Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PROBLEMAATILISE KÄITUMISEGA LAPSE ANALÜÜS (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

ERIVAJADUSEGA LAPSE ANALÜÜS


  • Kasvukeskkond


    Steven on 7aastene poiss. Ta on üksiklaps. Poisi ema ja isa on noored ja elavad juba kolm aastat lahus. Enne lahku minekut sai poiss pidevat tähelepanu. Steven sai alati kõik need mänguasjad, mida ta tahtis. Teda võeti palju reisidele kaasa ja puudust ei pidanud ta tundma mitte millestki. Isa ja ema tegelesid tema arendamisega iga päev. Kuna noor pere elas koos oma vanemate ühes majas siis tegelesid ka vanavanemad aktiivselt lapsega. Perel oli suur maja ja aed ja Stevenil oli palju ruumi mängimiseks ja jooksmiseks. Tal oli ka oma lemmikloom kass, keda ta väga armastas .
    Kahjuks purunes noore pere kooselu ning peale lahutust kolis ema poisiga teise linna korterisse elama. Korteris on kaks pisikest tuba ja ruumi vähe. Steven pidi ka loobuma oma lemmikloomast. Ema tegeleb poisi kasvatamisega üksi kuigi ta elab juba uue elukaaslasega. Oma isaga kohtub Steven harva, sest ka isal on uus pere ja ta elab teises linnas see tõttu kohtuvad nad paar korda aastas. Isal on ka uue naisega tütar, keda Steven absoluutselt oma õeks ei pea. Lasteaeda läks Steven kolme aastaselt siis elasid vanemad veel koos ja probleeme ei olnud. Steven kohanes lasteaias väga hästi ja tundis suurt rõõmu teiste lastega mängimisest. Probleemid algasid, kui vanemad lahutasid, kuna Steven oli väga kiindunud oma isasse. Peale vanemate lahutust ei tundnud Steven ennast enam turvaliselt. Emal oli poisi korralekutsumisega suured raskused, millest tingituna tekkis ka emal suur stress , kuna tundis, et ei saa lapsest enam jagu. Steven ei aktsepteerinud ka kasuisa ning oli tema vastu väga ebaviisakas . Ta peksis teda jalgadega, valetas ta peale ning sõimas teda ebatsensuursete sõnadega. Stevenil oli väga suur tähelepanu vajadus, seega tegi ta kõike võimaliku, et ka seda saada. Ta saadeti tihti arvutimänge mängima, sest see oli talle ainuke huvipakkuv asi. Ja siis ta ei tüüdanud ka ema ega jooksnud korteris sihitult ringi. Ema käis tihti Steveniga psühholoogi juures ja talle pandi diagnoosiks “hüperaktiivne”.
  • Käitumiseraskuse kirjeldus


    Stevenil tekkisid probleemid lasteaias teiste laste ja õpetajaga. Ta oli iga päev ärritunud olekus ja rahutu . Ta ei püsinud paigal ning jooksis rühmas sihitult ringi ja lärmas, tihti kurtis, et tal on igavuse üle. Õpetaja korraldustele ta ei allunud ning oli ka õpetaja suhtes agressiivne ja vägivaldne. Ta hammustada ja lõi teisi lapsi, ta segas teisi mängimise juures ning sekkus ilma, et oleks luba küsinud. Talle meeldis teistelt lastelt asju ära võtta, et neid ärritada ja et jällegi olla tähelepanu keskpunktis.
    Ühtegi tegevust rühmas ta ei viinud kunagi lõpule. Steven oli tähelepanematu ja vähese kontsentratsioonivõimega. Rühma reeglitest ta kinni ei pidanud. Õpetaja ei jõudnud küsimust lõpuni veel küsidagi, kui tema juba vastas. Kui õpetaja palus rühmas joonistada, siis Steven vastas, et see on nõme. Ka lõunauinakut keeldus ta magamast. Õpetajal oli raskusi tema korralekutsumisega.
  • Oletatav põhjus


    Lapse halva käitumisega on võimalik mõistlikul moel toime tulla, kui seda mõistetakse ühe või mitme eesmärgi nimel neljast.
    Neljast käitumise eesmärgist on Stevenil tähelepanu vajadus. Kindlasti oli suureks mõjutajaks isa ja ema lahutus . Kuna Steven armastas väga oma isa, siis nüüd puudub tal võimalus temaga iga päev koos olla ja teha seda, mis neile koos meeldis teha. Kodusel kasvatusel puudusid reeglid ja piirid. Ta sai alati kõik, mida ta tahtis ja ühtäkki oli ilma oma nii isast kui ka kõikidest privileegidest. Kindlasti oli tema käitumise suurmõjutamiseks ka armukadedus õe vastu, sest Steven tunneb, et tema pole enam number üks isale.
  • Võimalik abi


    Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Mida varem lapsevanemad endale hüperaktiivsest lapsest aru annavad, seda kergem on neil hiljem temaga hakkama saada. Kui vähegi võimalik, ignoreerida halba käitumist. Laps peab tunnetama, et õpetaja rühmas on teadlik tema käitumisest. Hüperaktiivne laps vajab psühholoogilist toetust. Tähtis on armastus, hoolitsus ja mõistmine. Iga laps on individuaalne ning väga oluline on lasteaia ja kodu koostöö. Hüperaktiivsus on eelkõige psühholoogiliste, meditsiiniliste ja pedagoogiliste probleemide koosesinemine. Lapsevanem peaks mõtlema oma lapse tugevatele külgedele. Abi saab kindlasti tugirühmadest ja koolitustelt. Oluline on koostöö lastepsühhiaatriga. Rühmas on oluline meeskonnatöö ja lapsele individuaalne lähenemine. Kui lapse probleemi teadvustada ja sellega tegeleda, siis võib hüperaktiivse lapse tähelepanuhäire õigeid meetodeid kasutades kontrolli alla saada. Steveni vanemad peaks läbima koolituse ning nõustamise, saama abi kasvamisel ning pedagoogilist toetust vajadusel eripedagoogidelt. Abiks oleks kindlasti ka psühhoteraapia. Tuleks uurida, kas Steven vajab ka ravimeid. Ema peaks lapsega välja töötama kodused käitumisreeglid ja päevakava ning ka sellest kinni pidama . Kui tuleb muutusi päevaplaanis, siis tuleb lapsele ka sellest teada anda ja muutusi selgitada. Steven vajab stabiilsust. Vanemad peaksid ühel nõul olema selles, mis on keelatud ja mis lubatud. Igasugune normidest kõrvalekaldumine suurendab lapse ärrituvust. Lapsele tuleks anda selgeid käsklusi, et laps neist aru saaks. Rühmas olles peaks õpetaja lapse kriisi ajal eraldi ruumi viima, et ta seal maha rahuneks. Last ei tohi mitte mingil juhul süüdistada ja temasse ebaõiglaselt suhtuda. Õpetaja peab jääma rahulikuks ja valitsema olukorra üle. Hüperaktiivsele lapsele tuleb alati ette öelda, mis nüüd järgmisena tegema hakatakse. Mängimiseks anda korraga paar mänguasja, sest mida rohkem tal asju käes, seda suuremasse segadusse ta satub ja seda püsimatum on. Sellisele lapsele sobiks õppimine väikeses rühmas, kus nad tajuvad paremini isiklikku kontakti õpetajaga. Tuleb olla ka kindel, kas laps sai ikka ülesandest aru, vastasel juhul hakkab ta häirima teisi. Kui laps ignoreerib, tuleb talle öelda, mida te tunnete ja kuidas suhtute lapse tegevusse. Täiskasvanu peab samas oma tunnete väljendamisel põhjendama, mida ta tunneb. Et ei tekiks vastumeelsust kooli ees, peaks hüperaktiivne laps võimalusel õppima väiksemas klassis. Lapse laual võiks olla vähem asju, mis võiksid ta tähelepanu hajutada.
    Veel nõuandeid Seveniga toimetulekuks:
  • Lapsevanemad peaksid kriitiliselt üle vaatama oma käitumise ja reaktsioonid lapse ettearvamatul käitumisel.
  • On vaja määrata kindlad reeglid, mida, millal, kus ja kuidas midagi tehakse.
  • Kindel päevaplaan. Laps peab teadma, mis teda ees ootab.
  • Palju tähelepanu ja tegelemist näiteks: mõne meeldiva loo ettelugemine, koos valmistada isaga midagi või meisterdada, sportida koos jne.
  • Lasteaiast tulles ei tasu hakata Stevenit kohe üle kuulama -mis sa tegid, kuidas sul läks? Kõik see tuleb veidi hiljem lapse enda käest ja vabalt.
  • Aidata lapsel uusi käitumisviise harjutada ja sobivas situatsioonis.
  • Steven vajab samuti tunnustust ja kiitust.
  • Isa võiks lapsel tihedamini külas käia ja koos Steveniga midagi vahvat ette võtta.
  • Kasuisa peaks lapsele rohkem tähelepanu pöörama-sõbrasuhted looma!
  • Vanemad peaksid olema järjekindlad ja rahulikud.
  • Koostöö lasteaia ja koduga on väga tähtis, samuti lastepsühhiaatriga, logopeediga ja eripedagoogiga.
  • Ema peaks lapsele selgitama, et ta on peres kõige tähtsam!
  • Vanemad peaksid teadma lapse erivajadusi. Osalema koolitustel!
  • Kodu ja lasteaia koostöö ja tagasiside. Väga olulised on lasteaiaõpetaja suhtlemis- ja nõustamisoskused.
    4
  • PROBLEMAATILISE KÄITUMISEGA LAPSE ANALÜÜS #1 PROBLEMAATILISE KÄITUMISEGA LAPSE ANALÜÜS #2 PROBLEMAATILISE KÄITUMISEGA LAPSE ANALÜÜS #3 PROBLEMAATILISE KÄITUMISEGA LAPSE ANALÜÜS #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 158 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor laurenso Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Erivajadustega laps lasteaias
    4
    doc

    Erivajadustega laps lasteaias

    Ühtegi tegevust rühmas ta ei viinud kunagi lõpule. Steven oli tähelepanematu ja vähese kontsentratsioonivõimega. Rühma reeglitest ta kinni ei pidanud. Õpetaja ei jõudnud küsimust lõpuni veel küsidagi, kui tema juba vastas. Kui õpetaja palus rühmas joonistada, siis Steven vastas, et see on nõme. Ka lõunauinakut keeldus ta magamast. Õpetajal oli raskusi tema korralekutsumisega. 3. Oletatav põhjus Lapse halva käitumisega on võimalik mõistlikul moel toime tulla, kui seda mõistetakse ühe või mitme eesmärgi nimel neljast. Neljast käitumise eesmärgist on Stevenil tähelepanu vajadus. Kindlasti oli suureks mõjutajaks isa ja ema lahutus. Kuna Steven armastas väga oma isa, siis nüüd puudub tal võimalus temaga iga päev koos olla ja teha seda, mis neile koos meeldis teha. Kodusel kasvatusel puudusid reeglid ja piirid. Ta sai alati kõik, mida ta tahtis ja ühtäkki oli ilma

    Haridus
    Lapse kohanemine lasteaiaga
    12
    docx

    Lapse kohanemine lasteaiaga

    Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta,

    Eelkoolipedagoogika
    Aktiivsus- ja tähelepanuhäire-ATH-sümptomitega lapse-toetamine kodus-lasteaias ja koolis
    12
    odt

    Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis.

    Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee ­ seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH?

    Pedagoogika
    Hperkineetilised hired
    19
    doc

    H�perkineetilised h�ired

    ............16 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................18 Neist internetiallikad............................................................................................................. 18 Sissejuhatus 2 Mõistetega ,,hüperkineetilisuse sündroom", ,,hüperkineetiline häire" või ,,hüperaktiivsus" rõhutatakse esmajoones lapse pidevat nihelemist ja ohjeldamatut rahutust. Hüperkineetilist sündroomi peetakse rahvusvaheliselt enim uuritud häireks lastepsühhiaatrias, aja jooksul on avaldatud üle 6000 uurimuse. Sümptomite mitmekihilisus, tõusude ja mõõnadega kulg ja erinevad lisahäired, mis võivad esineda, põhjustavad spetsialistide, eriti pedagoogide hulgas väga erinevaid hinnanguid ja liigitusi. Endiselt püsib kangekaelselt oletus, et lapse arengut mõjutab ennekõike keskkond.

    Psühhiaatria
    Hüperaktiivsus
    5
    docx

    Hüperaktiivsus

    koolikultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervisehäire- hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäire. 1.Hüperaktiivsus. Mis see on? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tähendab eelkõige iseärasusi e. häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. (Susi 2003: 11). Hüperaktiivsus väljendub juba lapse varasel arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul). Selle põhitunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna üle ühelt tegevuselt teisele ühtegi neist lõpetamata, desoraniseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on üldnimetus sündroomile, mille avaldumisvormid erinevad lapseti. (Nõmme 2005 :6). 2. Hüperaktiivsuse põhjused

    Lastekaitse
    Referaat Hüperaktiivne laps
    10
    odt

    Referaat Hüperaktiivne laps

    VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL HÜPERAKTIIVNE LAPS Referaat Vana-Antsla 2011 Sissejuhatus Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise

    Lapsehoidja
    Referaat-hüperaktiivsus
    32
    odt

    Referaat, hüperaktiivsus

    ...................................................................................5 4. Uni.................................................................................................................................6 5. Meeleolu ja emotsioonid...............................................................................................6 6. Suhtlemine.....................................................................................................................6 Hüperaktiivne laps kodus.......................................................................................................7 Hüperaktiivne laps lasteaias...................................................................................................9 Hüperaktiivsuse ravimid......................................................................................................10 Kokkuvõte.........................................................................................................................

    Pedagoogika
    Aktiivusus ja tähelepanuhäired
    5
    docx

    Aktiivusus ja tähelepanuhäired

    ....................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes. Poisile meeldivad väga liikumist ja jooksmist eeldavad mängud

    Õendus




    Kommentaarid (1)

    kelli01 profiilipilt
    kelli01: väike abi ikka:)
    21:23 26-01-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun