Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Reggio Emilia pedagoogika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kirjeldatud õpetussuund võimaldab arvestada kaasaegse õpikäsitlusega?
  • Miks mitte katsetada midagi nii head?
Vasakule Paremale
Reggio Emilia pedagoogika #1 Reggio Emilia pedagoogika #2 Reggio Emilia pedagoogika #3 Reggio Emilia pedagoogika #4 Reggio Emilia pedagoogika #5 Reggio Emilia pedagoogika #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katsikenee Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Reggio Emilia pedagoogiline alus

Eelkõige siis luua iseenda kogemuste pagas. Suhtlemisel ja enda väljendamisel täiskasvanute, eakaaslaste ning muude ettekujutatud kaaslastega annab eelduse luua maailma paremaid kodanikke. Samuti parandades inimsuhtluse kvaliteeti, garanteerib see igale individuaalsele lapsele suure rikkuse võimaluste, potensiaali, tugevuse ja loovuse näol. (http://www.reggiokids.com/the_reggio_approach.html 08.10.2013) Reggio Emilia õppeprotsess baseerub neljal üldpõhimõttel. Andes lastele küll otsustusvõime, peab siiski olema teatav kontroll õppeprotsessi üle. Sellega ei tohi piirata laste võimalusi enese väljendamiseks ning neil on õigus suhelda omaealistega ja avastada maailma. Samuti selle meetodi järgi kasvatades toimub õppetegevus läbi katsumise/kompimise, liikumise, kuulamise, nägemise ja kuulmise. Lastel on õigus õppida ja seetõttu peab olema neile tagatud kõik võimalused iseenda arendamiseks

Pedagoogika
thumbnail
6
doc

Eelkoolipedagoogika

- põlvkondade järjepidevuse ja kultuuriseose kestvuse eeldused - elanikkonna füüsilise ja vaimse, intellektuaalse, kõlbelise ja sotsiaalse eelduse loomine.. Eelkoolipedagoogika mõisted ja ajalugu Eelpedagoogika kuulub kasvatusteaduste valdkonda. Jan Amos Komensky (1592-1670) -Esimene eelkoolikasvatuse süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt -Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele. -Esimesena pedagoogika ajaloos koostas õpperaamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Komensky nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani sellega aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele. John Locke (1632-1724) -Inglise filosoof, psühholoog ja pedagoog John Locke rõhutas varase lapse-ea olulist inimese isiksuse kujunemisel. Locke on esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast.

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
29
docx

Sotsiaalpedagoogika

Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõistet Saksamaal. Termin võeti kasutusele 1844 kasvatusteadlaste Karl Mageri ja Adolf Diesterwegi poolt. - Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste! - Eestis võeti sotspedag termin kasutusele 20.saj alguses ­ esimesed tõlked saksakeelsetest raamatutest. Lisaks kasutati ka paralleelselt mõistet ühiskondlik pedagoogika (mõeldi sama asja, aga viimane tundus eestikeelsem). - 1918-1940 sotsiaalpedagoogika Eestis liikumas väga õiges suunas, aga puudus teoreetiline baas, sest ennekõike käsitleti autoreid Rousseou, Pestalozzi ja Föbel, kes ise seda terminit ei kasutanud. - Nõukogude ajal sotspedag mõistet ei tuntud ega kasutatud ­ sest 'probleeme polnud', lapsed, puudega jne pandi luku taha ja probleem kaotati. - Termin tuli taaskasutusele 90ndatel.

Sotsiaalpedagoogika teooria ja...
thumbnail
38
pdf

Koolipedagoogika

TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ...........................6

Pedagoogika
thumbnail
15
docx

Sotsiaalpedagoogika

Sotsiaalpedagoogika mõiste areneb diskussiooni käigus, mida peetakse mõiste sisu ja sotsiaalpedagoogilise mõtte ja tegevuse lähtekohtade ja olemuse kohta. Mõiste sisu mõjutab ümbritsev keskkond, kus seda teadusharu rakendatakse. Samuti on mõiste väga palju seotud ühiskonnaga ja ajastuga. Sotsiaalpedagoogoika erinevad tõlgendused ei välista alati üksteist vaid pigem täiendavad ja laiendavad mõistet. (Hämäläinen 2001). Sotsiaalpedagoogika koosneb kahest sõnast-sotsiaalne ja pedagoogika. Kui pedagoogika on üheselt mõistetav, teadus kasvatamisest, siis sõnal sotsiaalne on palju tähendusi. Näiteks ühiskondlik tähendus, kus räägitakse ühiskonna sotsiaalsetest probleemidest, kollektiivi ja inimest puudutav tähendus või solidaarne ehk hädasolijaid aitav tähendus. (Hämäläinen 2001). Sotsiaalpedagoogika on teooria ja praktika. Selleks, et sotsiaalset probleemi lahendada, peame mõistma selle probleemi tekke põhjuseid

Sotsiaalpedagoogika
thumbnail
22
docx

SOTISAALPEDAGOOGIKA

SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu ­ tähtis, et arutlus

Sotsiaalpedagoogika
thumbnail
8
docx

Sootundlik pedagoogika

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sootundlik pedagoogika ja selle rakendamine koolis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Sugu ei tähenda mitte ainult inimeste bioloogilis-füsioloogilisi erinevusi, vaid ka kultuurilisi tavasid, norme ja väärtusi, mis määravad naiseks ja meheks olemise tingimusi. Nende kahe aspekti eristamiseks on inglise keeles kasutusele võetud erinevad mõisted ­ ,,sex" ja ,,gender"

Haridusteaduskond
thumbnail
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

-andmed lapse kohta, sh lapse nimi, sünniaeg ja elukoht; -andmed vanemate kohta (nimed ja kontaktandmed) -õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks -andmed läbiviidud õppe -ja kasvatustegevuste kohta kannab rühmaõpetaja päevikusse samal päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! VII. Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem ·

Eelkoolipedagoogika



Lisainfo

Antud matarjalis saab ülevaate Reggio pedagoogikast, selle kujunemisest ning olukorrast Eestis.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun