Reggio Emilia pedagoogika (0)

REGGIO EMILIA PEDAGOOGIKA
Tallinn 2015
SISUKORD
Pedagoogika kujunemine 3
Õppetöö kirjeldus 3
Reggio Emilia pedagoogika Eestis 4
Kokkuvõte 4
Kasutatud allikad 6

Pedagoogika kujunemine

Reggio Emilia pedagoogika tekkis 1945. aastal Itaalias Reggio-Emilia nimelises linnas. Majanduslik olukord ei olnud linnas kiita, kuid lapsevanemate soovil ehitati lasteaed nendest materjalidest , mida leida oli. Lasteaias hakkas tööle noor õpetaja Loris Malaguzzi , kes oli ennast kurssi viinud erinevate eelkäijate pedagoogiliste ideedega. Tema idee aga seisnes selles, et tulge kohale, vaadake, mida tehakse, ja looge pärast oma. Tallinna Ülikooli lektor Maire Tuul ütleb, et Reggio pedagoogika lähtub lapsest kui partnerist, keda usaldatakse ning kelle arvamusega arvestatakse. Veel lisab lektor, kuidas Reggio pedagoogika on pigem maailmavaade, mis aja möödudes üha areneb ja muutub. ( Vapper , 2013.)
Piltlikult öeldakse Reggio pedagoogika kohta ka saja keele pedagoogika. Nimi tuleneb sellest, et sündides on lastel kaasas mitmeid andeid, kuid oluline on laste andeid edasi arendada, mitte lasta neil vaikselt hääbuda. Ka õpetajatel on nö sada keelt, sest õpitakse erinevalt, lasteaedade ajalugu ei ole igal pool samasugune , ja lähtuvalt oma kodu- ja elukohast, muutub ka õpetamise metoodika. (Parijõgi, 2014.)

Õppetöö kirjeldus

Reggio pedagoogikas on kesksel kohal kunstiõpetus. Ruumides peab olema lastel võimalus kasutada erinevaid materjale ning loomisprotsessis on olulisel kohal ka aeg. Laps saab luua kunsti just nii kaua, kui tema soovib. Pedagoogikas peetakse veel oluliseks materjalide kättesaadavust. Näiteks ei ole kappidel uksi ning igasugused mänguasjad ja muud tarvikud on lastele kogu aeg kättesaadavad. Selline põhimõte tekitab lastes uudishimu ja tahtmist tegutseda, sest valikuid on mitmeid ja kõik on käe-jala ulatuses. (Vapper, 2013.)
Reggio pedagoogikas on oluline, et töövahendeid oleks palju ja erisuguseid, võib jääda tunne, et selline õpetamisviis nõuab palju kulutusi. Mis on aga tähtis, on just see, et ei pea ostma lastele uusi klotse ja mänguasju, vaid Reggio tähtsustab ka jääkmaterjalide kasutamist. Jällegi annavad erinevate materjalidega ning kujudega töövahendid lastele rohkem vabadust otsustada, kuidas neid oma mängude/tegemistega ühendada. Lasteaedades võetakse päris palju ette ka erinevaid projekte. Teemadega tegeletakse süvitsi ning lapsed saavad muidugi ise käed külge lüüa ja tihtipeale otsustakse projekt laste ja õpetaja vahelises vestluses. Nii leiab ka pedagoog kiiremini lastega ühise keele ning omandab põnevaid uusi teadmisi teemade kohta, mis just lastele huvi pakuvad. Siit tuleb ka järgmine punkt ehk õpetaja tähtsaim ülesanne on kuulata, mida lapsed räägivad. Kuulamine annab õpetajale aimu , kuidas õpetada, mis teemadega tegeleda ja kuidas oma päevi lasteaias ette valmistada. (Vapper, 2013.)
Õppetöös ei ole oluline, et pedagoog eristub lastest ning on juhtival positsioonil, vaid rühmast moodustub meeskond , kes ühiselt jõuab tahetud tulemuseni, rõhutades just küsimusele kuidas jõuda eesmärgini.

Reggio Emilia pedagoogika Eestis

Eestis võeti Reggio pedagoogika kasutusele 1994. aastal Viimsi Piilupesa lasteaias. Direktor oli sellel ajal Maarika Pukk, kes hakkas kohe hoones muutusi läbi viima. Reggio pedagoogika tähelend kestis kahjuks ainult 15 aastat, sest juba 2009. aastal muutus täielikult Piilupesa lasteaaia struktuur. Reggio Emilia pedagoogika elemente võib leida mõnest lasteaaiast ka praegu, kõige rohkem Tartus asuvast Terakese lasteaaiast. (Vapper, 2013.)
Küll aga on olemas Eesti Regio klubi, mis algatati 2012. aastal Tallinnas ning praegu on seal juba üle 100 liikme. Liidus on nii lektoreid, üliõpilasi, lasteaiaõpetajaid kui ka niisama huvilisi. Liidus jagatakse oma kogemusi, aga külastatakse ka erinevaid seminare teistes riikides, mis tutvustavad antud pedagoogika põhimõtteid ja tegevusi. (Tõnumaa, 2014.)

Kokkuvõte

Valisime Reggio pedagoogika, sest me ei olnud varem antud pedagoogilisest suunast kuulnud ja seega oli meil huvitav selle kohta infot otsida.
Miks on oluline?
Reggio pedagoogika on oluline, sest õpilasel on võimalus ennast rohkem väljendada ning olla ise väga olulisel kohal oma arengus. Õpilane saab ise rohkem tegutseda. Nii õpilastel kui ka õpetajatel on suurem vabadus ning seetõttu saab õppetööd alati kohandada vastavalt vajadusele.
Reggio pedagoogika lähtub järgmistest printsiipidest:

• Lastel on mingil määral võimaldatud valida, mida ta õpib ja kuidas tegutseb.
  
• Lapsed õpivad läbi kätetöö, liikumise, kuulamise ja jälgimisega.
  
• Lastel on võimalus avastada ning leida erinevaid materjale.
  
• Lastel peab olema palju erinevaid võimalusi enda väljendamiseks . (Wikipedia, 2015.)
  

Õpetussuuna plussid ja miinused:
Plussid: Ka õpetaja õpib kogu aeg juurde, õpilased saavad erinevate teemadega põhjalikumalt tegeleda, lastel areneb loovus , õpilased on aktiivsed, saavad ise rohkem tegutseda ning seega suudavad õpilased olla iseseisvamad, kuid samas on Reggio pedagoogikas oluline ka teistega suhtlemine ning eneseväljendamine. Õpilased saavad rohkem oma arvamust avaldada.
Miinused: Eestis ei ole antud pedagoogiline suund tuntud ja kasutatakse ainult mõningaid põhimõtteid vähestes lasteaedades, õpilasel ei pruugi olla endal piisavalt motivatsiooni ise tegutseda, õpetajal ei pruugi olla aega igat õpilast ära kuulata ja temaga eraldi tegeleda.
Kuidas kirjeldatud õpetussuund võimaldab arvestada kaasaegse õpikäsitlusega?
Reggio pedagoogika võimaldab arvestada kaasaegse õpikäsitlusega, sest oluline on ühise lahenduse leidmine ja meeskonnatöö ning Reggio pedagoogikat saab kohandada vastavalt vajadusele. On võimalik kasutada ainult mõningaid põhimõtteid, ei pea täpselt kõike üle võtma. Reggio pedagoogikas ongi olulisel kohal vastavus kultuurile ning pidev areng. Seega saab õpet kohandada täpselt nii nagu parasjagu vajalik on.
Reggio pedagoogikas on palju sarnasusi Johannes Käisi üldõpetuslike põhimõtetega. Näiteks on oluline laste kogemustel ja huvidel põhinev õpe ning õppijate iseseisvus ja isetegevus mõlemal õpetussuunal. (Pedagoog ja..., 2013.)

Kasutatud allikad

Parijõgi, M. (2014, aprill 14). Lastel on sündides sada keelt suus . Õpetajate Leht. [2015, september 30].
http://opleht.ee/14637-lastel-on-sundides-sada-keelt-suus/
Pedagoog ja loodusmees Johannes Käis. (2013, jaanuar). Laps. 3. [2015, september 30].
http://janesselja.ee/fileadmin/pdf/Loodus_on_in_eluroomu_allikas.pdf
Tõnumaa, Ü. (2014, jaanuar 31). Miks mitte katsetada midagi nii head? Õpetajate Leht. [2015, september 30].
http://opleht.ee/13052-miks-mitte-katsetada-midagi-nii-head/
Vapper, T. (2013, mai 18). REGGIO PEDAGOOGIKA: Last kasvatavad mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond. Tea ja Toimeta. [2015, september 30].
http://www.teatoimeta.ee/REGGIO_PEDAGOOGIKA_Last_kasvatavad_934.ht m
Wikipedia. (2015). Reggio Emilia approach . Wikipedia. [2015, september 30].
https://en.wikipedia.org/wiki/Reggio_Emilia_approach