Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis (1)

Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Referaat
Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis.
Carolin Hussar
Tartu 2010
Sissejuhatus
Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt.
1
Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost
Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895 . a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 1921–1925. Kliinilise koneraviga alustati 1920. aastatel. Okupatsiooniaastatel oli haridus kattesaadav ainult kerge vaimupuudega lastele (abikoolid), keskmise, raske ja sugava vaimupuudega lapsed saadeti hooldekodudesse ja olid tunnistatud õpetamatuteks. 1990. aastal
laienes koolikohustus mõõduka, raske ja sügava vaimu- ja liitpuudega lastele. Alles peale taasiseseisvumist kõrvaldati kõik diskrimineerivad kitsendused ja kehtiva Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt on kõigil lastel õigus voimetekohasele haridusele ja kõikide õppimist toetatakse vajalike tugisusteemide rakendamisega. Haridusseaduse põhjal on erivajadusega lastel õigus käia kodulähedases koolis ja saada oma võimetele vastav haridus .
1968. aastal hakati Tartu Ülikoolis koolitama defektolooge (eripedagooge alates a 1994). Aastast 2000 on ülikooli õpetajakoolituse õppekavades kaasava hariduse ja eripedagoogika moodul. 1989. aastal toimus Tallinnas ÜRO kongress , kus räägiti erivajadusega inimeste haridusest ja nende integreerimisest haridussüsteemi, ühiskonda ja märgistavast terminoloogiast. 1995. aastal võeti ÜRO võrdsete võimaluste standardreeglite põhjal vastu Eesti invapoliitika
üldkontseptsioon, mis muutis kaasava hariduse idee ametlikuks hariduspoliitikaks. 2000/2001. õa võeti üldkontseptsiooni elluviimise tagamiseks vastu tegevuskava kuni aastani 2006. 2004. aastal võeti vastu sotsiaalse kaasatuse memorandum (JIM), kus kaasava hariduse peatükis püstitati
eesmärgid kaasatuse suurendamiseks koolis, et tagada kaasatus ühiskonnas. Koostati ka tegevuskava (NAP) memorandumis püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Koostati sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne aastateks 2006–2008 ning 2008-2010. 2007. a allkirjastas president Ilves ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni.
2
Erivajadusega õpilane , nende liigitamine ja nõustamiskomisjon
Haridusliku erivajadusega õpilaste all mõeldakse meie seaduste põhjal õpilast, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue , käitumis- ja tundeelu probleemid toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus , õppeprotsessis või õpikeskkonnas, taotletavates õpitulemustes või klassi töökavas.
Hariduslikke erivajadusi liigitatakse järgmiselt:
● üld- ja eriandekus;
● õpiraskused (spetsiifilised, ajutised ja püsivad);
● meelepuuded (kuulmispuue; nägemispuue);
● liikumispuue;
● sotsio -emotsionaalsed ja käitumisprobleemid;
● kõnepuuded;
● intellekti- ja liitpuuded;
● soltuvushäired;
● immigrandid.
Meditsiiniliste, psähholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal soovitab nõustamiskomisjon erivajadusega lapsele sobiva lasteaia või erirühma, samuti võimetekohase õppekava. Haridusliku erivajadusega laps võetakse lasteaia tava(sobitus)- või erirühma, erivajadusega laste kooli ja klassi vastu lapsevanema ( hooldaja ) kirjaliku avalduse ning nõustamiskomisjoni soovituse alusel. Nõustamiskomisjoni moodustamise sätestavad haridusseadus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Nõustamiskomisjon moodustatakse maakonnas või linnas viieliikmelisena. Nõustamiskomisjoni kuuluvad eripedagoog,
logopeed , psühholoog, sotsiaaltöötaja, vajadusel eriarst ja vastavalt maavalitsuse või linnavalitsuse esindaja.
Nõustamiskomisjoni pädevuses on:
● määrata erivajadusega lapsele võimetekohane õppekava või õppevorm;
● suunata erivajadusega laps lapsevanema (hooldaja) nõusolekul erivajadusega laste kooli või
erivajadusega õpilaste klassi;
● otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine.
Erikoolis õppimise vajaduse lõppemisel jätkab õpilane õpinguid endises koolis.
3
Kerge ülevaade Eurybase’ist
Eurybase on laialdane informatsiooni allikas haridus süsteemis , kogunisti 31 Euroopa riigis. Eurybase koosneb kolme tüüpi kirjeldustest :

Riiklik süsteemi ülevaade: See seeria annab kiire , kuid efektiivse ülevaate 31 riigi haridussüsteemist, alates eelkooli tasemest kuni kõrgema hariduseni. Seda uuendatakse kaks korda aastas ning see tagab informatsiooni kestvates reformides ja depattides hariduse vallas.

