Peeter Põld (0)

8
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA
Kultuurhariduse osakond
Huvijuht – loovtegevuse õpetaja
Ranele Raudsoo
PEETER PÕLD
Referaat
Viljandi 2010

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
LAPSEPÕLV 4
KOOLIAEG 5
ÜLIKOOL 5
PEREKOND 5
PEETER PÕLD EESTI RAHVA KASVATAJANA 7
RAHVUSLIK SUURKUJU 7
LAHKUMINE 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Valisin oma referaadi teemaks ühe didaktiku panuse analüüsi. Didaktikuks valisin Peeter Põllu, kuna ta oli harmoonilisem ja kultuursem isik, keda tuntakse meie põlve keskel.
Aulis Aret kirjutab artiklis „Peeter Põld – Eesti hariduse teenäitaja“, et Peeter Põld oli suur kõlbeline isiksus, Eesti suurimaid kasvatajaid, meie aatelisemaid mehi, sügav usumees, julge ning vankumatu võitleja paleuste-tandril, oma iseloomu ning eluga jääv eeskuju ja hää inimene.
Pärast sellist iseloomustust oli selge, millise Eesti didaktiku kohta ma oma referaadi kirjutan!

LAPSEPÕLV

Peeter Siegfried Nicolaus Põld sündis 30. juunil 1878. aastal Jõhvi vallas Puru koolimajas pere kolmanda pojana. Tema isa Peeter Põld (sen) (1848 – 1919) oli koolmeister.
Isa Peeter Põld oli optimistliku meelega, seltskonda ning laulu armastav, keskmist kasvu, tõmmuvereline ja jõuline mees, kes oli külas väga lugupeetud ja mõjuvõimas.
Ema Juliane Põld oli keskmist kasvu, kõhnapoolne ning olemuselt tõsine naine. Oma aja kohta hea haridusega – lõpetanud Rakveres kõrgema tütarlastekooli – valdas ta võõrkeeli ning oli hea kasvataja.
Juliane Põld ( 1851 – 1918). Erakogu Peeter Põld (1848 – 1919). Erakogu
Aastail 1875–1912 elasid Peeter ja Juliane Põld Puru koolimajas. Ilumeelsele perenaisele polnud sealne korrastamata kooliümbrus meeltmööda. 19. sajandi lõpul ei tuntud ju veel koduümbruse korrastamist ega kaunistamist. Noorpaar asus jõudu säästmata Puru koolimaja ümber ja sees ilu looma – sealt tuli äratusi taludesse.
Nad kasvatasid üles kümme last – viis poega ja viis tütart. Üheteistkümnes laps suri varakult. Pere kolmanda lapse Peetri kõrval sai tuntumaks veel pere esiklaps Harald Põld (1874 – 1939), kirikutegelane (s.h. piiblitõlkija) ning eesti keele arendaja (grammatikate autor).
Peetri lapsepõlv möödus muljeterohkes ning vaimses õhkkonnas – nii mänglemises kui usinas töös. Pruunisilmne Peeter oli loomult elav ja liikuv ning eriliselt vastuvõtlik ja erksa meelega poiss. Emalt päris Peeter tundelaadi, isalt tahteomadused. Esialgse hariduse sai ta isa käest, kui eesti keel oli külakoolis veel õppekeelena käibel. Lapsepõlveaastad Puru koolimajas andsid Peeter Põllule kogu eluks tugeva ja kindla aluse.

KOOLIAEG

Rakvere Linnakooli läks 10-aastane Peeter õppima 1888. aasta sügisel, olles kostil emapoolse vanaema juures. Tema surma tõttu jäi kooliaeg Rakveres lühikeseks.
Narva Linnakooli viidi Peeter 1890. aastal, hea õppurina tegi ta koolmeistri poja nimele au.
Narva Gümnaasiumis õppis ta aastail 1893– 1898 , pälvides nii range klassijuhataja kui kaasõpilaste poolehoiu. Ta üle naljatleti: tuli, nägi ja võitis!
Juba teisel gümnaasiumiaastal hakkas Peeter andma eratunde, mille eest teenitud raha, 20–30 rubla kuus, läks pere ühiskasutusse. Ta oli hea õpetaja, kuid õppimise kõrvalt õpetamine oli talle suureks koormaks, lisaaega tuli võtta uneajast – siit sai alguse tervistkahjustav öötöö harjumus. Vähesest vabast ajast hoolimata ei jätnud noormees unarusse oma harrastusi – lugemist ning flöödimängu kooliorkestris, samuti pikki jalutuskäike ning jalgsimatku.

ÜLIKOOL

Aastatel 1898 – 1906 õppis Peeter Põld Tartu Ülikoolis usuteadust. See valik meeldis nii tema vanematele kui ka talle endale. Ülikoolikursuse lõpetas Peeter 1906. aastal ning 1907. aastal kaitses ta usuteaduse kandidaadi kraadi.
Juba enne täielikku immatrikuleerimist oli Peeter Põld astunud Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ning osales aktiivselt paljudel rahvuslikel sündmustel. EÜS-i tegevus kulges kahes suunas: üks eesmärk oli eestlastest üliõpilaste omavaheliste suhete tugevdamine, teine tegevussuund oli aga eesti ajaloo, keele ning rahvuskultuuri tundmaõppimine ja uurimistulemuste tutvustamine.
Ülikooli lõpetamise järel tegutses Peeter Põld mõnda aega peatoimetajana Tallinnas päevalehes Sõna. Mõne kuu pärast lõpetas Sõna ilmumise ja Põld läks tagasi Tartusse , kus töötas Postimehe ning selle asetäitjate Meie Aastasada , Sõna ja Elu toimetuses kuni 1907. aasta sügiseni.

PEREKOND

1907. aastal tegi Peeter Põld abieluettepa­neku mitmekülgsete huvidega agarale seltskonna- ja karskustegelasele Helmi Einbergile (s. 1882). Koolitegelane-aspirant Peeter Põld ja rahvakooliõpetajanna Helmi Einberg laulatati Kose kirikus 1908. aasta sügisel. Neid laulatas Peetri vanem vend kirikuõpetaja Harald Põld. Helmi Põld (1882 Järvamaa – 1969 Vancouver, Kanada ) omandas Rakveres algkooliõpetaja kutse (1900); töötas kasvataja ja õpetajana Kurskis (1900–1903); õpetajana Viru- ja Tartumaal (1903–1907); omandas võimlemisõpetaja kutse Soomes (1907); töötas Tartu ENKSi TG võimlemis- ja algkooliõpetajana (1907–1944). Peeter ja Helmi Põllu perekonda sündis 11 last. Haritlaste seas linnas kohtas nii lasterikkaid peresid harva. Nende perekond kujunes eeskuju-perekonnaks, kus valitsesid usulis-kõlbeline meelsus, töökus, rõõmsus, kombekus.
Nende lapsed: Agu Põld (1909–1966), Hele Mall Põld (1911–1930), Lehti Kai Sherlow (1912–1999), Peeter Amos Põld (1915–1916), Mari Liis Põld (1917–1930), Anne Reet Veemees (1918–1994), Toomas Jeremias Põld (1920), Ester Marta Arro (1921–1970), Mai Mirjam Veemes (1923), Helme Rutt Piir (1924), Imbi Kersti Weemes (1927–2008).
Peeter Põllu perekond. Erakogu

PEETER PÕLD EESTI RAHVA KASVATAJANA

Eesti rahva suhteliselt lühikese ajaloo kestel uuel ajal on õpetajate-kasvatajate (varem nimetati neid koolmeistreiks) osatähtsus olnud kahtlemata väga kaalukas. „Rahva valgustajaid“ võib liialdamata arvata iseseisva Eesti alusmüüride rajajate hulka. Ning suurimaid eesti rahva kasvatajaid on Peeter Põld.
Kui Põllu üliõpilaspõlv harilikust pikemale venis (1898 – 1906), siis suuresti selle tõttu, et ta ka sel ajal tegutses kasvatajana. Esiteks endakasvatajana, kes ei õppinud vaid selleks, et professoritelt eksamitel vajalikud hinded saada, vaid töötas ja otsis, et võidelda kätte oma seisukoht, mis usuteaduses ei ole kerge ülesanne.
Meie hariduselu organiseerijana oli Põld, küll lühemat aega, Eesti Maavalitsuse haridusosakonna juhataja, seega meie riigi esimene haridusminister. Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel.
1918 – 1925 oli P. Põld Tartu Ülikooli kuraatoriks. Ta omab suurimaid teeneid meie rahvusliku ülikooli rajamisel ja ülesehitamisel. Aastast 1920 oli Põld ülikooli pedagoogikaprofessoriks. Keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks asutas ta ülikooli juurde didaktilis-metoodilise seminari ja oli selle juhatajaks.
Last, but not least – Peeter Põld oli kasvatajaks ja oma pedagoogiliste veenete teostajaks ka oma arvurikkas perekonnas.

RAHVUSLIK SUURKUJU

Ühiskonnas on igal ajastul anderikkaid isiksusi, kes mõjutavad nii oma oleku kui tegevusega rahva ja riigi saatust. Eriti väikerahvastele on oluline mitmekülgselt võimekate persoonide esiletõus. Üks selliseid on Peeter Põld – 20. sajandi väljapaistvamaid suurkujusid, kelle elutöö suurust aastakümneid maha vaikiti. Üliõpilaspäevist alates seisis ta ereda tähena rahvusliku liikumise tuntud liidrite kõrval võitluses eestluse eest ning venestuspüüete vastu. Peeter Põldu on enim seostatud haridusega, mis moodustabki kaalukaima osa tema elutööst: Peeter Põld – Eesti hariduse teenäitaja – nõnda on tabavalt määratlenud Aulis Aret.
Peeter Põllu talent ning eeskuju ilmnes veel paljudel teistel elualadel: poliitika, ajakirjandus, seltsiliikumine , kultuur, karskus , usk. Peeter Põld pühendas kogu elu eesti rahva ja riigi teenimisele, juhindudes oma tegevuses ülimaist väärtustest – usulistest väärtustest.
1978. aastal möödus Peeter Põllu sünnist sada aastat. Ajaloolistel põhjustel seda Eestis avalikult ei tähistatud. Juhan Tork , meie esimene pedagoogikadoktor 1939. aastast, kirjutas eksiilis, et „rahva valgustajaid” s.o. õpetajaid-kasvatajaid tuleb arvata liialduseta iseseisva Eesti alusmüüride rajajate hulka. Peeter Põldu pidas ta eesti rahva suurimaks kasvatajaks.

LAHKUMINE

Peeter Põld oli haige. Võsul, kus ta koos perega suvitas, sattusid ta organismi tüüfusepisikud ja alustasid väsinud mehe kallal oma õõnestustööd. Ta suri 1. septembril 1930 ootamatult oma parimas tööaastais. Näiliselt jäi ta töö pooleli. Peeter ja Helmi Põllu lapsed jäid Helmi kasvatada. Oma lastele on Helmi Põld mitmel puhul öelnud: Ma tänan Jumalat, et teie isa ei tarvitsenud kogeda eestlaste saatust Teise maailmasõja ajal. Teie pärast oleks ta tahtnud veel vähemalt 10 aastat elada, kuid need 10 aastat me saimegi elada rahus …

KOKKUVÕTE

Peeter Põld oli eesti rahva geeniuse täiuslikumaid esindajaid. Ta oli rikkamaid mehi õilsamate sisemiste aateliste väärtuste poolest. Neid jagas ta oma rahvaga. Palju, hindamatult palju on eesti rahvas temalt saanud. Eesti rahvas jääb Peeter Põllule igaveseks tänuvõlglaseks. (Maie Tuulik , 2007 „Peeter Põld“)
Peeter Põld oli rahvusliku koolisüsteemi rajaja, eestikeelse Tartu Ülikooli tegevjuht, pedagoogikaprofessor ja kristliku kasvatuse teoreetik, parlamendisaadik ja karskusliikumise juht, terava sulega publitsist ning tõeline eeskuju oma õpilastele, armastav abikaasa ja isa oma üheteistkümnele lapsele, aus, tagasihoidlik ja heatahtlik inimene. Selliseid peaks rohkem olema!!!

KASUTATUD KIRJANDUS

Maie Tuulik. 2007. Peeter Põld. Tallinn: OÜ VALI PRESS
Koostanud Helgi Muoni . 1996. Peeter Põld oma ajastu peeglis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Aulis Aret. 1936. Peeter Põld – Eesti hariduse teenäitaja. Tallinn: Trükikoda „Libris“
http://www.tlu.ee/peeter_pold/peeter_pold.html