendav, kasvatav, taastav, hüvitav, õpetav, juhendav jms. tegevus. Sotsiaalpedagoogika aitab inimesel sotsiaalselt rahuldaval tasemel ühiskonnas elada. Sotsiaalpedagoogika kui omaette distsipliin. J. Hämäläinen oma raamatus Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse kirjutab, et sotsiaal- pedagoogiline mõtteviis ja tegevus on tekkinud selleks, et ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust ja teisi sotsiaalseid probleeme pedagoogiliste vahenditega. Sotsiaalset tõrjutust süvendavad ühiskondlikud muutused ja kriisid: neist tekivad vaesus, madal haridustase, töötus, valikuvõimaluste puudumine. Nende probleemide tulemuseks on ühiskonna pakutud toest ja hüvedest ilmajäämine ja mõttetusetunne. J. Pestalozzi(1746-1827) käsitles kasvatust ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära elatada, ja kus keegi ei tohiks oma saatuse suhtes passiivseks jääda
KOOLI AJALUGU JA TÄNAPÄEV 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. Kooli ajalugu uurib · Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut · Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Kooli ajaloo allikad · pedagoogiline perioodika
Kindlasti mängib suurt rolli ka koostöö lapsevanemaga. Põhimõtted: Arvestatakse lapse huve - tugev usk lapse võimetesse ja potentsiaali Arvestatakse lapse individuaalseid vajadusi - lapse usaldamine Laste ja täiskasvanute maailma võrdsustamine Pöörata rohkem tähelepanu lastele, kui oma mina ja teadlikkuse aktiivsetele loojatele Tegevuskultuuri arendamine - koosneb nii täiskasvanute kui laste panusest Pedagoogiliste otsuste juures on laste maailm võrdeline täiskasvanutega Kesksel koha on toimetulev laps Lapse kasvamise austamisel Ühtse vastutuse põhimõte Laste ja täiskasvanute maailma põimumine Vastutus õppimise eest on lapsel Mängu kaudu õppimine ja loovuse toetamine Lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine Kodu ja lasteasutuse koostöö
Suurt tähelepanu pöörati laste mängule. Leiti, et lapsed arenevad täisväärtuslikult ainult siis, kui nende elu on täidetud huvitavate tegevustega ja selleks on mäng . Lasteasutuste ja kasvatajate töö üle hakati teostama süsteemset ja põhjalikku kontrolli. Lasteaedade metoodilisele tööle sõjajärgses Eestis pani aluse Marta Haas, kes määrati 1945. aastal Eelkooli Metoodilise Kabineti juhatajaks. Kuna M. Haas oli Fröbel`i pedagoogiliste ideede toetaja, ei kadunud need tänu M. Haas`i tegevusele ka nõukogudeaegsest lasteaiast. Seda enam, et Fröbel`i kasvatuspõhimõtete rakendamine polnud Nõukogud Liidus keelatud. 70. aastatel hakati haridusringkondades vaidlema selle üle, kas lasteaed on lapse jaoks parim koht. Jõuti järeldusele, et laps siiski vajab sellist päevahoidu, mis on koduga sarnane, kus kasvataja käitumine peaks meenutama ema käitumist ja keskkond pakuks lapse eluks - arenguks mitmekesiseid võimalusi.
teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas, taotletavates õpitulemustes või klassi töökavas. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse järgmiselt: üld- ja eriandekus; õpiraskused (spetsiifilised, ajutised ja püsivad); meelepuuded (kuulmispuue; nägemispuue); liikumispuue; sotsio-emotsionaalsed ja käitumisprobleemid; kõnepuuded; intellekti- ja liitpuuded; soltuvushäired; immigrandid. Meditsiiniliste, psähholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal soovitab nõustamiskomisjon erivajadusega lapsele sobiva lasteaia või erirühma, samuti võimetekohase õppekava. Haridusliku erivajadusega laps võetakse lasteaia tava(sobitus)- või erirühma, erivajadusega laste kooli ja klassi vastu lapsevanema (hooldaja) kirjaliku avalduse ning nõustamiskomisjoni soovituse alusel. Nõustamiskomisjoni moodustamise sätestavad haridusseadus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Nõustamiskomisjon moodustatakse
õpetajatest oli tekkinud juba 1930. Aastatel. Nüüd asuti seda realiseerima.Eesmärgiks oli anda kindla organisatsioonilisel alusel (kursusena) võimalus pedagoogiliseks uurimustööks asjast huvitatud haridustüütajaile, kus juures tagatud oleks lühike teoreetiline õpe , juhendamine ja kursuslaste koostöö, peeti silmas ka järelkasvu koolitamist aspirantuurile. Vajadus niisuguse kursuse järele kasvas välja sellest, et eesti kõrgkoolides puudus pedagoogika erialana, pedagoogiliste ainete maht õpetajate koolituse õppekavas oli äärmiselt väike, mis tõttu teoreetilised alused sel alal tuli omandada alles aspirantuuris. Potentsiaalsed juhendavad õppejõud said hakata külastama Moskva raamatukogusid, mida nad ka usinasti tegid. Kus juures vastupidiselt Venemaal üldlevinud tavast meeldis eestlastele teha viiteid just kapitalistlike maade autoritele. Maailma vaates ja töökasvatuses osutasid koolile tõhusat abi komsomol ja pioneeri organisatsioonid.
.......................4 Kasutatud allikad...............................................................................................................6 Pedagoogika kujunemine Reggio Emilia pedagoogika tekkis 1945. aastal Itaalias Reggio-Emilia nimelises linnas. Majanduslik olukord ei olnud linnas kiita, kuid lapsevanemate soovil ehitati lasteaed nendest materjalidest, mida leida oli. Lasteaias hakkas tööle noor õpetaja Loris Malaguzzi, kes oli ennast kurssi viinud erinevate eelkäijate pedagoogiliste ideedega. Tema idee aga seisnes selles, et tulge kohale, vaadake, mida tehakse, ja looge pärast oma. Tallinna Ülikooli lektor Maire Tuul ütleb, et Reggio pedagoogika lähtub lapsest kui partnerist, keda usaldatakse ning kelle arvamusega arvestatakse. Veel lisab lektor, kuidas Reggio pedagoogika on pigem maailmavaade, mis aja möödudes üha areneb ja muutub. (Vapper, 2013.) Piltlikult öeldakse Reggio pedagoogika kohta ka saja keele pedagoogika. Nimi tuleneb
kasvatusteaduste instituut. Tartu 2010. ( 189 lk) 1.Jaan Kõrgesaar ,, Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse" ( 85 lk) Tartu Ülikooli Kirjastus 2001 Raamat on mõeldud nii üliõpilastele, pedagoogidele, omavalitsustegelastele, haridusametnikele, aga ka lapsevanematele. Raamatust saab selge pildi probleemidest, teedest ja võimalustest, mis seostuvad vajadusega tagada hariduslike erivajadustega isikutele elus teistega võrdsed võimalused. Raamatus ei ole abimaterjali pedagoogiliste sekkumiskavade koostamiseks ning ei ole kirjeldatud kõiki võimalike diagnoose ega seisundeid, mis seostuvad hariduslike erivajadustega. Raamatus püütakse anda ülevaade järgmistes küsimustes: Esiteks, kas hariduslikud erivajadused on selgepiiriliselt määratletav nähtus, mida tuleb sellisena käsitleda või peksime keskenduma pigem hariduslike erivajadustega inimestele. Teiseks on juttu hariduslike erivajaduste alatüüpidest ja sellest, kui sageli need esinevad.