Riikliku haridussüsteemi kirjeldused on kõrgelt detailsed reportid haridussüsteemis, mis on kindustatud Eurydice võrgustikuga. Reporteid uuendatakse igal aastal Riikliku üksuse poolt internetivõrgustikus, nii inglise keeles , kui ka iga riigi keeles. Viitav aasta , mis on selgelt määratletud kaanel iga keele versiooniga võib varieerida ühest riigist teise olenevalt perioodist nõutav , et koguda andmeid uuendamiseks.

Hariduse ja treeningsüsteemide struktuurid on seeriad riiklikust kirjeldusest kõikide tüüpide ja faaside õppimisest. Need kirjeldused võivad olla tähele pandud kui tähtsate toetajatena , kõigile soovijatele kättesaadav ja tabav informatsioon ühe või enam riikliku haridussüsteemi kohta.
4
Euroopa Erapedagoogika Agentuur
Euroopa Erapedagoogika Agentuur
Euroopa Eripedagoogika Agentuuri Erivajadustega Inimeste Haridus on iseseisev ja omavalitsuslik organisatsioon , mis on loodud meie liikmesriikide poolt. Eesmärgiga tegutseda oma püstitatud platvormi kohaselt ja pakkuda koostööd erivajadustega õppijatele suunatud hariduse arenguks.
Me oleme säilinud programmis osalevate riikide(EL liikmesriigid, Island , Norra ja Šveits) haridusministeeriumite toel nagu ka Euroopa Liidu institutsioonide kaudu Jean Monnet' elukestvaõppe programmi raames.
Me hõlbustame andmete kogumist, töötlemist ja edastamist Euroopa tasandil ning riigisiseselt, pakkudes meie liikmesriikidele võimalust üksteiselt õppida läbi erinevate teadmiste ja kogemuste vahetamise.
Meie lühi-ja pikaajalised tööprogrammid kajastavad nii meie liikmesriikide prioriteete kui ka ELi poliitikat mõeldes õppijate hariduslikele erivajadustele ning edendades nende täielikku osalemist tavakoolide hariduses.
5
Artikli ,,Tugisüsteemid kõikide õpilaste kaasamiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks hariduses’’ mõningad tähtsamad lõigud.
Koolile on antud tähtis kasvatuslik ja õpetuslik roll. Õpe ei hõlma ainult kindlate ainealaste teadmiste omandamist, vaid ka isiklikku ja sotsiaalset õppimist ning arengut. Õppe eesmärgipärastamisega peetakse silmas sedagi, et õppurid saaksid tulevikus nii era- kui tööelus hakkama. Just õpilaste individuaalsete õpivajaduste arvestamine ongi tänapäeva kooli ees seisev keerukas ja lahendust vajav ülesanne. Tihti on selleks vaja arendada ja rakendada tugisüsteeme, luua koostöövõrgustikke osapoolte vahel.
Erivajadustega õpilaste kaasamine haridusse ja võrdsete võimaluste loomine on olnud üheks prioriteetseks teemaks Euroopas ja kogu maailmas.
Haridusseadus rõhutab iga lapse õigust võimetekohasele haridusele elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagatakse võimalus õppimiseks teises koolis või raskemate puuete korral erivajadustega õpilaste koolis.
Meie nüüdisaegne haridusprogramm lähtub samadest printsiipidest ja rõhutab erivajadustega õpilaste (sh puuetega õpilaste) õigust võrdsele kohtlemisele , mis realiseerub paljudes hariduslikku
õigusruumi korrastavates sätetes.
Hariduslik erivajadus on teema, mida mõtestatakse erinevalt. Nii eriandekusega kui ka õpiraskustega
õpilased, puuetega õpilased ja paljud teised kuuluvad hariduslike erivajadustega õpilaste hulka. Täpse määratluse üle vaieldakse ja paljudes riikides on see defineeritud kui hariduslike tugisüsteemide rakendamise vajadus.
6
Kasutatud kirjandus

• http://www.eurydice.org
  
• http://www.european-agency.org
  
• rehabilitatsioon .invainfo.ee/index.php?3,687,2, 1297 ,13,102
  
• www.google.com – vähesed pildid võetud
  

7