Heino Eller (0)

Keskkool - Muusika - Eesti muusikaelu 20.saj algul

1 Hindamata

Heino Eller (1887-1970)
Elulugu

Helilooja , kompositsiooniõppejõud
Sündis 1887. Aastal Tartus.
Kodus mängiti palju pilli ja tegeleti muusikaga
12.aastaselt alustas viiuliõpinguid
Noorena olid põhihuvid joonistamine ja muusika
Otsustavaks teguriks eriala valikul sai kohtumine Rudolf Tobiasega, kellelt Eller sai mõned muusikateooria tunnis.
1907.aastal astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi.
Õpingud viiuliklassis aga lõppesid üsna varsti käe ülemängimise tõttu
Pärast seda õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust, kuid siis taas astus konservatooriumisse, kuid seekord Vassili Kalafati kompositsiooniklassi.
Õppis iseseivalt ja käis konservatooriumis vaid eksameid tegemas.
Elatist teenis viiuldajana mitmesugustes orkestrites.
Külastas innukalt kontserte ja teatrietendusi, tutvudes paljude heliloojate loominguga ja kuuldse suurepäraste interpreetide esinemisi.
Pärast konservatooriumi lõpetamist siirdus Tartusse ja hakkas sealse Kõrgema Muusikakooli õppejõuks. Sealsed aastad olid loomingus väga viljakad.
Tartus ja Tallinnas toimusid Elleri autorikontserdid ning tema teoseid mängiti 1920-1930 umbes 14 välisriigis
Elleri pedagoogitöö on eesti muusika tuleviku seisukohalt hindamatu
Tema juures õppisid peale kuulsate heliloojate ka muusikateadlased ja interpreedidki.
1920-1930 aasate vahetusel tekkis Tartu koolkond. Kooli lõpetasid Tubin, Karindi jt. Koolkonna eripära oli otseselt seotud Elleri enda põhiliselt juba 1920.aastate alguseks väljakujunenud loominguliste, pedagoogiliste ja esteetiliste tõekspidamistega.
1940 sai Ellerist tallinlane. Kuni surmani andis ta sealses Tallinna konservatooriumis kompositsioonitunde. Tema klassis õppisid Pärt , Lepo Sumera, Uno Naissoo , Valter Ojakäät jpt.
Elleri oli oma pedagoogitöös väga põhjalik. Teosed pidid olema lõpuni viimistletud . Range oli ta ka komponistide ja muusikateadlaste kui ka interpreetide kasvatamisel.

Looming

Enamik Elleri loomingust on instrumentaalmuusika.
Suurema osa moodustab klaverimuusika. Ligi 200 teost. „Kellad“, „ Liblikas “ jt.
Viiulile kirjutas miniatuure „Männid“ , „Avarused“. Kaks sonaati viiulile ja klaverile ning viiulikontserdi h- moll .
Väärtteoste hulka kuuluvad Elleri viis keelpillikvartetti.
Elleri loomingus on olulised kohal sümfooniline muusika (2 lõpetatud sümfooniat, lühivormid). Tuntuimad neist on sümfoonilised poeemid „ Koit “, „Viirastused“ , „Ööhüüded“ ning sümfoonilised pildid.
Populaarseim Elleri teos on arvatavasti tsükkel „Viis pala keelpillikvartetile“, kuhu kuulub ka „ Kodumaine viis“
Erinevalt Saarest ja Kreegist ole Eller käinud rahvaviise kogumas ega ole neid ka põhjalikult uurinud.
Otseselt pole Eller rahvaviise oma teostes kasutanud, kuid juba oma varases instrumentaalmuusikas kasutab ta rahvuslikku helikeelt. Rahvamuusikale omased intonatsioonid tema teosesse algul ehk vaistlikult , lapsepõlvemuljete toel.
Mõni aeg hiljem, 1941.aastal, jõudis Eller juba konkreetsete rahvaviiside teadliku kasutamiseni
Ka Ellerile meeldis loodus, eriti mets ja meri, see väljendub kindlasti ka tema loomingus.
Paljudes teostes ilmnevad eepilised jooned, on dramatismi, kohati salapära, huumorit jpm.
Kuigi Elleri sümfoonilisest loomingust mängitakse rohkem lühivormis teoseid, tuleb tema sügavuti minev vaatlus - ning arendamisoskus eriti selgelt nähtavale suurvormides.
Elleri teosed on alati viimistletud, detailid on välja töötatud.
Ta eelistas varjundirikast kammerlikku kõla, milles on tuntavad impressionistlikud koloriidiorsingud.
Enamik eesti muusikasse uute tuulte toojaid on tulnud Elleri käe alt

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marleentamm Õppematerjali autor

Heino Eller

Eller eesti heliloojad muusika eesti muusika pedagoogitöö instrumentaalmuusikas

Sarnased õppematerjalid

ppt

Artur Kapi ja Heino Elleri võrdlus

1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. HEINO ELLER SÜNDIS: 17.03.1887 Tartu SURI: 16.06.1970 Tallinn HEINO ELLERI LOOMING LÜHIDALT Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid. Sümfoonilised teosed : 1917"Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" HEINO ELLERI ELUKÄIK Heino Eller oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940

Muusika

doc

Heino Eller (1887-1970 )

Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus ..............................................................

Muusikaajalugu

doc

Heino Elleri elu ja looming.

Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitkaart

Muusikaajalugu

docx

Heino Eller

Heino Eller 1887- 1970 Heino Eller sündis 17. Märtsil 1887. a Tartus. Muusikalised huvid olid laialt levinud ka teiste pere liikmete puhul, emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907

Muusikaajalugu

pptx

Artur Kapp ja Heino Eller

mitmesuguste orelikontsertidega ja saavutas kuulsuse suurepärase improviseerijana. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tsaikovski eeskujudest, kes avaldasid talle oma mõju nii orkestrikäsitluse kui ka muusikalise kujundlikkuse mõttes. Tegutsedes pikki aastaid dirigendina juhatas A. Kapp mitmeid nende heliloojate teoseid, mis omasid olulist tähendust tema loomingulises biograafias. Kui H. Eller oli Tartu Kõrgemas Muusikakoolis tegutsedes rohkem huvitatud uuematest muusikavooludest, mis avaldus nii tema enese kui tema õpilaste loomingus, siis A. Kapi pedagoogiline tegevus Tallinna Konservatooriumis lähtus peamiselt klassikalistest suundumustest, tuginedes suures osas vaimuliku muusika traditsioonidele. Nii kujunes A. Kapp oma muusikalise tegevusega väljapaistvaks isiksuseks, kes tunduvalt mõjutas Eesti muusikakultuuri arengut käesoleva sajandi esimesel poolel.

Muusika

docx

20.- 21. sajandi Eesti heliloojad ja lavamuusika.

Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V

Ajalugu

docx

Aav, Eller, Tubin konspekt

alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerini. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1926. aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate seminari ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõos, jätkates kompositsiooniõpinguid kõrgemas muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal

Muusikaajalugu

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Otsis erinevaid kõlavärve. Näited: klaveripala ,,Skizze", ,,Must lind", ,,Laula mulle unelaule", ,,Vana aasta öösel", ,,Mazurka", ,,Poeme symphonique". Esimene koorilauludekogu 1908, vastukaja negatiivne. 1914 ilmus ,,14 laulu kooridele" rahvuslikum ja võeti omaks. 20- 30.rahvuslikkus domineerib tema loomingus. Paremik koori- ja soololauludes valmib siis. ,,Seitse sammaldunud sängi", ,,Jaan läheb jaanitulele", ,,Vihmakõnõ, vellekõnõ", ,,Läksin kõrtsi aega viitma". Heino Eller 1940 kutsutakse tööle Tallinnasse konservatooriumisse kompositsiooniproffessoriks. Tema õpilased: Villem Kapp, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Arvo Pärt, Valter Ojakäär, Arne Oit, Alo Põldmäe, Anatoli Garsnek. Looming: peamiselt instrumentaalmuusika, süveneb palju detailidesse, eeldab läbimõeldust, ei taha absoluutselt 'tühja ruumi täitmist'. Klaveriteoseid oli 200 umbes, eelistab lühipalasid, näiteks miniatuure, nt ,,Kellad", ,,Liblikas". Tema

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid