Eelkoolipedagoogika ajalugu vastused küsimustele (0)

Eelkoolipedagoogika (Laasner)
25.Oktoobriks küsimustele vastused
KUJUNEMISELUGU
http://epajalugu.edicypages.com/tooted
- Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)?
F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840.
Tema pedagoogika põhiprintsiibid : täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine
täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika.
Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu.
Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline
reeglistik.
Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte.
Laps tutvub maailmaga läbi mängu.
Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitusele.
Koolieelse lasteasutuse nimetus "Kindergarten" on kasutusel väga mitmetes keeltes siiani.
F. Fröbel pani aluse laste mängupedagoogikale, tähtsustas laste õpetamisel muusikat, loodusõpetust, liikumismänge ning koostas metoodilise süsteemi geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks
Töötas välja oma vahendite süsteemi (nim annid): kolmemõõtmelised materjalid (pall, kuup , silinder , kera, risttahukad, prismad ), tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine , mustrid , joonistamine, joonestamine ).
Tema metoodikas oli oluline koht loodusel . Igal lapsel oli lasteaias oma peenar , kuna taime kasvatamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega. Koolitas lasteaednikke (Lasteaednike Seminar ), koolitati kutselisi kasvatajaid ja korraldati kursusi lapsevanematele.


- Millised sarnasused ja erinevused on Eesti esimese lastehoiu ja kaasaja lasteaia tegevuses?
Lastehoiu ja kaasaja lasteaia saransused:
1)Väikelaste Hoiuasutusse võeti 2-7- aastaseid lapsi, kes käisid seal aasta ringi
2) Lapsed toodi kohale siis kui "valgeks läks" ja viidi ära "kui pimedaks läks".
3) Lastevanematelt nõuti, et nad ise toovad ja viivad lapsi.
4) ennelõunasel ajal oldi aias.
5) . Õpiti laule, tähti, arve ja kirjutamist.
6) Väiksematele lastele oli ette nähtud päevane magamine.
7) Lapsed tegelesid käsitööga .
8) Lapsed magasid päeval.
Erinevused:

Lastehoid oli mõeldud vaesematele lastele, kelle emad käisid tööl.

Lastehoius käisid lapsed 6 päeva nädalas

Suvel tavaliselt oli laste päev kella 6-20.00. Meil üldiselt lapsed suvel puhkavad (7-19)

Lastehoius nägi laste päevakava nägi ette, et enne ja pärast sööki loeti palvet.
- Millised F. Fröbeli pedagoogika alused on esitatud Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas?
F.Fröbeli 4 põhiprintsiipi:
1) Täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel.
2) Mängupedagoogika alused
3) “Gaben” (annid) süsteem
4) Loodusmetoodika
Eesti koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on õppimiskäsitusena nimetatud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes.
Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest.
Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima .
Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust.
- Võrdle P. Põllu ja J. Käisi tegevust ja pedagoogilist pärandit. Millised on sarnasused ja millised erinevused?
P.Põllu ja J.Käisi tegevuse sarnasused:
Peeter Põld on suurimaid eesti rahva kasvatajaid. Johannes Käis sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. Mõlemad mõjutasid suurel määral meie hariduselu .
P.Põllu ja J.Käisi tegevuse erinevused:

„Rahva valgustajaid“ võib liialdamata arvata iseseisva Eesti alusmüüride rajajate hulka. Ning suurimaid eesti rahva kasvatajaid on Peeter Põld. Meie hariduselu organiseerijana oli Põld, küll lühemat aega, Eesti Maavalitsuse haridusosakonna juhataja, seega meie riigi esimene haridusminister. Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel. Keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks asutas ta ülikooli juurde didaktilis-metoodilise seminari ja oli selle juhatajaks. 20. sajandi väljapaistvamaid suurkujusid. Peeter Põld – Eesti hariduse teenäitaja – nõnda on tabavalt määratlenud Aulis Aret.
Peeter Põllu talent ning eeskuju ilmnes veel paljudel teistel elualadel: poliitika, ajakirjandus, seltsiliikumine, kultuur, karskus, usk. Peeter Põld pühendas kogu elu eesti rahva ja riigi teenimisele, juhindudes oma tegevuses ülimaist väärtustest – usulistest väärtustest.
Peeter Põld oli eesti rahva geeniuse täiuslikumaid esindajaid. Ta oli rikkamaid mehi õilsamate sisemiste aateliste väärtuste poolest. Neid jagas ta oma rahvaga. Palju, hindamatult palju on eesti rahvas temalt saanud. Eesti rahvas jääb Peeter Põllule igaveseks tänuvõlglaseks. (Maie Tuulik, 2007 „Peeter Põld“)
Peeter Põld oli rahvusliku koolisüsteemi rajaja, eestikeelse Tartu Ülikooli tegevjuht , pedagoogikaprofessor ja kristliku kasvatuse teoreetik, parlamendisaadik ja karskusliikumise juht, terava sulega publitsist ning tõeline eeskuju oma õpilastele, armastav abikaasa ja isa oma üheteistkümnele lapsele, aus, tagasihoidlik ja heatahtlik inimene. Selliseid peaks rohkem olema!!!
Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. ( Eisen 1985: 7) Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma. Olulise pöörde tõi sinna aga Käis ise, kes järgnevatel aastatel töötas läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde vastavaid käsiraamatuid ja õppekirjandust. (Eisner 1985:8)
Uute teede otsinguid alustas Käis kõigepealt algõpetuses, mille jaoks valmistas seminar juba ette ka õpetajaid. Keskmeks nooremates klassides pidi kujunema kodulugu. Käisi mõtte järgi polnud mitte kui uus aine, vaid kui uus õppemeetod, mis arendab õpilaste vaatlusvõimet, iseseisvat tööd ja harjutab mõtlemist. Laps õpib tundma kodukoha loodust ja inimese tööd. Käis rõhutas, et lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma. (Eisner 1985: 9-10)
J.Käisi süsteemi keskseks küsimuseks on õpilaste individuaalsus , iseseisev töö. Ta pidas eesmärgiks isiksuse kui ühiskonna liikme arendamist . Käis rõhutas, et mida tugevad on individuaalsus üksikinimeses, seda rikkam on ka ühiskond. (Eisen 1985: 10)
J.Käisi toimetusel ja kooliuuendusrühma liikmete kaastööl ilmus aastatel 1931-1936 13 metoodilisest käsiraamatust koosnev sari neljas jaos „Uusi teid algõpetuses”, mis käsitlesid peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. (Eisner 1985: 11)
Käis oli omas ajas progressiivse pedagoogilise mõtte kandja ja kooli demokratiseerimise eest võitlev publitsist. Muidugi pidi ta oma töödes, mis ilmusid tema toimetusel, arvestama kodanlikus koolis kehtivaid õppeplaane ning aineprogrammide sisu. (Eisner 1985: 13)
Käis leidis, et iganenud kooli asendamiseks uuega on kõige sobivam töökool. Ta lähtub kindlalt töökoolist selle mõiste laias tähenduses, hõlmates siia laste igasuguse tegevuse: lugemise, arvutamise, mängu, laulu, vaatluse, käsitöö, aiatöö- kõik mis kätt, silma ja mõistust arendab. Töö esineb kahes tähenduses: metoodilise printsiibina ja iseseisva õppeainena. Samuti toonitas ta, et üks ja seesama õpetaja peaks õpetama vähemalt neli aastat, see annab võimaluse õpetada õpilasi pikemate ajaüksuste kaupa. (Eisner 1985: 17-18)
Ümber tehti ka hindamissüsteem. Numbrite asemel tuleb lastele anda sisuline hinnang. Samuti tuleb ära kaotada nende traditsioonilised kodutööd , mis asenduvad raamatute lugemisega, loodusvaatlustega jne. Lastele on vaja anda head populaarteaduslikku kirjandust. Selleks kõigeks oli vaja aga ette hakata valmistama õpetajaid ning eeskujuks luua seminari juurde heal tasemel algkool. Ühtlasi tõuseb esile individuaalsuse probleem. (Eisner 1985: 18)
Käis toob kasvatuse sihtidena esile järgmised: aktiivse tegevuse loomine lastele, mis hoiab eemale pahedest , tahtekasvatuse soodustamine, iseseisvuse kasvatamine, ettevalmistamine ühiskondlikuks eluks ja iseloomu kasvatamine kui lõppsiht. (Eisner 1985: 20)
- Millised on peamised erinevused ja sarnasused Fröbeli ja Montessori põhimõtetes mida C. H. Niggol on leidnud?

-Võib pidada eelkoolipedagoogika rajajaks. Ta arendas edasi Fröbeli ideid ning tutvustas laialdaselt Montessori mõtteid (1921 raamatu „Fröbel ja Montessori“)
-“Kasvatuse radadelt“, esimene osa kasvatusest ja kasvataja omadustest ning teine osa kirjeldab õpetust lasteaia tööst.
M. Montessori (1870 – 1952) pedagoogika

• Teaduslik ja eksperimentaalne lähenemine lapsele
  
• “Aita mind, et saaksin seda ise teha”
  
• Laps on ise õppimisest huvitatud, loomulik uudishimu
  
• Toetada lapse arengu potensiaali - õpetaja on vaatleja, kuulaja, innustaja
  
• Oluline on keskkond
  
• Õppetegevus lähtub lapse huvidest, seal ei õpetata vaid õpitakse
  

Põhimõte – innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. Tugineb – lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. Moto – “Aita mul seda ise teha”, luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber.
F. Fröbel ( 1782 -1852) ja esimene lasteaed .

• Esimene eelkooliasutus “lasteaed”
  
• 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel.
  
• Mängupedagoogika alused
  
• “Gaben” (annid) süsteem
  
• Loodusmetoodika
  
• Lasteaednike koolitaja (1849)
  
• Alushariduse metoodika ellukutsuja
  

Fröbel asutas esimese eelkooliasutuse , mille nimi oli „lasteaed“ ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Tema maailmavaate aluseks oli kristlik maailmapilt, looduse tähenduslikkus ja humanism . 1840. aastal rajas Fröbel oma esimese eelkooliealiste laste asutuse, millele pani nimeks „lasteaed“.
Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Ta leidis, et inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks.
Mängul on kolm põhialust:
1)mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus.
Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, mis aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid.
Fröbel leidis, et lasteaias, peaks olema võimalik mängida järgmisi mänge: liikumismängud, ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud
Fröbel töötas välja oma metoodilis-didaktiliste vahendite süsteemi, mida nimetas „Gaben“ (annid). Sinna kuulusid:
1) Kolmemõõtmelised materjalid
1. Mänguvahend – pall (mahub kätte, riidest, lõngast, vikerkaarevärvides)
2. Mänguvahend – kuup, silinder, kera (kuup ja kera peegeldavad vastandlikkust, kera
kui liikumine, kuup kui paigalseis, silinder ühendab kuupi ja kera)
3.-6. Mänguvahendid – risttahukad, prismad
2) Tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine)
Fröbeli metoodikas oli oluline koht loodusel, ta koostas loodus filosoofilise ökoloogilise programmi eelkooliealistele lastele. Oluline oli sisemise ja välise kooskõla . Fröbeli lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega.
Fröbel hakkas koolitama ka lasteaednikke, kus koolitati lasteaedadele kutselisi kasvatajaid ja korraldati kasvatusteemalisi kursusi lastevanematele. Fröbel leidis, et hea lasteaia kasvataja valdab spetsiifilisi meetodeid laste kasvatamiseks vanuses 3-6, tunneb lapse mängu, on sõbralik ja positiivse maailmavaatega.
- Millised J. Käisi pedagoogilised põhimõtted on kooskõlas Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga (2008)?
Üldõpetus - lähenemisviisid, rakendamine
Üldõpetus on lapse individuaalsust arvestav kasvatusesüsteem
Üldõpetuse lähenemisviisid:
Kodulugu. Koduloo ülesandeks on õpetada lapsi tähelepanema oma kodukoha loodust ja inimese tegevust kodu ümbruses. Koduloo kaudu õpetamine on elulähedane ja lapse pärane. Koduloo kaudu areneb hästi suuline väljendus ja sõnaloo tegevus, kuna laps jutustab iseseisvalt kõigest, mis ta on näinud ja kogenud.
(Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma. Olulise pöörde tõi sinna aga Käis ise, kes järgnevatel aastatel töötas läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde vastavaid käsiraamatuid ja õppekirjandust. (Eisner 1985:8))
Individuaalne tööviis. Käisi pedagoogilise süsteemi tähtsamaks teemaks on laste individuaalne iseseisevtöö, pidades silmas lapse isksust tervikuna . Tõeline isetegevus iseseisva mõtlemise ja väljendusega esineb seal, kus laps ise leiab mõtte- ja tahteergutusi, otsib ja püstitab ise eesmärgi, valib ise vahendid ja lahendused eesmärgini jõudmiseks individuaalses tempos.
(J.Käisi süsteemi keskseks küsimuseks on õpilaste individuaalsus, iseseisev töö. Ta pidas eesmärgiks isiksuse kui ühiskonna liikme arendamist. Käis rõhutas, et mida tugevad on individuaalsus üksikinimeses, seda rikkam on ka ühiskond. (Eisen 1985: 10))