Mida varem lapsevanemad endale hüperaktiivsest lapsest aru annavad, seda kergem on neil hiljem temaga hakkama saada. Kui vähegi võimalik, ignoreerida halba käitumist. Laps peab tunnetama, et õpetaja rühmas on teadlik tema käitumisest. Hüperaktiivne laps vajab psühholoogilist toetust. Tähtis on armastus, hoolitsus ja mõistmine. Iga laps on individuaalne ning väga oluline on lasteaia ja kodu koostöö. Hüperaktiivsus on eelkõige psühholoogiliste, meditsiiniliste ja pedagoogiliste probleemide koosesinemine. Lapsevanem peaks mõtlema oma lapse tugevatele 2 külgedele. Abi saab kindlasti tugirühmadest ja koolitustelt. Oluline on koostöö lastepsühhiaatriga. Rühmas on oluline meeskonnatöö ja lapsele individuaalne lähenemine. Kui lapse probleemi teadvustada ja sellega tegeleda, siis võib hüperaktiivse lapse tähelepanuhäire õigeid meetodeid kasutades kontrolli alla saada
tööriistade abil. Niisiis on sotsiokultuuriline kontekst kaasatud olulise komponendina inimese toimingutesse, varustamaks neid strukteeritavate ressurssidega, kuidas käituda ja ülesandest aru saada. Õppimine/areng tähendab, et inimene omandab diskursiivsed tööriistad ning ladustab need vaimsete struktuuridena osalemine teadmistes ja oskustes ning oskus rakendada need tulemuslikult uute sotsiaalsete praktikate ja tegevussüsteemide raames. Pedagoogiliste ideoloogide seisukoht, et õpetamise ja õppimise lähtepunktiks peab olema lapse perspektiiv, on küll meeldiv mõte, ent oluline on ka mõista, et isiklikud kogemused vastandatakse teadmistele ja nende omandamise viisile, mis ei pea olema tingimata seotud indiviidi argipäevaga. 7. Kirjakeel kui vahendav tööriist Meie kultuuris on kirjutamine keskne ja väga oluline vahendav ressurss, millel on olnud sügav mõju ühiskonnale ning sellele kuidas me õpime
Hariduse eesmärk selles koolis on toetada arenevat inimest eneseleidmise teel, elu ülesande avastamisel ja selle teostama asumisel. Oluliseks peetakse, et arusaamad omandatakse hingest hinge, mitte kõrvast kõrva. Tänapäeval tavakoolides seda meetodit kahjuks ei kasutata. Tihtilugu puudub õpetajal heasüdamlik kontakt õpilasega, kahjuks ei ole sellest alati huvitatud ei õpetajad ise ega ka õpilased. Ükskõik milliste maailmavaadete vahendamine oleks waldorfpedagoogika pedagoogiliste eesmärkidega vastuolus. Sellest hoolimata on kõikidel ôpilastel vôimalus osa vôtta konfessioonide usuôpetuse või vaba kristliku õpetuse tundidest. Steinerkooli korraldus ja struktuur. Haridusastmed sõltuvad lapse vanusest ning arvestavad vastavas vanuses oleva lapse vajadusi. Ehkki kool moodustab ühe terviku, on astmeline jaotus põhjendatud. Selle aluseks on inimese areng 7 aastaste tsüklitena. Kolm selgelt eristatavat kooliastet järgivad lapse arengu etappe. Milleks on: 1
Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel. 1918 1925 oli P. Põld Tartu Ülikooli kuraatoriks. Ta omab suurimaid teeneid meie rahvusliku ülikooli rajamisel ja ülesehitamisel. Aastast 1920 oli Põld ülikooli pedagoogikaprofessoriks. Keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks asutas ta ülikooli juurde didaktilis-metoodilise seminari ja oli selle juhatajaks. Last, but not least Peeter Põld oli kasvatajaks ja oma pedagoogiliste veenete teostajaks ka oma arvurikkas perekonnas. RAHVUSLIK SUURKUJU Ühiskonnas on igal ajastul anderikkaid isiksusi, kes mõjutavad nii oma oleku kui tegevusega rahva ja riigi saatust. Eriti väikerahvastele on oluline mitmekülgselt võimekate persoonide esiletõus. Üks selliseid on Peeter Põld 20. sajandi väljapaistvamaid suurkujusid, kelle elutöö suurust aastakümneid maha vaikiti. Üliõpilaspäevist alates seisis ta ereda tähena rahvusliku
3.6 Waldorfkoolid ei ole maailmavaatelised koolid Suurtele pedagoogidele, näiteks Eduard Sprangerile, oli enesestmõistetav, et ei ole olemas pedagoogikat ilma maailmavaatelise seisukohata. Küsimus on ainult selles, kas sellest maailmavaatelisest hoiakust ollakse teadlik või mitte. Materialismil põhineva hoiaku puhul ei saa sellest muidugi juttu olla, kui ta peab ennast ise maailmavaate seisukohalt neutraalseks. Maailmavaadete - ükskõik milliste - vahendamine oleks waldorfpedagoogika pedagoogiliste eesmärkidega vastuolus. Sellest hoolimata on kõikidel õpilastel võimalus osa võtta konfessioonide usuõpetuse või vaba kristliku õpetuse tundidest. Enne kui näiteks Berliinis rajati juudi koolid, käisid paljud juudiusulised õpilased kohalikus Rudolf Steineri koolis, nii et nende jaoks viidi eraldi sisse juudi usundiõpetus. Peale selle tähistab kogu koolikollektiiv enamikes waldorfkoolides tähtsaid kristlikke pühasid nagu lihavõtteid, nelipühi, jaanipäeva,
vajadustele. Koolisotsiaaltöötaja ja sotsiaalpedagoogi töö erinevused Sotsiaalpedagoogika nimi on rohkem tuntud Lääne-Euroopas ja endistes nõukogude ploki riikides ja koolisotsiaaltöötaja Ameerika Ühendriikides.Malcolm Payne'i arvates sotsiaalpedagoogikas on tähtsamal kohal just õpetamine,mitte terapeutiline lähenemine.Eesti teadlased on sõnastanud sotsiaalpedagoogika tegevuseks, kus sotsiaalseid probleeme lahendatakse pedagoogiliste põhimõtete järgi (Leino 1998; Kraav ja Kõiv 2001).Niisiis sotsiaalpedagoog tegeleb kitsamalt,nimelt eelkõige lapsega.Nende töö põhimõtteks on ,et laps on see keda peab abistama,et koolielu võimalikult probleemivaba oleks.Koolisotsiaaltöötaja vaatab asju laiemalt.Tema kliendiks peale lapse on ka veel koolikeskkond,õpetajad,lapsevanemad jne.-kõik osapooled,kes interaktsioonis üksteisega loovad nii öelda koolielu,mis mõnedel
· Montessori-koolid · Dalton-koolid · Waldorf-koolid · Freinet-koolid · Jena-koolid · alternatiivkoolid Progressiivse liikumise ehk uue kooli taotlus oli luua endisest vabam ja õpilaskesksem kool. Lapsele tuli anda vabadus liikuda ja vabadus teha tööd omal viisil. Tähtsaks peeti käelist tegevust. Rõhutati koostööd ja rühmatööd. Progresiivpedagoogika vaimne isa ja liikumise looja oli ameeriklane John Dewey (1859-1952). Tema pedagoogiliste põhiseisukohtade taustaks oli pragmatism, mille seisukohtade järgi on inimene eelkõige tegutsev olend. Dewey järgi on indiviidil neli põhivajadust: · sotsiaalne vajadus · soov asju uurida ja välja mõelda · soov midagi teha, luua, ehitada · soov tegeleda kunstiga Dewey pidas tähtsaks probleemmeetodil põhinevat õpet. William Kilpatrick oli Dewey ideede olulisim toetaja, kelle nime seotakse projektõppega. Euroopas oli Dewey mõttekaaslaseks George
Faktorid võivad olla sünnipärased, kodust või muust kasvukeskkonnast tingitud. Sellest lähtuvalt mõtestatakse lapse erivajadused ning seatakse eesmärk saavutamaks maksimaalset tulemust. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vajalik on korrektsiooni so. lapse tunnetusprotsesside ja kogu isiksuse iseärasusi arvestava pedagoogiliste mõjutusvahendite süsteemi loomine ja kasutamine. Töö korraldamiseks erivajadusega lastega on vaja: õppida tundma erivajadusega last, mitte teha probleemi tema eripärast, puudest või kommetest; erivajadusega lapse kohalolek ärgu segagu ülejäänud rühma igapäevaelu; mitte jääda kaasa tundma ja haletsema last tema erivajaduse pärast; abistada last ainult selles, millega ta ise toime ei tule;
ka kuldmedali. Tookord küll Nõukkogude Liidule. See kõik oli tore, aga mõned aastad hiljem kinnistusid need mängud mu mällu veel mõne seigaga minu elus. Nimelt kui asusin Tartusse õppima, siis minu ajaloo õpetajaks sai Jaak Uudmäe ema, kes oma tundides rääkis ka aeg-ajalt oma pojast. Teine mälestus seostub mul Tallinna 9 olümpiaregati vägeva kompleksiga, mis selleks puhuks ju ehitatigi: toimusid Baltikumi pedagoogiliste koolide vahelised võistlused Tallinnas ja ööbimine oli selles uhkes spordihotellis. Tookord mulle tundus, et võimsamat ja vägevamat ja uhkema kohta pole olemaski, olin väga uhke selle üle, et sain seal olla. Saavutasin ka kuulitõukes esimese koha, sest rohkem võistlejaid sellel alal polnud peale minu. Ha, ha, ha... Ja kolmas mälestus, mis seostub mul just nende mängudega on pärit Moskvast. Kui Tatru kooli lõpetasin,pidin asuma tööle, aga minu tubli kursusekaaslane, kes lõpetas
Saavutatud teadmiste tasandid erinevad valdkonniti. Demokritos (460-370 eKr). Kreeka filosoofia materialistliku suuna esindaja. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest. Eeskuju on oluline, mitte niipalju sõna. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemisviisi algus antiikajal? Poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus. Kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed. KUID sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega. Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu. Haridus oli priviligeeritud. Hoolimatus laste suhtes. Keskaeg (s.saj-15.saj), Uusaeg (16.saj-1914/18). Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Hakati uskuma oma saatuse kujundamisesse. Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendamine. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemise ja tegevuse algust võib täheldada kesk- ja uusaja piiril. Püüdlused lahendada
Juhendaja: Tallinn 2009 Üldõpetuse juured ulatuvad juba 19. sajandi lõpul maailma eri paigus kõlapinda leidnud reformpedagoogikasse. Eestisse jõudsid üldõpetuse põhimõtted 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Koolitöö sisuline uuendamine algas tasapidi 1920.aastate algul. Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi
ATH LAPS JA PEREKOND Kooselu ja suhtlemine ATH lapsega võib olla päris väsitav ja vanematelt ning teistelt pereliikmetelt palju energiat ja vastupidavust nõudev. Tihti tunnevad lapsevanemad end süüdi, et nad ei saa lapsega hakkama. Tagasiside koolist, märkused tuttavatelt ja mittemõistmine vanavanemate poolt on tihi pigem negatiivsed ja see omakorda süvendab abitust. ATH lapse käitumisprobleemide korrigeerimisel on lapsevanematel väga suur ja oluline osa. Õigete pedagoogiliste võtetega on võimalik lapse käitumist mõjutada positiivses suunas. · Sea sisse kindel elurütm. ATH lastele on väga vaja selgeid piire: kindlaid reegleid hommikusel ärkamisel, söömisel, õppimisel, sõpradega kohtumisel, telekavaatamisel ja magamaminekul. · Varu aega. ATH lapsel vajavad pisut rohkem aega igapäevatoimetustega hakkamasaamisel. · Lapsevanemate põhimõtted kasvatuse osas peavad ühtima. Lapsel on väga raske aru
pedagoogikaprofessor ja kristliku kasvatuse teoreetik, parlamendisaadik ja karskusliikumise juht, terava sulega publitsist ning tõeline eeskuju oma õpilastele, armastav abikaasa ja isa oma üheteistkümnele lapsele, aus, tagasihoidlik ja heatahtlik inimene. Selliseid peaks rohkem olema!!! Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma
reisikulud koduriigi ja kooli asukoha vahel nii tööle asumisel, ametist lahkumisel kui ka muude töö- või ametikoha muutustega seotud elukohavahetustel. Lähetatud õpetajad töötavad Euroopa Koolis kuni 9 aastat. Osalise koormusega õpetajaid palkab kooli direktor, otsides selleks sobivat kandidaati kohalike elanike hulgast. Sellise õpetajate värbamise süsteemi, kus enamiku õpetajaid lähetavad erinevad liikmesriigid, eesmärgiks on tagada, et liikmesriikide pedagoogiliste traditsioonide eelised panustatakse ka Euroopa Koolis pakutavasse haridusteenusesse. Kohapeal värvatud osalise koormusega õpetajad täidavad lihtsalt ajutised vajadused, nt kui lähetatud õpetajate jaoks pole täistööajaga töökoha loomiseks piisavalt tunde. Lähetatud õpetajaid on Euroopa Kooli süsteemis hetkel 1390 (75,4%) ning osalise koormusega õpetajaid 430 (24,6%). Lähetatud õpetajad peavad vastama neile
projekti lõpparuandes sotsiaalsete oskuste vajadust tööturul, samuti loovust ja ettevõtlusega seotud 5 teadmisi. Haridussüsteem peaks pöörama suuremat tähelepanu koostööoskuste arendamisele, samuti info kasutamise ja leidmise oskustele (Oivallus 2011). Selleks tuleks üle vaadata senised õpetamismeetodid ja seda eriti ülikoolides. Sellele peaks kaasa aitama õppejõudude pedagoogiliste oskuste tõstmine. Austraalias Queenslandis kasutati lähenemist, mille raames ei uuritud oskuste nõudlust ja pakkumist eraldi, vaid neid käsitleti koos koordineeritult (Eddington 2012). Selle asemel, et automaatselt reageerida tööandjate nõudlusele ja avada vastavate erialade kursusi, uuriti enne, kas tegemist on tõepoolest oskuste pakkumise vähesusega või on kohalikud töökohad töövõtjatele hoopis väheatraktiivsed ja seetõttu valitseb teatud aladel tööjõupuudus
1684 organiseeris ta Tartu lähedale seminari eesti koolmeistrite väljaõpetamiseks. Õpiaeg kestis 2 aastat. • Mõisnikele eestlaste harimise mõte ei meeldinud ja nad üritasid Forseliuse tööd igati takistada. Vastuseisu murdmiseks viis Forselius 1686 kaks oma kõige andekamat õpilast – Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüri Stockholmi Rootsi kuninga ette, kus nad näitasid oma oskusi. • Forselius õpetas toona uudsete pedagoogiliste meetoditega, ning oma eluajal andis ta välja ka aabitsa, mis ei ole küll säilinud. Ta üritas juurutada ka uut kirjutamisviisi, mida eestlastel oleks lihtsam lugeda. • 1688. aastal hukkus Forselius Stockholm-Tallinna reisil. Tänu Forseliusele oli Eestis aga 160 õpetajaharidusega eesti noormeest. Need rajasid koole kõikjale üle Eesti- ja Liivimaa. Õige peatselt hakkasid kõik eestlased saama kooliharidust. • Aastal 1687 otsustati, et igasse Eesti kihelkonda peab ehitatama
puberteediprobleemidesse läheb ühiskonnal raisku võrdlemisi suur osa mehelikust vaimupotentsiaalist. Üks lahendus olukorra leevendamiseks on anda soovijail võimalus õppida poisteklassis, nende taastamine on viimastel aastatel ka alanud. Eriti oluline oleks aga meesõpetajate osakaalu suurenemine koolides. See nõuab õpetaja maine tunduvat paranemist ühiskonnas. 1998. aastal oli ÜRO kogumiku "Naised ja mehed" andmetel Eestis pedagoogiliste erialade lõpetajate hulgas mehi aga vaid seitse protsenti, mis on Euroopas täiesti äärmuslik näitaja.
aktiivsuseks. ERIPSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA TEOREETILISED ALUSED 1.)Millega tegeleb eripsühholoogia? Eripsühholoogia tegeleb füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimestega 2.)Millega tegeleb eripedagoogika? Eripedagoogi põhitegevus on hariduslike erivajadustega lapse arengu suunamine eesmärgiga soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. 3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika? Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. 4.)Millega tegeleb logopeedia?
Kunsti ja teadusuuringuid ei piirata. Akadeemilist vabadust austatakse. Artikkel 14 Õigus haridusele 1. Igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet. 2. See õigus kätkeb võimalust saada tasuta kohustuslikku haridust. 3. Vabadust asutada demokraatia põhimõtetest lähtudes haridusasutusi ja vanemate õigust tagada lastele oma usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane haridus ja õpetamine austa takse nimetatud vabaduse ja õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt. Artikkel 15 Kutsevabadus ja õigus teha tööd 1. Igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal. 2. Igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme.
teadustöötajad - vanemteadur, teadur, juhtivteadur mõiste selgitus, kes saab kandideerida vastavale ametikohale. Õppejõud: Professor oma eriala juhtiv õppejõud ja tunnustatud teadlane, kes korraldab ülikoolis oma aine õpet ning suunab vastavaid teadusuuringuid. Emeriitprofessor kui professor jääb pensionile Dotsent pedagoogiliste kogemustega oma ala kompetentne õppejõud ja teadlane, kes õpetab mingit ainet või ainete rühma ja osalev vastavates teadusuuringutes. Dokt. kraadiga. Lektor loengulisi ülesandeid täitev õppejõud, väh. mag. kraadiga. Assistent erialase kvalifikatsiooniga abiõppejõud, kellel on väh mag kraad. Õpetaja praktilist laadi õppeülesannete täitja, kellel on väh. mag kraad. Teadustöötajad:
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R
keskuseks on vaateõpetus ehk kodulugu, mille teemad valitakse lapse kodukoha elust ja loodusest, kooskõlas aastaaegade vahetusega (Eisen, 1989). Õppimise tähtsaim motivatsioon on huvi. 3 1. ELULUGU Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen, 1985) Koolitöö sisuline uuendamine algas tasapidi 1920.aastate algul. Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul.
psühholoog aga hetkel ei ole. Koolis töötavad õpetajate abid. Kui on vaja kasvatajal on ka abi. On olemas muidugi ka õpetajad, koristajad, kokad jne. Lapsed elavad õpilaskodus ainult tööpäevadel ja reedel lähevad koju. Koolis õpivad lapsed ka Ida-Virumaalt. Lapse kooli tulek ei ole lihtne asi. Esiteks, et laps sai kooli peab olema kirjalik vanema avaldus. Teiseks peab olema meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringu aluselja nõustamiskomisjoni soovitusel. Nõustamiskomisjon on maakonnakeskuses ja sellesse kuulub 5 liiget: Eripedagoog Logopeed Psühholoog 6 Eriarst (vajadusel) Maakonna omavalitsuse esindaja Nõustamiskomisjoni ülesandeks on: Õppekava või õppevormi soovitamine Koolikohustuse edasilükkamise otsustamine. Vao pagulaskeskus
panna. Montessori väitis, et väikestel lastel on mõtlemine ja liikumine üks ja sama protsess. Juhindudes sisemistest vajadustest näitab laps üles huvi ühe või teise tegevuse vastu. Selleks tulebki anda talle võimalus spontaanseks arenguks, isiksuse avastamiseks. Kasvatuse ülesandeks on tagada lapse sünnipärast potentsiaali toetav keskkond. Liigne õpetamine ja kasvatamine võivad seda hoopis takistada. Autoritaarsete pedagoogiliste tegevustega ei tohi vahele segada lapse vabale arengule. Uusi teadmisi ja oskusi saadakse uurides, katsetades, mitmete meelte abil tajudes ning kinnistatakse praktilises tegevuses harjutades ja korrates seni kuni omandatakse oskus ja vilumus. Õpetaja peab laskma lapsel oma tegevustsükli alati ise läbida, see tekitab lapses rahu ja tasakaalutunde. Omandatud ülesanne ei paku enam huvi ja nii ta valib järjest raskemaid. Seetõttu peab õpikeskkond
kasvatus on sarnased. Kasvatus muudab inimest ja ühtlasi kujundab (uue) loomuse. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!! Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega? + poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus + kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed - Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng) - Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu - Haridus oli priviligeeritutele - Hoolimatus laste suhtes Keskaeg, uusaeg. Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Oma saatuse kujundamine? Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendajana. J. L. Vives (Hispaania humanistlik filosoof): nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel
Euroopa Nõukogu (European Council for Steiner Waldorf Education) kinnitatud põhimõtetest ja püüdlustest ning korraldada sellest tulenevalt õpet viisil, kus riikliku õppekava I ja II kooliastme õpitulemusi ei taotleta vastava kooliastme lõpuks. Vastavad erisused määratakse kooli õppekavas ning kooli õppekava kooskõlastatakse Eestis Waldorfi hariduse põhimõtteid järgivaid koole ühendava organisatsiooniga, mille eesmärgiks on Waldorfi-pedagoogiliste asutuste vahelise koostöö korraldamine ning Waldorfi pedagoogika lähem tutvustamine ja edasiarendamine. (9) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi. § 16
Töös avaldatavad seisukohad ei tohi olla mitmetähenduslikud. Juhul kui võõrkeelsele terminile ei leita adekvaatset eestikeelset vastet, on soovitav eestikeelse vaste järel sulgudes esitada võõrkeelne termin. Kõneviis ja -vorm olgu ühtlane kogu töö ulatuses. Soovitav on olevikuline või minevikuline umbisikuline vorm ("töös käsitletakse..."; "töös on käsitletud..."). Kui soovitakse esile tuua isiklikku seisukohta, kasutatakse mina-vormi. Samuti sobib mina- vorm pedagoogiliste projektide kirjeldustesse. Kolmanda isiku kasutamist tekstis ("uurija tegi...") soovitatakse vältida. Kirjutamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid: · korrektne ja loogiline keelekasutus. · üldtunnustatud terminoloogia ja lühendite kasutamine. · paljusõnalisuse, sõnakorduste ja võõrsõnadega liialdamise vältimine. · kõne- või konspektistiili, liigse lakoonilisuse vältimine. · slängi ja üliemotsionaalsete väljendite vältimine.
annaabi.ee 
