Vaatluspraktika 1. kodune töö (0)

ISESEISEV TÖÖ NR 1
1. ALLIKALOEND
Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus.
Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus.
Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus.
Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo.
Kask , E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex.
Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex.
40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht.
http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14)
Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri.
Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool.
Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevaküsimusi. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool.
Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu : Tartu Ülikool.
Sinivee, H. (2010) Erivajadustega Kiir, Toots , Tõnisson, Arno ... Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=1386 (14.02.2012 21.45)
Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kikas , E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus.
2. KOKKUVÕTTED
2.1 „40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis“
Antud artiklis räägivad oma mälestustest, eripedagoogika hetkeseisust ja tuleviku väljavaadetest viimase 40 aasta jooksul Eestis eripedagoogikaga süvitsi tegelenud ning eriala arendanud spetsialistid . Nende seas mitmed aasta 2008 seisuga õppejõud, endised eripedagoogikaga seotud juhatajad, Eesti eripedagoogide liidu president kui ka Tartu Hiie kooli direktor . Viimase sõnul peaksid meditsiiniained olema ka edasipidi eripedagoogide-logopeedide õppekavas, samuti on oluline säilitada pedagoogiliste praktikate suhteliselt suur osakaal. XX eripedagoogika lennu vilistlase ja 1993 aastast õppejõu ametit pidava Marit Hallapi meelest peaks edaspidi muutuma eripedagoogika perekesksemaks ning tuleks läbi viia just rohkem koolitusi ja nõustamisi, mis on suunatud lapsevanematele.
2.2 „Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno...“
Artikli "Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno..." autor räägib lühidalt erinevustest tänapäeva ja Oskar Lutsu "Kevades" kujutatud haridusmaastikus ning toob välja, et tänapäeva maailma ülekantuna võiksid mitmed O. Lutsu "Kevade" tegelased vajada spetsialistide abi. Näiteks Tootsil on ilmselged käitumisprobleemid, Tõnisson, Arno ja kiusatud Kiir vajaks tõenäoliselt psühholoogi abi ning ka kösterit tuleks korduva füüsilise vägivalla ning piiratud pedagoogiliste teadmiste-oskuste tõttu koolitada . Autor tõdeb, et vahepeal on arenenud erinevad (sotsiaal)teadusharud, mis on püüdnud mõista inimloomuse kujunemist ja inimese käitumist. Sinivee, H. toob ka esile, et Euroopa Liidu stardirahadega käivitatud ESF programm saab läbi aasta 2011 lõpuks. ESF-i "Õppenõustamis-süsteem" on loodud peamiselt haridusasutuste (sh lasteaedade) nõustamiseks, et aidata hariduslike erivajadustega sobivamat arengukeskkonda luua. Artikli lõpetuseks tõstatab autor esile tõsiasja, et vajaliku programmi edasine saatus sõltub suuresti sellest, millised on edasised otsused riigi tasandil.