Ajastu koolis(nõukogude aeg) (1)

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Kaugõppe Noorsootöö osakond
KNT 1
Veroonika Mätlik
” Ajastu koolis”
Referaat
Juhendaja : Maire Grass
Tallinn 2010

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Ajalugu 3
Silma paistvamaid Nõukogude pedagooge; 5
Pedagoogika 6
Kokkuvõte 7

Sissejuhatus

Valisin selle teema kuna käisin ise koolis ajal, mis jäi nõukogude perioodi sisse.
Seega käsitlengi põhjalimalt oma referaadis N-liidu lõpu perioodi 1960-1990, sest selle perioodi kohta saan väljendada oma isikliku arvamust lisaks raamatutest kogutavale informatsioonile. Loomulikult ei jäta ma ka välja seda kuidas sellised õpetamise viisid alguse said. Kui me ei mäleta kuidas ja miks oli vanasti, ei tea me, et see mida plaanime tulevikus teha võib-olla juba ammu läbi proovitud ja selja taha jäetud.
Muidugi ei arva ma et kõik mis on aja jooksul hüljatud on tingimata halb. Vastupidiseid näiteid on väga palju. Me peame suutma lihtsalt ise otsustada kas tahame samu tagajäri või suudame vanu meetodeid nüüd targemini kasutada lisades oma innovaatilisust ja entusiasmi.

Ajalugu

15 Dets. 1917. A. Anti kõik kirikukoolid Hariduse Rahvakomissariaadi alluvusse ning muudeti üldhariduslikeks ilmlikeks koolideks. Algas Nõukogude kooli periood.
1918. 31. Mai otsusega likvideeriti endine naise aj mehe võrdõigusetus hariduse alal. Kehtestati ühiskooli nii nais kui mees õpilastele. (Eestisse jõudis see küll hiljem)
Kogu reform mis kehtestati oli läbi imbunud V.I.Lenini ideoloogiast. Leenini eesmärk oli tõestada, et kodakondlik kool on läbi imbunud klassitsismist ja õpetab kapitalistidele teenistusvalmis sulaseid ja taibukaid töölisi ning et uus Nõukogude kool seda ei ole.
Tegelikult aga ühendati just siis õppetöö tootva tööga.
Kuigi õppetöö oli; üldkätte saadav ja maksuvaba, üldise ja sundusliku algharidusega, ilmaliku õpetusega (usuõpetuse keeld), õpilasorganisatsioonidega, uute näitlike õppemeetoditega. Leidus ka mõningaid tugevaid kõrvale kaldeid normaalsest kooli hariduse omandamisest, nagu tootva töö ülehindamine, koduste tööde keeld jne.
1920 a. Anti välja esimene õppeplaan.
1929 aastaks kujunes N-Liidus välja järgmine kooli süsteem:

I. Astme kool (4.a)

7-a. Kool ( vabriku koolid, maanoortekoolid)

Tehnikumid 4- a.

Töölisfakuldeedid 3-4 a

Kõrgemad koolid 4-6 a
Põhi rõhku pandi Polütehnilisele õpetusele, töökasvatusele ning komsomoli- ja pioneeri tööle koolis.
1940 a. jõudis see haridussüsteem Eestisse. Koolidesse toodi sisse uute ainetena vene keel ja N- liidu- ajalugu, geograafia ja konstitutsioon. Kohustuslikus korras pidi õppetöö käima marksistlikus- leninlikus vaimus .
Aasta püsis see võim ja siis tulid sakslased Eestisse.
1944 hakati taastama korda, mis 1940aastatel Eestisse oli toodud. Koolid muudeti riiklikeks ja ilmalikeks ning lahutati kirikutest.
Kui selgus et väga vähesed kooli lõpetanuist lähevad tööle õpitud erialal loobuti 1966kohustuslikust tootmisõpetusest.
1959 aastal loodi Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut
1977 aga võeti IX- XI klasside õppekavadesse süvendatud tööõpetus, mille andmiseks hakati asutama koolide vahelisi õppetootmiskombinaate.
1984 avaldas NLKP Keskkomitee oma teesid üldharidus ja kutsekooli reformi kohta, mille alusel asuti põhjalikult uuendama keskhariduse sisu ja korraldust.
Kvalitsifeeritud tööliste ettevalmistuseks töötasid 1960 aastate alguses eraldi maa.ja linnakutsekoolid. 1968 hakati neid kujundama kutsekeskkoolideks mis 8 klassi hariduse baasil andsid 3 aastalist kutseharidust mõnel konkreetsel erialal koos üldise keskharidusega.
Kõrgkoolide võrku on Nõukogude ajal Eestis korduvalt reorganiseeritud.
1987 aastal töötasid Eesti NSV-s järgmised kõrgkoolid;

• Tartu Riiklik Ülikool, asut 1632
  
• Tallinna Riiklik Konservatoorium , asut. 1919
  
• Tallinna Polütehniline Instituut, asut. 1936
  
• Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, asut. 1950
  
• Eesti Põllumajanduse Akadeemia, asut. 1951
  
• Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut, asut. 1947
  
• Tallinna Kõrgeim Poliitiline Ehitussõjakool, asut. 1980
  
• Eesti NSV Agrotööstuskompleksi Juhtimise Kõrgeim Kool, asut. 1985
  

Silma paistvamaid Nõukogude pedagooge;

N.K.Krupskaja (1869-1939) Pühendus koolieelsetele kasvatusküsimustele. Üks esimesi pedagooge, kes tõstatas teemaks - tiheda seose kooli ja kodu vahel, pedagoogilise propaganda lastevanematehulgas.
A.S. Makarenko (1888-1939) Andis oma panuse töökasvatuse arendamisse. M. Gorki nimelise töökoloonia asutaja . ( minu isiklik lemmik)
Ain Nurk 1904-1985

Pedagoogika

Tasapisi hakkas muutuma hoiak, et õpetaja on vaid teadmiste kasutaja mitte selle tootja, uue mõtteviisi poole, mis käsitleb õpetajat ennast reflekteeriva praktikuna ehk aktiivselt oma tööd arendava ja uuriva spetsialistina.
Esimene õpetajate uurimiskursus loodi dotsent A. Elango initsiatiivil TRÜ pedagoogika kateedri baasil 1962. Aasta jaanuaris. Idee luua uurimisrühm teoreetiliste huvidega õpetajatest oli tekkinud juba 1930. Aastatel. Nüüd asuti seda realiseerima.Eesmärgiks oli anda kindla organisatsioonilisel alusel (kursusena) võimalus pedagoogiliseks uurimustööks asjast huvitatud haridustüütajaile, kus juures tagatud oleks lühike teoreetiline õpe , juhendamine ja kursuslaste koostöö, peeti silmas ka järelkasvu koolitamist aspirantuurile.
Vajadus niisuguse kursuse järele kasvas välja sellest, et eesti kõrgkoolides puudus pedagoogika erialana, pedagoogiliste ainete maht õpetajate koolituse õppekavas oli äärmiselt väike, mis tõttu teoreetilised alused sel alal tuli omandada alles aspirantuuris.
Potentsiaalsed juhendavad õppejõud said hakata külastama Moskva raamatukogusid, mida nad ka usinasti tegid.
Kus juures vastupidiselt Venemaal üldlevinud tavast meeldis eestlastele teha viiteid just kapitalistlike maade autoritele.
Maailma vaates ja töökasvatuses osutasid koolile tõhusat abi komsomol ja pioneeri organisatsioonid .
1960-2980 oli haridusminister Ferdinand Eisen , J.Käisi visa rehabiliteerija ja tema koolkonna ideede propageerija hariduse uuendaja ja pedagoogika teaduse austaja. Tema pidevaks huviks oli – mida saaks teadusest praktikasse rakendada.

Kokkuvõte

Seda referaati kirjutades puutusin kokku tohutul hulgal huvitava materjaliga .
Nii ajaloo, kasutatud meetodite, kui ka õpilaste mälestustega antud ajast.
Loomulikult on kõike seda lihtsam edasi anda jutustades, kui refereerides. Materjali on lihtsalt nii palju ja kui seda siia lisama hakata saaksime 40 lehekülge pika teose.
Inimeste heietused on pikad aga huvitavad.
Minu enda lemmik oli N.K.Krupskaja koos oma töökasvatus meetoditega.
Ma arvan, et kõike, mis oli kunagi Nõukogude ajal, ei peaks üleõla heitma, kui vana ja kasutuskõlbmatut. Väga palju on selles ajas kasutatud meetodeid, mis on nii kasulikud.
Kasutatud kirjandus
Viivi Eksta. „Nelikümmend aastat õpetajaid-uurijaid“. Tallinn 2001.
L Andersen . „Nõukogude kooli kujunemine ja areng“. Tallinn 1963.
Aleksander Elango „Eesti kooli ja pedagoogilise mõtte ajaloost“, Tartu 1988
Aleksander Elango „Pedagoogika ajalugu“ Tallinn „Valgus“ 1984
E. Medõnski „Pedagoogika ajalugu“ Eesti Riiklik Kirjastus 1950
8